Fotografiska Tallinna sügishooaeg algab juba sel reedel uue näituse avamisega, milleks on  Briti kunstniku Alison Jacksoni humoorikas ja teravmeelne näitus “Tõde on surnud” (“Truth is Dead”). Jacksoni fotosilma eest pole kaitstud mitte ükski inimene – kuulsustega sarnanevate inimeste kaasabil loodud fotolavastused annavad vaatajale võimaluse piiluda staaride eraellu.

Näiliselt on Alison Jackson olnud tunnistajaks paljudele skandaalsetele hetkedele – näituse varamusse kuuluvad fotojäädvustused president Donald Trumpi intiimsetest hetkedest Miss Mehhikoga, kuninganna Elizabethist tegemas selfie’t oma perekonnaga, Angela Merkelist François Hollande’i käte vahel, seljas vaid karusnahkne kasukas, ja Barack Obamast suitsupausil. Kaasaegse kunstnikuna nihutab Alison Jackson oma realistlikena näivate piltidega piire selle vahel, mis on tõeline ja mis pelgalt inimeste enda fantaasia.

“Tõde on surnud. Mitte midagi, mida meile näidatakse, ei saa usaldada, miski pole autentne,” kirjeldas Jackson oma näituse mõtet. “Tahan publikule adresseerida, mida selline info meiega teeb, mis kujutelmi see loob ning kuidas see omakorda meie taju mõjutab. Kasutan selleks inimlikku uudishimu, mis tekitab meis soovi piiluda kuulsuste suure sümboolse väärtusega avaliku kuvandi telgitagustesse,“ jätkas Jackson.

Alison Jackson on fotograaf, kes töötab vaatlejana. Otsides kirglikult ideaalset nurka, täiuslikku modelli ja perfektset maski, on tervikloo jutustamisel igal rekvisiidil oma kindel roll. Doppelgängerid ehk teisikud portreteerivad privaatseid ning mõnikord ka intiimseid ja paljastavaid situatsioone. Jackson uurib fotolavastuste kaudu, milline mõju on kuulsustel meie enda kogemustele ning tõstatab küsimusi kuulsuste kultuuri ja publiku kõmuhimu kohta. “Staarid on justkui moodsa aja pühakud – nad täidavad rolli, mida varasemalt kandis religioon, ja ikoonidena annavad nad meile võimaluse neid jumaldada. Tänapäeval on kõmuajakirju lugevaid inimesi rohkem kui neid, kes käivad kirikus,” selgitas Jackson oma tööde tagamaid. “Lisaks on igal kuulsusel oma kindel roll: Kim Kardashian on lipulaev kehaga seotud kuvandite loomisel, Donald Trump kannab keisri uusi rõivaid, kuninganna Elizabeth on väärika matriarhi võrdkuju ja printsess Diana sümboliseeris glamuurset iseseisvat naist (või mõnest vaatevinklist ka “hüsteerilist” naist). Segastel aegadel pakuvad staarid tugipunkti, kuid kas selline meelelahutus aitab meil ikka jõuda iseenda kõige parema minani?” jätkas Jackson.

“Alison Jacksoni looming tekitab publikus isegi hetkelist segadust, kas nähtu fotol on tõene või hoopiski meie endi fantaasia. Kunstnik mängib osavalt vaatajate taju ja alateadvusega, pannes meid ebamugavasse olukorda ja sundides analüüsima, kuivõrd tõene on tänapäeval meediaruum,” selgitas näituse tähendust Maarja Loorents, Fotografiska Tallinna näituste juht. “Loodan, et antud näitus tekitab ka meie ühiskonnas aktiivset diskussiooni ja pakub külastajatele põnevat mõtteainet,” lisas Loorents.

Alison Jackson on inglise kunstnik, kes on sündinud Hampshire’s ja elab-töötab nüüd Londonis. Jackson on õppinud Londonis Chelsea Kunsti- ja Disainikõrgkoolis ning Kuninglikus Kunstikõrgkoolis. Ta on pälvinud nii BAFTA kui ka mitmeid teisi auhindu ja tema tegemisi on ulatuslikult meedias kajastatud. 

Näitus “Tõde on surnud” on avatud kõikidele huvilistele Fotografiska Tallinnas 30. augustist kuni 10. novembrini.

Tartu kevadine Galeriide öö toimub tänavu 10. aprillil ning toob üheks õhtuks Aparaaditehasesse, selle ümbrusesse ja Samelini tehasesse enam kui 30 näitust ja sündmust. 18. korda toimuva ürituse külastajaid ootavad näituste avamised, avatud stuudiod, tuurid, kontserdid ja peod. Kõik galeriid ja näitusepinnad on avatud kuni hilisõhtuni.

Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.

Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.

Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.

18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.

Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.

Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“

Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.

Võrumaa Muuseumis on 26. aprillini avatud Marion Laeva ja Bianka Soe kureeritud tekstiilinäitus “Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul”. Näitus koondab kolm põlvkonda moekunstnikke, kelle loomingus kujuneb rõivas ühenduspunktiks keha ja loodusmaastiku, füüsilise ruumi ja psüühilise paiga vahel.

Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol. Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.

Geograaf  Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. “Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga,” jääb kõlama näituse tutvustusest.

Näituse kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira.

Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe

Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts

Graafiline disainer: Taavi Oolberg

Uuri näituse kohta lisa Võrumaa Muuseumi kodulehelt.