Järgmisel teisipäeval, 18. juulil avatakse ARS Kunstilinnaku projektiruumis Kärt Hammeri installatiivne näitus, mis uurib slaavi folkloorist pärineva Baba-Jagaa müüdi kaudu kaoses peituvat energiat.

Kärt Hammeri näituseprojekt „Must“ loob müütilise olendi Baba-Jagaaga seotud muinasjuttude tõlgendustest lähtuva ruumikogemuse, mis seob kimpu assotsiatsioonidest tõukuvad metafoorid ning asetab nad minimalistlikult täpsesse konteksti.

Baba-Jagaa tähistab ruumis mitteinimlikku kõiksust ja lõputu potentsiaaliga laetud kaost – eksistentsi ennast. Mütoloogiate uurija Marion Woodmani arvates sümboliseerib Baba-Jagaa slaavi muinasjuttudes hävitavat ning seeläbi uue alge potentsiaali loovat energiat – surmajumalannat, kes aitab loo kangelasel hävitada endas selle, mis peab kaduma, et uus saaks koha sisse võtta. “See on kaos, milles sisalduvad vastandid ja lõputud võimalused,” selgitab kunstnik.

Kui varem on Kärt Hammeri looming silma torganud autorist lähtuvate ekspressiivsusega, siis seekord suundub löök iseenese suunas. Autor on näitusel kohal. Tema nimest on saanud nimisõna, must lukk toa ees, mis tundub tühi ja tardunud, eluelamisest loobumise vaikiv ruum.

Kärt Hammer kaasab seekordsesse näituseprojekti ka sõpru teistelt loomingulistelt aladelt. Näitusel teevad kaasa Erki Pärnoja, Äli Kargoja (Stuudio August), Mare Hammer, Patrick Soome, Helina Kõrm , Rea Lest-Liik ja Taavet Kohal.

Näituse avamine leiab aset 18. juulil kell 18:00. Sündmusel astub üles näitusele helitausta loonud Erki Pärnoja. Ekspositsioon jääb ARS Projektiruumis avatuks kuni 12. augustini ning on külastajatele tasuta. 

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.