Foto: B’MOR
Lentsius on väike, kuid juba kümme aastat tegutsenud pereettevõte, kus ollakse keskendunud jätkusuutlikult loodud ehetele ning taaskasutatud tekstiilidest rõivastele ja aksessuaaridele. Kairi Lentsius räägib meile, millised impulsid teda disainis mõjutavad.
Palun tutvusta veidi oma brändi ja ava enda tausta. Milliste impulsside tõttu tunned vajadust end loomevaldkonnas teostada?
Lentsiuse disaini ja tootearendusega tegelen mina, ehteid aitab valmistada mu isa Mart ja 3D-mudeldamise abikäsi on tihti minu elukaaslane Martin. Meid kõiki ühendab soov kasutada ressursse nutikalt, rakendada kaasaegseid ja jätkusuutlikumaid tehnoloogiaid ning katsetada vormi ja alternatiivsete materjalidega. Tegutseme Tartus ja müüme tooteid Eestis, Jaapanis, Rootsis, New Yorgis, lisaks e-poe kaudu. Viimasel ajal mõjutab töötempot enim kuus kuud vana poiss Tormi, aga sellegipoolest on uued tootearendused käsil.
Minu taust on mitmekülgne: bakalaureus Tartu Ülikoolist ajaloo erialal, siis tekstiiliõpingud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja moedisaini magister Rootsi Tekstiiliülikoolist (Swedish School of Textiles/Textilhögskolan). Praktikandina olen töötanud Ivo Nikkolos, Londonis Tata Nakas ja Partimi stuudios. Alates 2016. aastast töötan Pallase tekstiiliosakonnas moedisaini lektorina ning kuulun ka Eesti Disainerite Liitu.
Miks oled valinud jätkusuutlikkuse teekonna oma loomingus?
Minu teekond jätkusuutlikuma disaini suunas sai alguse, kui osalesin 2012. aasta suvel Kopenhaagenis keskkonnasäästliku moedisaini suveülikooli programmis ja mõistsin, et lihtsalt ilusaid asju pole siia ilma enam juurde vaja. Disaineri ülesanne on lahendada praktilisi probleeme, aga arvestada ka kõige kaasuvaga, mis käib toote valmimise, elutsükli ning utiliseerimise juurde. Vahel ikka mõtlen, et need teemad ja probleemid, millest juba siis rääkisime, on ju siiamaani alles. Vaadates kiirmoe populaarsust, tekib tunne, nagu ei olekski me edasi arenenud.
Lentsiuse jaoks tähendab jätkusuutlikkus mitmeid asju, mida oleme läbi mõelnud toote disaini, valmimise protsesside juures või näiteks tellimusi hallates. Kui mõned asjad välja tuua, siis koostöö Eesti Kaitseväe Akadeemiaga ning Eesti Kaitseväega on kestnud 10 aastat, et taaskasutada erinevaid tekstiile, peamiselt mahakandmisele minevaid telke. Telkidest tooted, mis said ka BRUNO disainiauhindadel äramärgitud elustiili toote disaini kategoorias, valmivad Tartus tellimuspõhiselt ning materjali kulunud ilme on eripära, mis käib meie looga kaasas. Lisaväärtust annab kangale masintikand, mis on ajas vastupidav nagu telgitekstiilid isegi.
Lentsiuse ehted on valmistatud peamiselt tööstuse jääkmaterjalidest (spoon, roostevaba terase ja alumiiniumi lehed) ja meie toodetest tekkiv lõikamise jääk läheb ümbertöötlusesse. Peaaegu kõik meie ehted on valmistatud ainult ühest materjalist, mis teeb utiliseerimise lihtsamaks. Mõtleme ka pisikeste asjade peale ning taaskasutame pakiautomaatidega saatmiseks pappkarpe või sisu, mis vooderdab öko-sertifikaadiga ehtekarpi. Lisaks on oluline, et toodete disain oleks klassikaline, hooaegade ülene ning et inimene saaks tooteid lihtsalt omavahel miksida.
Kellele on sinu kaubamärk mõeldud?
Lentsiuse kliendile on oluline keskkonnahoid ning ta väärtustab materjalide iseloomu ja sellel põhinevaid disainiotsuseid.
Kuidas oled valinud enda brändi esindavad näod?
Mulle meeldib väga, et meie toodete kliendid on naised, mehed, noored ja vanad. Kõik kliendid on meie nägu! Samuti meeldib mulle fotomodellide puhul leida midagi erilist – mõni arm on hoopis huvitav ja lokkis juuksed on modelli ehe.
