Foto: Katrina Tang
Kriss, sügishooaeg on algamas. Mida see sinu kui disaineri jaoks tähendab?
Mul seostuvad erinevate hooaegadega alati värvid. Sügise saabudes tunnen, et tahan kanda jõulisemaid värve, tekstuure ja ehteid. Sellega seoses hakkan juba varakult otsima uusi kive ja värve, mida oma loomingus kasutada. Teine oluline moment on kindlasti ka oma suvistest – ärilises mõttes – tegevustest ülevaadete tegemine ja analüüsimine – mis oli hästi ja mida saaks järgmisel aastal veel paremini teha.
Suvel seikles New Vintage by Kriss mööda maailma – kus te käisite ja mida tegite?
Me käisime EASi ekspordiprojekti toel messidel Berliinis ja Kopenhaagenis. Lisaks uutele edasimüüjatele – mis on juba meie jaoks väga suure tähtsusega – leidsime palju uusi ideid, kuidas talvistel messidel oma kollektsiooni esile tõsta, kas või messiboksile kõige sobivamat asukohta valides.
Lisaks messidele saime maad uurida ka Londonis. Leian, et on väga vajalik ennast pidevalt uutel turgudel, uutes olukordades proovile panna – nii õpib kõige kiiremini, mis kuskil toimub ning mida tuleks näiteks enda brändi puhul muuta. Ja kui tagasiside on juba algusest peale ainult positiivne, siis annab selline rahvusvaheline kogemus aina hoogu suuremalt unistada ja tegutseda.
Kas sa suvel puhata ka said?
Sellist täitsa jalad-liivas-rannapuhkust mul sel aastal küll ei olnud. Samas oli mul piisavalt selliseid päevi, kus lülitasin ennast töörežiimilt välja ja lihtsalt kulgesin. Juuni alguses jõudsin sõbrannadega käia Amsterdamis, mis oli tõeliselt mõnus ja akusid laadiv girls-only reis. Mainimata ei saa muidugi jätta, et kuna mu tütar on nüüd natuke üle aasta vana, siis olen sel suvel veetnud palju aega laste mänguplatsidel ja Kadrioru kohvikutes.
Sinu brändil läheb – vähemalt peale vaadates – ütlemata hästi, kollektsioone tuleb ühes austajatega aina juurde, kollektsioonid vallutavad aina uusi maid. Kas sul mõnikord tuleb ette ka inspiration block’i ning kuidas sa sellega võitled?
Oleme tõesti igal aastal oma NV-naistele, nagu ma neid kutsun, pakkunud midagi uut ja seeläbi tasapisi „maailma vallutanud”. See kõik on mul tulnud kuidagi väga loomulikult. Uued ideed, mõtted ja võimalused lihtsalt ilmutavad ennast ja pigem näen vaeva sellega, et taolistes olukordades teha õige valik. Olen endale teadvustanud, et sajas suunas rabeledes ei jõua ju korralikult midagi tehtud – nii et olen püüdnud enne pea ees uude olukorda sukeldumist asjad korralikult läbi mõelda, tunnetada ja arutada. Kui nüüd aga küsimusele vastata, siis inspiration block’iga ma võitlema pole pidanud. See on olnud mõnus loomise, elamise ja voolamise kogemus.
Kui New Vintage by Kriss alustas, siis olid brändi taga ju sina üksinda. Täna on sul seljatagust kindlustamas terve naiskond. Kui raske – või hoopiski kerge – on olnud kogu vastutust ja kontrolli enda käest ära anda?
Ma tegutsesin tegelikult päris mitu aastat täiesti üksinda, aga see on muidugi tavapärane, et alguses tuleb kõigega ise hakkama saada. Samas on mul väga vedanud, et õiged inimesed tulid ja pakkusid ennast õigel hetkel appi ise – see juhtus alati just siis, kui olin jõudnud jälle uude etappi ja endal hakkas päevas tuntidest väheks jääma. Ma ei ole tegelikult mingi kindla põhimõtte järgi enda tiimi ainult naisi võtnud – see on lihtsalt kuidagi niimoodi kujunenud. Mulle endale tundub see aga mitmes mõttes loogiline, kuna valdkond, kus me tegutseme, pakub pigem naistele huvi. Meeldiv tõsiasi on ka see, et kõik minu praegused tiimiliikmed olid enne NVbyK naiskonnaga ühinemist juba aastaid NVbyK ehteid kandnud ja brändi tegemisi jälginud.
Ma pean muidugi tunnistama, et loomult olen tegelikult üsna suur „kontrollifriik”. Arvan, et võib-olla polekski see vastutuse ja kontrolli käest andmine nii sujuvalt läinud, kui ma poleks emaks saanud – väikese beebi kõrvalt polnud enam lihtsalt võimalik kõike endal teha. Samas andis see mulle jällegi väga kiiresti kinnitust, et inimesed minu tiimis teevad asja samuti väga suure hingega ja mul pole vaja muretseda, kas neil üks asi on meeles või teine saab tehtud. Nüüd suudan kõrgemalt hinnata teiste panust ja teadmisi ning usun, et koos suudame veelgi rohkem korda saata. Meiegi naiskonnas on teatud ülesanded ja tegevused, mida üks suudab teha paremini kui teine – paremini kui mina ise. Seega usun, et parim, mis ma ise brändi arenguks teha saan, on pühendada oma aeg ja energia neile aspektidele, mis on minu tugevamaks pooleks, ja lasta oma tiimil anda panus nendes olukordades, kus nende oskused ja teadmised kõige rohkem rakendust leiavad. Aga eks see väike „kontrollifriiklus” säilib minus ilmselt elu lõpuni, ärge siis pahaks pange.
