Kalamaja Printsessi ja Uuskasutuskeskuse koostöös valmivast kollektsioonist leiab nii igapäevaseid kui ka pidulikke kleite, kimonolõikelisi jakke ning suurte mustritega kevadisi mantleid. Värvigamma on sealjuures inspireeritud Kalamaja kevadest. “On tükike asfalti ja veidi porilompe, killuke merd ja õisi Kalamaja pargist, Pikakari ranna liiva ja kaasahaaratud kohvi toone,” iseloomustab laval näha saavaid värve Karin Rask ise.
Karin Raski disainitud rõivad erinevad teistest moenädalal esitlusele tulevatest esemetest selle poolest, et need on keskkonda ning unikaalsust silmas pidades õmmeldud uuskasutatud materjalidest. Vabakutselisest näitlejannast disaineri sõnul võib nii mõnigi pealtvaataja märgata moelaval ka enda kodust tuttavaid tekstiile. “Peamiselt on algmaterjaliks Eesti inimeste kangad, mis on kappi seisma jäänud ning äraviskamise asemel Uuskasutuskeskusesse annetatud. Samas ei välista ma ka seda, et sobivuse korral näeb laval ka esemeid, mis on valminud näiteks vanadest voodikatetest või kardinatest,” lisab Rask.
Kuigi Kalamaja Printsessi moeetendus on plaanitud Tallinn Fashion Weeki lastemoe päevale, võib laval näha ka naistemoodi. Modellidena astuvad lavale tavalised Kalamaja lapsed ja naised, kes on, nagu kollektsiooni pealkirigi ütleb – kõik omamoodi superkangelased. “Tavalised Kalamaja lapsed, emad ja naised saadavad iga päev korda pisikesi imetegusi – mõni otsib koos võõra poisiga pargist ta kadunud võtmeid; mõni kutsub kiirabi poe juures paha hakanud memmekesele; mõni tuhiseb töölt koju, et lastele kiirelt supp valmistada ja tuiskab siis tagasi pooleliolevaid töid lõpetama,” selgitab kollektsiooni nime tagamaid Rask.

Kalamaja Printsess on laste- ja naisteriiete bränd, mis sai alguse 2013. aastal. Varem vaid vabakutselise näitlejannana leiba teeninud Karin Rask sai moekunstiga alustamiseks inspiratsiooni oma väikesest tütrest, kes ei pidanud paljuks Kalamaja vahel kuldse kleidiga katustel turnida ning poistega võidu rattaga kihutada. Kuna Uuskasutuskeskus, kus Karin oli aastaid vabatahtlikuks käinud, oli omalt poolt valmis kõiki häid ideid toetama, hakkaski Kalamaja Printsess algusest peale kasutama vaid kasutatud materjali ja kangaülejääke. Kuigi Kalamaja Printsess oli algselt mõeldud vaid lasteriiete brändiks, siis mitteametlikult hakati naistele riideid valmistama juba päris esimestel tegutsemiskuudel. Esimese naistele suunatud kollektsiooniga tuldi ametlikult välja aga alles 2017. aasta sügisel. Tallinn Fashion Weekil osaleb Kalamaja Printsess esmakordselt.
Lisaks Kalamaja Printsessile astuvad 24. märtsil Kultuurikatlas Tallinn Fashion Weeki lastemoe päeval lavale lavale Mimi Disain, Dadamora, Bebe Organic, Amiki, Vilve Unt ja Klikkklakk.
Tallinn Fashion Weeki piletid jõuavad müügile 1. märtsil ning on saadaval Piletilevis ja üritusel kohapeal.
Larissa Kondina esitleb Mekoome nime all aastatel 2025–2026 käsitsi kootud kampsuneid, milles põimuvad intuitiivne värvikasutus, erinevad tekstuurid ja loomisrõõm. Pärast aastaid ateljeetööd on disainer naasnud kudumise juurde, kasutades muu hulgas lõngajääke ja üles harutatud rõivaid. Iga kampsun sünnib justkui maal, mille lõplikku ilmet kujundavad materjal ja loominguline vabadus.