Kuidas sinu tarbija sinuni jõuab?
Mulle meeldib paar korda aastas osaleda disainiturgudel, et kohtuda klientidega just näost näkku ja rääkida meie toodete lugu. Turunduslikult olen järk-järgult lisamas kõikidele karpidele ja siltidele ka QR-koode, kust saab juurde vaadata protsessi pilte, lugeda, kes selle toote õmbles või millised on konkreetse toote keskkondlikud väärtused.
Kes on sinu loomingulised eeskujud?
Imetlen kõiki, kes suudavad nutikalt vanast materjalist midagi väärtuslikku luua, käsitööd esile tuua või kohalikke meistreid kaasata. Taaskasutusmoe vallas on väga põnev olnud Raeburn brändi taaskasutuste teekond, Patagonia töö tekstiiliarendusega on imetlusväärne, Unrealage’i show’d ja tehnoloogia kaasamine on ülipõnev.
Kuhu sooviksid loomevaldkonnas jõuda?
Otsin jätkuvalt võimalusi, kuidas veel rohkem tekstiile saaks taaskasutatud ning seda suuremas variatsioonis.
Eesti Disainiauhindadel parima elustiili toote disaini auhinna võitnud KIRA toodab jalatseid. Nende suur eesmärk on tegutseda minimaalse ökoloogilise jalajäljega ja taaskasutada materjale. Sirli Ratasepp, üks brändi asutajatest, räägib oma lähenemisest loomisele ja tarbimisele.
Palun tutvusta veidi brändi ja ava enda tausta. Milliste impulsside tõttu tunned sina vajadust end loomevaldkonnas teostada?
KIRA lugu algas kahest sõbrast ja järjekordsest jalatsipaarist, mis ei pidanud vastu isegi üht hooaega. Olime KIRA teise asutaja Liis Hainlaga kolleegid ning töötasime turundusvaldkonnas. Hakkasime juhuslikult kiirmoest ja selle tekitatud kahjust keskkonnale rääkima ning tuli välja, et olime ses osas mõttekaaslased. Üks asi viis teiseni ning ühtäkki olin mina London College of Fashioni jalatsi disaini kursusel ja Liis Milanos jalatsimaterjalide messil. Ettevõtte asutamisest alates on olnud kindel visioon, et meie loodud toode peab lahendama ära probleemi ja olema päriselt praktiline, mugav ning vastupidav.
Oma hariduselt olen graafiline disainer, kuid juba väga noorest east on mind köitnud mood, fotograafia ja tegelikult kõik visuaalselt stimuleeriv. Palju aastaid tagasi Inglismaal oma eriala omandades kõnetas mind väga selline õppeaine nagu designer responsibility. Ilmselt jõudis tookord minu mõttemaailma esimest korda teadmine, kui oluline roll on disaineril valikute tegemisel, ja asjaolu, et terve toote elutsükkel vajab läbimõtlemist.
Miks oled valinud jätkusuutlikkuse teekonna oma loomingus?
Maailm on täis asju, mille vajalikkus on teinekord küsitav. Tihti need asjad luuakse nii, et kasutusiga on liiga lühike. Asjatut ressurssi kasutatakse vastutustundetult ning sellest tekkinud prügi on selle loojale võõras mure. See mõte on küll hästi üldistav ja kõik pole mustvalge, kuid kaubanduses ringi vaadates jääb paratamatult silma pakkumise üleküllus ja üks kampaania teise järel. KIRA kontseptsiooni luues tahtsime üldisest erineda ja panna marginaalist tähtsamaks teised väärtused.
Kellele on KIRA mõeldud?
KIRA on mõeldud kandjale, kes hindab mugavust, vastupidavust ja resoneerub meie väärtustega. Meie kliendil pole vaja trendikat moeeset iga natukese aja tagant. Piisab ühest ja korralikust, mis kannab teda hooajast hooaega. Meie klientide seas on spetsialiste erinevatest eluvaldkondadest, üldjuhul on need naised või nende abikaasad, elukaaslased või pereliikmed. Paljud neist armastavad veeta aega looduses.
Mida tähendab sinu jaoks BRUNO võit?
BRUNO võit, nagu ka kõik teised auhinnad, on tulnud tõelise üllatusena. Tihti on konkursil osalemise kutse tulnud kellegi mitmenda soovituse peale. Tagasihoidlikule eestlasele omaselt ma oma ettevõtmist kuskil tunnustuse saamiseks pakkumas ei käi. BRUNO auhinda vastu võttes oli ikka uhke tunne küll. Kuni viimase hetkeni arvasin, et selle saab keegi nimekas disainer, kes nominentide seas koos minuga seisis.