On sul mõni moto, mille järgi sa elad?
„Non, Je ne regrette rien” – Édith Piaf
(„Ei, ma ei kahetse midagi”)
On sul ka mõni lemmiktsitaat NVbyK „Inspired” kollektsioonist?
Kollektsiooni viimane täiendus − „Teen, mis tahan” – tuletab mulle iga päev meelde, et iga minu tegevus ja otsus peaks tooma tasakaalu, õnne ja rahuolu nii inimestele minu ümber kui ka mulle endale. Minu jaoks muutus see ütlus oluliseks just peale tütre sündi, sest lihtne on ennast kaotada tänapäevases maailmas, kus kohustused ja ühiskonna seatud ootused võivad muutuda tähtsamateks kui minu enda soovid ja unistused.
Ütle lõpetuseks, kas sa tead, mitu „Time to Rock” käevõru olete aastatega müünud?
Ausalt ei tea – aga loodan, et aastatega tuleb meie käevõrudega rokkivaid naisi aina juurde!
Tutvu NVbyK uusima kollektsiooniga ka allolevast galeriist.
NVbyK ehted on saadaval näiteks Tallinna Kaubamajas, samuti TALI, Nu Nordiku, Eesti Disaini Maja ja Les Petites kauplustes ning veebipoes nvbyk.com.
Reti, millest sa laulad ja mis sind inspireerib?
Mind inspireerib väga palju – inimesed minu ümber, suhted, mentaalne seisund, noorte läbielamised, aga muidugi ka hea muusika, head filmid, head näitused, kunst, maailm meie ümber. Kõik sellised asjad, millega ma tunnen, et paljud teised saavad ka suhestuda. Lisaks kõigele sellele tekib mul laval lauldes enda loominguga mingi muu kontakt ning ma laulan välja ja peegeldan oma häälega ainult seda, mida ma sellel hetkel tunnen. See teeb minu jaoks laulmise ja muusika eriliseks. See loob täieliku terviku kooskõlas selle hetkega, kus parasjagu loomingut esitan.
Kuidas mängib sinu muusikuteel rolli koreograafiataust?
Ma arvan, et koreograafiataust on üks suuremaid plusse, mis live-artistil saab olla. See annab mulle oskuse liikuda laval esteetiliselt ning on tekitanud minus füüsilise enesekindluse. Ma oskan oma keha kasutada, seda kontrollida, anda edasi energiat, toetada enda laulmist. See on lihtsalt üks suurepärane praktiline oskus ja väga oluline eneseväljenduse jaoks. Ja siinkohal ei arva ma, et kõik artistid peaksid hakkama lisama oma repertuaari suuri trikke ja kombinatsioone. Aga füüsiline kohalolu on sama oluline kui vaimne ja ma leian, et vähemalt minu jaoks on selle saavutamine kõige loomulikum läbi tantsukunsti.
Millise artisti loomingule ja karjääriteele vaatad enim alt üles?
Neid artiste on palju – Michael Jackson, Stevie Wonder, Samara Joy, George Benson, George Duke, Aretha Franklin, Luther Vandross, The Emotions. Nemad on minu jaoks loominguliselt kõige suuremad mõjutajad. Iga kord, kui nende muusikat kuulan, leian midagi uut, põnevat, inspireerivat. Ma olen tänulik, et tänapäeval on muusika nupuvajutuse kaugusel, sest tänu sellele ma saan alati ennast nende artistide muusikamaailma viia. Väga noore ja naiivse artistina tahaksin uskuda ja usungi, et kui kohelda muusikat südameasjana, siis tuleb ka edukas karjäär.
Milline oli sinu viimane parim kontserdielamus ja miks?
Tuleb välja, et minu viimane parim kontserdielamus ongi mu kõige hiljutisem – käisin TMW Jazzilaval kuulamas Pennar Projectit. Mulle meeldib näha laval siiraid inimesi, kes teevad kindlalt oma asja. Sellist siirust tihti ei näe. Ja kui lisada sinna veel suurepärane omalooming, siis olengi täiesti rabatud. Pennar Projecti kontsert oli täiesti suurepärane ja ma juba väga ootan, et neid Jazzkaarel uuesti kuulama minna. Elamus missugune!
Millistest mõtetest ja emotsioonidest kantuna inimesed su Jazzkaare kontserdi lõppedes võiksid lahkuda?