Kairi Getmani loomingus kohtuvad pikaajaline rätsepatöö kogemus, universaalsed lõiked ja loodusvärvidega töödeldud tekstiilid. Tema kollektsioonis annavad kangastele iseloomu muu hulgas kuusekäbid ja tammelehed, samal ajal kui taaskasutatud materjalid suunavad rõivaste konstruktsiooni ja detailide kujunemist. Tulemuseks on vaoshoitud, ent tekstuuririkkad rõivad, milles praktiline kantavus ja kunstiline terviklikkus teineteist täiendavad.
Hannes Rüütel toob omanimelise brändiga lavale nostalgilise alatooniga kaasaegse moe. 2020. aastal meestemoebrändina alustanud ja 2022. aastal Hõbenõelaga pärjatud disainer esitles tänavu kevadel Riia moenädalal ka oma esimest naistekollektsiooni. Tema loomingut iseloomustavad kergelt androgüünne käekiri, isiklikest mälestustest lähtuvad ideed ning Eestis väikestes kogustes valmistatud kvaliteetsed rõivad.
Stella Runneli juhitud Stella Soomlais tähistab tänavu 15. tegutsemisaastat, jätkates ringdisaini põhimõtete arendamist. BrändiTelliskivi stuudios valmivad kotid ja aksessuaarid on loodud kestma, olema parandatavad ning leidma vajadusel uue kasutuse. Iga kott kannab oma numbrit ja valmistaja nime, rõhutades brändi arusaama disainist, mille eluiga mõõdetakse hooaegade asemel põlvkondades.
Moeetendus DOM – disain on moes toimub 28. septembril. Piletid on müügil Fientas. Uuri lisa Disainiöö kodulehelt.
“Selleaastane BRUNO konkurss paistab silma küpsete ja läbimõeldud toodete poolest, eriti elukeskkonna kategoorias. Need ei ole hetkelised mõttevälgatused, vaid disainid, mis lähtuvad inimeste tegelikest vajadustest, ergonoomikast ja vastutustundlikust materjalikasutusest. Kõiki töid ühendab tugev keskkonnateadlikkus – see on saanud uueks kvaliteedimärgiks,” ütles Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liidu endine president, BRUNO auhinna üks ellukutsujaist ja Disainiöö peakorraldaja.
Eesti tootedisaini kõrget taset tõi esile ka žürii. “Eesti disainis on huvitav pinge: traditsioon ilma nostalgiata ja tehnoloogia ilma materiaalsust tingimata kaotamata,” kommenteeris žüriiliige Jaume Domenech, Saksamaa disainiekspert ja mööblifirma Vitra asepresident.
„On selgelt näha, et Eesti disain on väga läbimõeldud ja hingestatud. Kui mõelda väga heade toodete peale, siis seisneb võti reaalsete probleemide loomingulises lahendamises. Innovatsioon on meeletult oluline, kuid seda peab teostama nõnda, et tootel oleks ka reaalne võimalus toimida ja olukorda parandada,“ lisas Terry McStea, Briti disaini- ja innovatsioonispetsialist.
„Eesti disain on väga huvitavas kohas. Meil on väike, kuid aina tugevamaks muutuv disainikogukond ja järjest rohkem näiteid sellest, et Eesti disain suudab konkureerida ka rahvusvahelisel turul. Meie üheks tugevuseks pean oskust ühendada funktsionaalsus, puhas esteetika ja leidlikkus. Samuti annab meie väiksus teatava eelise. Disainerid peavad tihti olema korraga nii loojad kui ka ettevõtjad. See tähendab, et disain ei jää ainult kontseptsiooni tasandile, vaid peab suutma päriselt toimida – tootmises, turul ja kasutaja käes,“ rääkis BRUNO žüriiliige Margot Vaaderpass, WOH stuudio looja ja disainer.
2026. aasta BRUNO nominendid on:
Elustiilitoote disaini kategoorias:
Elukeskkondliku toote disaini kategoorias:
Insenertehnilise toote kategoorias:
Lisaks tunnustatakse silmapaistvat panust Eesti disaini BRUNO Elutöö auhinnaga.