Kuidas olete valinud enda brändi esindavad näod?
Aus vastus on, et need näod, kes meid esindavad, on ise kuidagi tulnud. KIRA esimene mudel oli baleriina ning tundus loogiline kasutada fotodel päris baleriini (Maria Engel Vanemuisest). Imeilus Miina Vilo tuli ühe projekti raames Mariat asendama ning koostöö jätkub meil siiani. Praegu veab Miina koos Mari Frühlinguga maalitud saabaste projekti, kus praaksaapad saavad eriti ägeda uue elu käsitsi tehtud maalingute abil.
Kuidas tarbija teieni jõuab?
Kõige rohkem müüke tuleb läbi sotsiaalmeedia. Kuna Eesti on nii väike, siis suust suhu reklaam paistab ka mõju avaldavat. Igasugused artiklid ja kajastused toimivad Eestis suurepäraselt. Iga väiksemgi uudisnupp aitab müükidele kaasa. Ka mõjuisikutel on oluline roll.
On sul eeskujusid?
Minu eeskujuks on teised brändid. Erinevatel perioodidel vaatan inspiratsiooniks seinast-seina näiteid. Mind paneb teist brändi vaatama see, kuidas oma lugu räägitakse, milline on visuaal, toon jne. Dear Frances, EcoLeaf, Allbirds ja Tropicfeel on vaid väike osa. Täiesti imetlen neid, kes ütlevad selgelt välja, et allahindlusi ei tee nad kunagi, ja päriselt ka ei tee. See on üks minu unistustest.
Kuhu sooviksid loomevaldkonnas jõuda?
Praegu on KIRA kõige suurem eesmärk ekspordi osakaalu kasvatamine. Norra turu jaoks valmistasime sügisel umbes sama palju saapaid kui Eestisse. Sandaali sihime Hispaaniasse, kuna nendega saab käia varakevadest hilissügiseni ning see segment pole veel nii üleküllastunud nagu näiteks ketsid. Kuna sain jõuludeks maailma parima kingituse – väikse beebitüdruku –, on minu põhifookus mõnda aega temal. Praegu proovin vähemalt mitte täistuuridel töötada, vaid natuke rahulikumalt päev korraga. Eks aeg näitab, mida tulevik toob.
B’MOR brändi asutaja Anna Chirkova loodab, et ükskord saabub päev, mil tema looming toob maailmale kasu.
Palun tutvusta veidi oma brändi ja ava enda tausta.
B’MORi lugu algas ja hakkas arenema minu tunnustootest chaperon’ist, mis on nutikas ja multifunktsionaalne peakate – kahtpidi kantav kapuutsilaadne riideese, mis asendab nii mütsi, salli kui ka kindaid. Viis aastat tagasi alustasin üksinda Telliskivi Loomelinnakus stuudios ja jõudsin väikese pereärini. Praegu on tiimis minu ema Elena ja isa Alexander ning kaks imeandekat rätsepat.
Erialalt olen ehitusinsener, lōpetasin TelTechi. Ülikooli kõrvalt õppisin õmblemist ja viltimist hobina. Hetkel tegelen B’MORi brändi arendusega, olen Fashion Revolution Estonia tiimis, osalen jätkusuutlikkuse projektis nimega Moepööre ja olen täiskohaga väikese poja ema.
Miks tegutsed loomevaldkonnas?
Minu impulsiks on anda inimestele valiku ja probleemi lahenduse võimalus. Suur osa mu loomingust on eritellimus, kus koos kliendiga valime materjalid ja lõike, lähtudes tema värvieelistustest ja keha parameetritest (pikkus, suurus, omapärad). Minu elu- ja loomekogemus näitab, et disainer ei ole ainult ilu- ja rõivalooja, vaid pigem positiivsete emotsioonide kujundaja.
Miks oled valinud jätkusuutlikkuse teekonna oma loomingus?
Mul on alati olnud tunne, et soovin oma elu n-ö ökoteemaga siduda. Lapsepōlves öeldi mulle, et olen allergiline sünteetiliste materjalide ja toiduainete vastu, ja alates 3. eluaastast on minu jaoks olnud ainuke võimalus tarbida orgaanilisi ja naturaalseid tooteid. Ülikooli ajal valisin valikaineteks kõik roheinseneeriaga seonduva. Ja valisin ülikooli kõrvalt esimeseks erialaseks töökohaks firma, kus tegelesime Eesti öko-efektiivsete mahtpumpade tootmise ja arendamisega. See oli uskumatu kogemus, mille käigus tekkis tunne, et ma liigun õiges suunas ja teen midagi kasulikku.
