Neljapäeval, 1. detsembril avatakse Telliskivi Loomelinnaku galeriis Kristi Kangilaski maalinäitus “Mõttetud kalad” ning Helmi Arraku maalide ja joonistuste näitus “Aurel, Ben, Chloë ja teised”.

Kristi Kangilaski isikunäitus “Mõttetud kalad” on tekkinud ootamatutest, lühikestest mõttepausidest, mis nagu kalad juhuslikel hetkedel mööda on ujunud ja saladuslikult silma vaadates mõne idee alge edastanud. Kalad, kes on jõudnud ka mõnele maalile, sümboliseerivad siinkohal aga pigem mõttelisi erroreid, mis tekivad kui pimedas Eesti talves kolme roosat flamingot kohata. “Minu maalid on kuju võtnud hetkeil, mil kartul keeb, pesumasin pole veel lõpetanud või lapsed peaks teoreetiliselt magama. Sügiskaamoses sündinud töödele on sattunud kõik, mis lühikestel jõudehetkedel pähe on tulnud, justkui automaatmaalimise käigus. Ühe maali värvide ülejäägid on hüpanud järgmisele lõuendile ning kasvanud kompositsiooniks märkmikus talletatud üksikute mõtete ülestähenduste toel”, kirjeldab Kangilaski.

Helmi Arraku maalid ja joonistused viivad vaataja privaatpeole, kuhu kunstnik on kutsunud oma lemmikud – näitlejad ja muusikud, inspireerivad karakterid ja loomeinimesed. Kohal on Dash Snow, PJ Harvey, Patti Smith, Aurel Schmidt, Harmony Korine, Chloë Sevigny, Martina De Pretto, Giosuè Napolitano, Baba Stiltz, Marine Serre. Nad on liitunud peoga otse töölt, mõned ka voodist ja pole end pralleks nimega “Aurel, Ben, Chloë ja teised” liigselt ülesse löönud. Need andekad, androgüünsed ning omanäolised tüpaažid tunnevad end oma portreedel sama vabalt ja sundimatult kui me neid omas keskkonnas – näiteks pühapäeva hommikul diivanil põõnutades ja peavaluga võideldes või saiale võid määrides argiseid mõtteid mõlgutades – ette võiksime kujutada. Sarnaselt kunstnik Marlene Dumas’le, keda Helmi Arraku peab ka üheks oma eeskujuks, on näitusel olevad portreed emotsioonidest tihked ja tabatud, samas visandlikud ja vabad lubades vaatajal avatud pintslitõmmete kaudu pugeda otse oma iidoli naha alla. 

Helmi Arraku maalide ja joonistuste näitus “Aurel, Ben, Chloë ja teised” avatakse Telliskivi Loomelinnaku galerii esimeses hoones aadressil Telliskivi 60A/1 1. detsembril kell 17.30 ja Kristi Kangilaski näitus “Mõttetud kalad” galerii teises hoones aadressil Telliskivi 60A/2 kell 18.00. Mõlemad näitused jäävad Telliskivi Loomelinnaku galeriis külastajatele avatuks kuni 22. jaanuarini 2023. 

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.