Alati on rõõm näha, et dokumentaalid moemaailma suurkujudest jõuavad ka meie koduekraanidele. Meie hiljutisim avastus on Balmaini loomingulisest juhist Olivier Rousteingist kõnelev ja Anissa Bonnefonti loodud 99-minuti pikkune dokumentaal, mis on nüüdsest Netflixis täiesti olemas. 

Film „Wonder Boy” ei ole tegelikult ülemäära uus – see esilinastus 2019. aasta novembris, ent kuna meie levisse see meie teada ei jõudnud, siis mõtlesime, et miks mitte seda lähemalt tutvustada. 

Kuigi film räägib tõesti legendaarse moemaja loovjuhist ning moodi filmis omajagu ka on, keskendub dokumentaal tegelikult hoopis sellele, kuidas Rousteing otsib oma juuri. Nimelt on noor moemaailma imelaps kasvanud kasuvanematega ning jõudnud 30ndates eluaastates punkti, kus soovib tutvuda oma bioloogilise emaga. Kas tal see ka õnnestub? Vaadake oma silmaga järele!

Kumu kultuuridokumentaalide sarjas linastub 11. märtsil Valentina B. Ganeva film „Schindler, ruumi arhitekt”, mis toob fookusesse Rudolph Schindleri – arhitekti, kelle nimi ei pruugi olla laiale publikule tuttav, ent kelle mõju Los Angelese 20. sajandi arhitektuuriloole on olnud märkimisväärne.

Oma eluajal sageli kuulsamate kaasaegsete varju jäänud Schindlerit peetakse tagantjärele üheks modernismi oluliseks teerajajaks. Tema ruumiarhitektuuri käsitlus, mis väärtustab voolavat planeeringut, loomulikku valgust ning sise- ja välisruumi sujuvat sidumist, on tänaseks saanud lahutamatuks osaks ka sellest, mida seostatakse California eluviisiga.

Ganeva dokumentaal ei piirdu pelgalt arhitektuuriloolise portreega, vaid asetab küsimärgi alla ka senised arusaamad modernistliku arhitektuuri sünniloost. Režissööri sõnul on Schindleri loos midagi üldinimlikku – see puudutab kõiki, kes on kunagi tundnud, et nende panust ei märgata õiglaselt või et nad on jäänud kõrvale. Filmi autoriteksti loeb Meryl Streep, mis lisab niigi tugevale loole omaette kaalu.

Film „Schindler, ruumi arhitekt” esilinastus 2024. aastal New Yorgi arhitektuuri- ja disainifilmide festivalil. Kumu auditooriumis linastuva seansi juhatab sisse kunstiteadlane Karin Paulus. Seanss toimub kolmapäeval, 11. märtsil kell 18 ning sissepääs on tasuta. Kogu Kumu Dokumentaali kava leiab kumu.poff.ee.

Veebruari teises pooles jõuab Kai kunstikeskuse kinos vaatajateni Sirje Runge kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis tema isikunäitusega „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“. Filmid linastuvad neljal õhtul – 14. ja 15. ning 21. ja 22. veebruaril. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning moodustavad osa näituse publikuprogrammist.

Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.

Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.

Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.