Minu jaoks on jätkusuutlik mood nii suhtumine kui ka elustiil. Seega eelistan kasutada oma loomingus looduslikke materjale, mis on ohutult värvitud. Villa puhul on mulle tähtis, et see ei “hammustaks” ega ärritaks. B’MORi põhimõte on see, et meriinoviill on mulesing-free ehk vägivallavaba. Liigume ka zero-waste’i suunas: taaskasutame enda materjalide jääke (näiteks uue meriinovillast chaperon’i valmistamiseks) vōi jagan need laiali Tallinna kunstnikele (lillestuudiod, Eesti Nuku Kunstimaja, sotsiaalmajade kunstitoad, projektile Materjalivoog jne).
Kellele on sinu kaubamärk mõeldud?
Minu jaoks on fookuses inimesed, kes on nōus ja valmis eksperimenteerima. Chaperon’id on unisex aksessuaarid, mida eelistavad entusiastlikud ja aktiivse eluviisiga inimesed. Need, kelle jaoks on tähtis kvaliteet, praktilisus ja mugavus. Kes hoolivad enda tervisest ega tunne ükskõiksust ka looduse suhtes.
Kuidas oled valinud enda brändi esindavad näod?
Kuna tulin moesfääri otse ehistuplatsilt, ei teadnud ma, kuidas asjad Eesti moemaastikul käivad. Esimesele fotosessioonile kutsusin oma hea tuttava Sofia Rednevi, kes oli minu tutvusringkonnas ainuke professionaalne modell. Meie koostöö oli nii tore, et palusin tal tulla minu brändi näoks. Siis ühel päeval sain Johanna Kallasega tuttavaks ja palusin temal sama teha. Minu jaoks on oluline, et mu brändi näol on sarnased väärtused. Minu õnneks neile meeldib see, mida ma loon.
Kuidas sinu tarbija sinuni jõuab? Peamiselt disainilaatadelt. Lisaks on mul Facebookis blogi/grupp ja olen esindatud Solarises Design Hata poes.
On sul loomingulisi eeskujusid?
Kindlasti Elsa Schiaparelli. 7 aastat tagasi elasin Inglismaal ja nägin teleris dokfilmi Elsa elust ja loomingust. Sain teada, et Elsa oli moekunstnik, kes mōtles “kastist välja” ja tōi moodi palju kasulikku. Näiteks oli ta esimene, kes pani riietele lukud, proovis uusi kangaid ja tehnoloogiat, tegi kunsti, mida saab kanda. Tol ajal tegelesin vaid inseneeria projektidega ja olin väga kaugel oma brändi ideest. Pärast Elsast filmi nägemist tekkis mul soov luua ühel päeval midagi nutikat ja funktsionaalset ka enda jaoks.
Lisaks on mind inspireerinud Vivienne Westwood ja Alexander McQueen. Mu enda ostude soovinimekirjas on Prantsuse moetegijad Lutze Huelle ja Jacquemus, Maroko kunstibränd Maison Artc ja jälgin ka Thom Browne’i. Lisaks olen Eesti disaini suur fänn ja soovin, et enda kapis oleks rohkem meie kohalikke brände.
Kuhu sooviksid loomevaldkonnas jõuda?
Loodan, et tuleb päev, mil mu looming toob maailmale kasu. Ja minu insenerisüdame suureks unistuseks on liituda mingi jätkusuutliku moeprojekti vōi start-up’iga, et tulevikku paremaks muuta.
Anni, täpselt kuu aega avatud Hooaega on selja taga – milline hetk või tagasiside on Sind selle aja jooksul kõige rohkem üllatanud või rõõmustanud?
Mind on kõige rohkem üllatanud see, kui palju võib ühte päeva korraga mahtuda – nii probleeme kui rõõme. Õnneks on kiidusõnu olnud märksa rohkem kui virisemist. Meie juurde satub nii palju toredaid inimesi ja olen oma klientuuri eest südamest tänulik.
Eriti eredalt on meelde jäänud ühe meesterahva kommentaar: „See uus Anni kohvik on viimase aja parim asi, mis Eesti Vabariigis juhtunud on!“ See teeb tõesti meele heaks, sest ma teen kohvikut selleks, et pakkuda inimestele rõõmu ja head tunnet.
