Täna tabas moemaailma suur kaotus. Keset tempokat Londoni moenädalat saabus Pariisist teade, mis pani kõik pausile – 85-aastasena lahkus meie seast ikoon, legend, visionäär Karl Lagerfeld.

On raske sõnadesse panna, kui meeletu oli Lagerfeldi panus meie moeajalukku. Ennekõike jääb ta meie mällu kui Chaneli moemaja loominguline juht, pidades seda ametit rohkem kui 35 aastat. Lisaks oli ta Chaneli kõrvalt aastakümneid nii Fendi kui ka omanimelise moebrändi peadisainer. 

Lagerfeldi moeteekond sai alguse 1952. aastal, mil ta kolis Saksamaalt Pariisi. Just seal inspireeris teda moe vallas Christian Dior alustuseks moeillustratsioonidega katsetama. Vaid mõni aasta hiljem jäi ta silma Pierre Balmainile, kes kutsus Lagerfeldi endale assistendiks. Sealt edasi jätkus ta teekond Jean Patou moemajas ning 1964. aastal sai temast disainer Chloé moemärgi juures. 1965. aastal ühines Lagerfeld Fendi moemajaga ning just temale võlgneb moemärk oma brändingu topelt-F-id. Tema Chaneli muinasjutt sai alguse 1983. aastal. Viimase kahe kohta on Lagerfeld kunagi öelnud järgmist: „Fendi is my Italian identity, and Chanel is my French one.”

Kindlasti jääb Karl Lagerfeld moemaailmale meelde ka oma huumorimeele ja meeleolukate väljaütlemiste poolest. Ning mehena, kes oma viimse päevani tõestas, et „black and white always looks modern, whatever that word means.” 

Igavesti legend, igavesti „Kaiser de la mode”. 

Täna tabas moemaailma suur kaotus. Giorgio Armani – omanimelise moemaja asutaja, disainer ja tegevjuht – on lahkunud 91-aastaselt. Teate kohaselt lahkus legendaarne moelooja – Il Signor Armani, nagu töötajad ja koostööpartnerid teda austavalt kutsusid – rahus, ümbritsetuna oma lähedastest.

Giorgio Armani sündis 1934. aastal Põhja-Itaalia linnas Piacenzas. Alguses suundus ta Milano Ülikooli õppima meditsiini, kuid katkestas õpingud kolme aasta järel ja liitus armeega. Pärast teenistust otsis ta uut teed – alustades vaateakende kujundajana ja jõudes lõpuks 1975. aastal omaenda moemaja rajamiseni.

Armani oli see, kes tõi ülikonnamoodi revolutsioonilise pehmuse ja vabaduse, muutes rangest vormist voolava poeesia. Tema käekiri oli alati seotud lihtsuse, selguse ja vaoshoitud elegantsiga – ta mõistis, et tõeline enesekindlus ei vaja liigset dekoratiivsust.

2025. aasta tähistas mitut olulist verstaposti Armani moemaja loos: märtsis esitles bränd oma 50. juubelikollektsiooni “Radici”, jaanuaris tähistati ka Armani Privé moeliini 20. aastapäeva. Just seal sulges disainer etenduse ise, astudes lavale käsikäes viimase modelliga. Tänavu juunis jäi ta aga esimest korda poole sajandi jooksul oma moemaja etenduselt kõrvale, taastudes toona avalikkusele teadmata tervisemuredest.

Moemaailmas on vähe nimesid, mis tekitavad samasugust aukartust nagu Anna Wintour. Legendaarne peatoimetaja on kujundanud üle kolme aastakümne Ameerika Vogue’i suunda, muutudes ise elavaks sümboliks. Pole ime, et hetk, mil Condé Nast teatas Wintouri ametist lahkumisest, tekitas moeringkondades elevust ja spekulatsioone: kes küll võiks astuda tema kingadesse?

Nüüd on vastus teada: Chloe Malle. Vogue’i endine digitaalne toimetaja ja Vogue.com-i juht asub ametisse uue tiitliga head of editorial content. Traditsiooniline peatoimetaja amet on seeläbi küll ajalooraamatusse kirjutatud, kuid positsiooni ennast võib pidada Wintouri mantlipärija omaks.

Kellega tegu? Chloe Malle liitus Vogue’iga 2011. aastal toimetajana ning on aastatega käinud läbi pea igas toimetuse nurgas, liikudes printmeediast digikanalite, video, audio ja sotsiaalmeedia juurde. Ta on loonud koos kolleegidega ka populaarse taskuhäälingu “The Run-Through with Vogue”. Tema sulest on ilmunud lugusid, mis ulatuvad moe ja ilu kõrval ka poliitika, tervise ja elustiili teemadeni, ning lisaks on ta olnud mitmete Vogue’i raamatute toimetaja.

Muide, tema taust on sama kõnekas kui töö: Chloe on prantsuse filmirežissööri Louis Malle’i ja Ameerika näitlejanna Candice Bergeni tütar. Viimane kehastas “Sex and the City” seriaalis justnimelt Vogue’i toimetajat – milline elu ja fiktsiooni ootamatu kokkupuutepunkt.

Anna Wintour ise aga kusagile ei kao. Ta jätkab Condé Nasti chief content officer’i ja globaalsete väljaannete loovjuhina, jäädes endiselt Vogue’i ja teiste mainekate tiitlite – Vanity Fair, GQ, Architectural Digest – mõjukaimaks suunajaks.