Eesti Kunstimuuseum tähistab sel aastal 100. aastapäeva ning juubeliprogrammi kontseptsiooniga tuuakse esile nii rikkalikke kogusid kui kunstnikke. Mõni aeg tagasi pöördus muuseum moedisainer Lilli Jahilo poole sooviga viia Adamson-Ericu mitmekesine ja ajatu looming inimesteni ning interpreteerida kunstniku pärandit kaasaegse moe osana. Nii saigi Lilli Jahilo uusimast, kevad-suvi 2020 kollektsioonist omamoodi austusavaldus eesti kunstniku Adamson-Ericu loomingule. 

„Võimalus kasutada oma loomingus ühe Eesti legendaarseima kunstniku töid on harukordne ja eriline. Olen koostöö üle väga rõõmus. Lisaks põnevusele on kogu protsess mind loomingulises mõttes palju arendanud ja innustanud,” jagab Lilli oma emotsioone.

„Kuna Adamson-Eric oli väga viljakas kunstnik, siis tema tuhandetest töödest koosnevate kogude läbitöötamine vajas põhjalikku süvenemist. Omaette protsess oli ära tunda just see loominguosa, mis minu kollektsiooni sobituks. Lõpuks jäid sõelale tööd tema viimasest loomeperioodist ehk aastatest 1967−1968 – sinivalge keraamikakomplekt ja kohvik Tallinnale loodud maaliseeria. Lisaks pakkusid inspiratsiooni Adamson-Ericu 1930. aastate lõpus tehtud näomotiive ja loomi-linde kujutavad pliiatsijoonistused, millest said kleitide paelaplikatsioonid.”

Lilli Jahilo kevadsuvine kollektsioon on mitmekülgne ning nii vormi- kui ka kangakäsitluse mõttes senisest vabama tunnetusega. Eritellimusel valminud digitrükis siidsatiin on saanud voogava kuju avaralõikelistes kaftanites ja maksikleitides. Esimest korda on kollektsiooni jõudnud ka eksklusiivtrükiga puuvillased kleidid, mis sobituvad hästi kiire elutempoga naise garderoobi. Comeback’i teevad retrohõngulised teksa- ja siirsakar-kangad, mis ideeliselt haakuvad Adamson-Ericu ajastu moetunnetusega. Kindel koht on jätkuvalt pidulikel, n-ö punase vaiba ja kokteilikleitidel, mis on kujunenud Lilli Jahilo moemaja signatuuriks.

Adamson-Ericu muuseumi direktor Ülle Kruusi sõnul oli meeldiv kogeda Lilli Jahilo lähenemist – põhjalikkust ja huvi. „Vaatasime koos muuseumi kunstikollektsiooni, milleks kulus tunde, kokkuvõttes lausa päevi. Enim inspireerisid moeloojat Adamson-Ericu tarbekunstikavandid, abstraktsed dekoratiivmaalid ning portselanmaali mänguline ja dünaamiline sini-valge maailm.” Kruus lisab, et „loominguline dialoog” on ilmselt parim sõnapaar seda koostööd kirjeldama. „Kaasaegsed ja ajatud mõtted said omavahel kokku. Uue ajastu tegija Lilli Jahilo viis Adamson-Ericu toonased maalilised ideed tänapäeva rõivamoodi.”

Vaata kaunist tulemust altpoolt, kollektsiooni lookbook’ist!

Täna tabas moemaailma suur kaotus. Giorgio Armani – omanimelise moemaja asutaja, disainer ja tegevjuht – on lahkunud 91-aastaselt. Teate kohaselt lahkus legendaarne moelooja – Il Signor Armani, nagu töötajad ja koostööpartnerid teda austavalt kutsusid – rahus, ümbritsetuna oma lähedastest.

Giorgio Armani sündis 1934. aastal Põhja-Itaalia linnas Piacenzas. Alguses suundus ta Milano Ülikooli õppima meditsiini, kuid katkestas õpingud kolme aasta järel ja liitus armeega. Pärast teenistust otsis ta uut teed – alustades vaateakende kujundajana ja jõudes lõpuks 1975. aastal omaenda moemaja rajamiseni.

Armani oli see, kes tõi ülikonnamoodi revolutsioonilise pehmuse ja vabaduse, muutes rangest vormist voolava poeesia. Tema käekiri oli alati seotud lihtsuse, selguse ja vaoshoitud elegantsiga – ta mõistis, et tõeline enesekindlus ei vaja liigset dekoratiivsust.

2025. aasta tähistas mitut olulist verstaposti Armani moemaja loos: märtsis esitles bränd oma 50. juubelikollektsiooni “Radici”, jaanuaris tähistati ka Armani Privé moeliini 20. aastapäeva. Just seal sulges disainer etenduse ise, astudes lavale käsikäes viimase modelliga. Tänavu juunis jäi ta aga esimest korda poole sajandi jooksul oma moemaja etenduselt kõrvale, taastudes toona avalikkusele teadmata tervisemuredest.

Moemaailmas on vähe nimesid, mis tekitavad samasugust aukartust nagu Anna Wintour. Legendaarne peatoimetaja on kujundanud üle kolme aastakümne Ameerika Vogue’i suunda, muutudes ise elavaks sümboliks. Pole ime, et hetk, mil Condé Nast teatas Wintouri ametist lahkumisest, tekitas moeringkondades elevust ja spekulatsioone: kes küll võiks astuda tema kingadesse?

Nüüd on vastus teada: Chloe Malle. Vogue’i endine digitaalne toimetaja ja Vogue.com-i juht asub ametisse uue tiitliga head of editorial content. Traditsiooniline peatoimetaja amet on seeläbi küll ajalooraamatusse kirjutatud, kuid positsiooni ennast võib pidada Wintouri mantlipärija omaks.

Kellega tegu? Chloe Malle liitus Vogue’iga 2011. aastal toimetajana ning on aastatega käinud läbi pea igas toimetuse nurgas, liikudes printmeediast digikanalite, video, audio ja sotsiaalmeedia juurde. Ta on loonud koos kolleegidega ka populaarse taskuhäälingu “The Run-Through with Vogue”. Tema sulest on ilmunud lugusid, mis ulatuvad moe ja ilu kõrval ka poliitika, tervise ja elustiili teemadeni, ning lisaks on ta olnud mitmete Vogue’i raamatute toimetaja.

Muide, tema taust on sama kõnekas kui töö: Chloe on prantsuse filmirežissööri Louis Malle’i ja Ameerika näitlejanna Candice Bergeni tütar. Viimane kehastas “Sex and the City” seriaalis justnimelt Vogue’i toimetajat – milline elu ja fiktsiooni ootamatu kokkupuutepunkt.

Anna Wintour ise aga kusagile ei kao. Ta jätkab Condé Nasti chief content officer’i ja globaalsete väljaannete loovjuhina, jäädes endiselt Vogue’i ja teiste mainekate tiitlite – Vanity Fair, GQ, Architectural Digest – mõjukaimaks suunajaks.