Kui midagi peakski meie kohvikus kellelegi meele mõrudaks tegema, siis kindlasti ei ole see tahtlik. Me alles õpime ja harjutame iga päev ning anname endast parima, et teha asju nii hästi, kui oskame ja õigeks peame. Seega palume ka veidi andestust alguse väikeste apsakate eest.
Kõik road on loodud Sinu signatuurretseptide põhjal. Milline roog menüüst on kõige rohkem “Anni Arro nägu” – ja miks just see?
Nii-öelda vanast ajast jätsin menüüsse küpsetatud kitsejuustusalati. Selles on palju maitseid, mis on väga minulikud – peet, grillitud paprikad, läätsed, hummus, kitsejuust… Selline mõnus magusa ja hapu mäng.
Kui peaksid Hooaja kirjeldama kolme sõnaga, mis ei ole seotud toidu ega joogiga, siis millised need oleksid?
Helge, rõõmus ja soe.
Oled öelnud, et e-poodide ajastul on poes käimine omaette sündmus. Kuidas üks kohvik saab seda sündmuslikkust Sinu meelest võimendada?
Hea toit kosutab hinge ja teeb meele heaks. Šoppamine on minu meelest päris väsitav töö, mistõttu olen Kaubamaja pikaajalise kliendina ammu tundnud puudust kohast, kus saaks vahepeal jalga puhata, midagi mõnusat süüa, aknast välja vaadata ja rahulikult kohvi juua. Nüüd on see väike „oaas“ lõpuks olemas.
Ja lõpetuseks. Millise koogi, söögi või joogiga peaks sinu arvates tähistama üht eriti head Kaubamaja ostu?
No klaasike šampanjat ei tee kunagi kunagi halba! Ja kindlasti ka killuke meie Mari tehtud imelist kooki. Minu lemmik on tema Napoleoni kook… või siis granadilli-vaarika makroonikook.
View this post on Instagram
Anni Arro kohvik Hooaeg ootab külalisi Tallinna Kaubamaja Naistemaailmas E-L kell 10-20 ja P 10-18.
“Olen seda üritust eestvedanud juba 5 aastat ning märgatavalt on nende aastate jooksul EKA Jõuluturu populaarsus kasvanud üha enam, seda nii turule kandideerijate kui ka külastajate seas,” sõnab EKA Jõuluturu peakorraldaja Cristopher Siniväli. “Tänavusel turul ootab jõulukingitusi ostlema ligi 140 müüjat EKA peahoone viiel korrusel ning tänu uuele EKA hoonele, saime juurde võtta osalejaid rohkem kui varasematel aastatel.” EKA Jõuluturule pääseb läbi Kotzebue tänava nii peamajja kui uude Valgesse Majja.
Traditsiooniliselt müüakse EKA Jõuluturul originaalset Eesti disaini ning kunsti, mis on valminud Eesti Kunstiakadeemia tudengite ja vilistlaste poolt. Müüjate ainulaadsus võimaldab osta jõulukuuse alla kingitusi, mida tavapoodidest või teistelt edasimüüjatelt üldiselt ei leia. Leidub põnevat graafikat, keraamikat ja klaasikunsti, moe- ja tekstiilidisaini, aksessuaare ja nahktooteid, ehteid ning sepiseid. Üllatuslikult registreeris ennast selle aasta turule väga palju uusi nimesid. Enamasti on tegemist Kunstiakadeemia praeguste õpilastega või ka värskete vilistlastega.
Näiteks toob TELLISKIVI. müügile voolavad ja geomeetrilised hõbeda ja klaasiga ehted; aksessuaari taustaga MEELI toob müüki oma keraamiliste vormide kollektsiooni “Nukitsaplikad”; ENKKL (Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liit) on noorte loomeinimeste kogukond, kelle käest on võimalik osta mitmekülgset graafikat, postkaarte ja trükiseid; barbed toob turule hõbedased satiinist interjööri pilgupüüdjad; Unzelm toob aga eksperimentaalsed valgustid. Paljude uute müüjate seast võib leida ka tuntumaid brände nagu carolxott, Kristel Kuslapuu, Eve Hanson, HANNES RÜÜTEL, Luste, HYTI, Patrick Soome jpt.
EKA Jõuluturg 2025 avab uksed külastajatele pühapäeval, 14. detsembril kell 12.00, oste saab teha kuni kella 18.00. Mugavamaks kauplemiskogemuseks on soovitatav kaasa võtta sularaha.