Soovin, et inimesed lahkuksid hea tuju ja hea meelega. Ma soovin oma esinemiste ja muusikaga luua atmosfääri, kus inimesed tunneksid ennast vabalt ja tahaksid ennast vabalt väljendada. Ma loodan, et mu kontserdil saab lihtsalt korraks astuda välja argisusest ja põgeneda korraks mõnusasse sooja ja vabasse õhkkonda, kus on turvaline ja lõbus. Tantsida ja hüpata saab igal juhul!
Kumu blogi vahendusel oleme tänaseks teada saanud, et Skandinaavia moebrändi Acne Studios esindajad pöördusid Eesti Kunstimuuseumi poole juba jaanuaris, sooviga laenata üleelusuuruses tugitoole oma peagi toimuva moesõu keskseks elemendiks. Miks aga Villu Jaanisoo toolid? Sest just neist oli brändi peadisainer Jonny Johansson oma uues, 2024. aasta sügistalvise naisterõivaste moekollektsioonis inspiratsiooni ammutanud.
Kumu lahkel loal avaldame Kumu blogis ilmunud intervjuu Acne Studiose peadisaineri Jonny Johanssoniga saamaks lähemalt teada, kuidas kogu idee alguse sai.
Kuidas Te neid teoseid esimest korda kohtasite?
Minu meeskond leidis pildi teostest internetist. Otsisime kiiruse, kummide, taaskasutamise, mootorrataste ning tulega seotud kunsti.
Millisena nägite nende toolide rolli oma moeetenduses?
Need on kollektsiooni inspiratsiooniks, sest kiiruse ja muundumise idee oli oluline algusest peale, see oli osa algsest kirjeldusest. Ja lõpuks saigi kõik omavahel kokku ning toolid olid etenduse ajal kohal.
Kuidas mõjutasid toolid uut kollektsiooni, mida Pariisi moenädalal esitleti?
Fotod toolidest olid alati üleval kollektsiooni meeleolu kirjeldaval inspiratsiooniseinal. Neis peitub tulvav energia ning kummid on moondumas millekski muuks. Joonistamist alustades hakkasin mõtisklema ja mõistsin, et kiiruse, kuju ja liikumise edasi andmine mõjutab olulisel määral kollektsiooni esteetikat. Ja neis toolides on see kõik olemas.
Kas olite Eesti skulptorist Villu Jaanisoost varem ka kuulnud?
Leidsime Villu Jaanisoo nime, uurisime Instagramist tema teoseid ja imelist universumit. Villu puhul meeldib mulle, et ta on käsitöömeister ning seda on ta teostest hästi näha. Katsetasime oma produktsiooniettevõttega mitmeid võimalusi ja erinevaid lavalisi lahendusi, kuid minul oli alati mõttes Villu. Esimene idee on ikka parim. Siis helistasimegi Villule ja rääkisime talle oma hullumeelsest plaanist.
Kas varemgi on Acne Studios kollektsioonide esitlustesse kunsti kaasatud?
Minu jaoks on meie kauplustesse, kontoritesse ja koostööprojektidesse kunsti kaasamine olnud alati oluline. Mitmete meie toodete osas olen teinud koostööd erinevate kunstnikega. Hiljuti näiteks Grant Levy-Lucero, Ben Quinni ja Apollinaria Broche’iga.
Moeetenduste puhul on see mõnikord keerukam, sest on vaja leida õige inimene, kes stsenograafiat mõistaks. Sooviksin teha koostööd mööblidisainer Max Lambiga, aga kuna ta töötab käsitsi, ei jõuaks ta kunagi kõiki neid istmeid valmis teha, millest olen unistanud.
Aasta tagasi tähistasime kümnendat aastapäeva koostöös Sylvie Macmillaniga: ta on andekas küünekunstnik, kes teeb ka teokarpidest skulptuure. Ta disainis ja ehitas etenduse jaoks hiiglaslikud teokarpidest küünlajalad.
Eelmisel hooajal tegime koostööd mulle lähedase kunstniku Lukas Gschwandtneriga, kes lõi lavakujunduse oma pehmemööbli põhjal. Ja seekord siis Villuga – mind inspireeris tema looming väga, eriti toolid. Katsetasime toolide piltidega, kuid mõistsime, et asi toimiks vaid originaalteostega.
Tootsite Jaanisoo toolide põhjal ka väiksemad versioonid, millel külalised said istuda. Mis nendest toolidest edasi saab?
Koostöös Villuga paigutasime tema teosed lavale peamiste kujunduselementidena, kuid mõtlesime, et tema kummide lugu võiks edasi arendada, lisaks vajasime veelgi toole! Seetõttu arendas meie produktsiooniettevõte sarnase tehnoloogia põhjal välja toolid, millele sai neli külastajat istuma panna. Kasutame neid istmeid kujunduse osana, kui meie kollektsioon poodidesse jõuab.
Kuidas need toolid moeetenduse kontekstis „esinemisega“ hakkama said? Kas etendus täitis Teie ootusi ja ettekujutusi?
See ületas mu ootused! Kuulsused tegid endast nende ees ja neil istudes pilte ning ka teised külastajad küsisid peale etenduse lõppu luba piltide tegemiseks. Kuid minu jaoks oli kõige olulisem lavakujundus, mis nägi välja väga terav ja tugev ning vastas täpselt mu peas olnud ideele.
