Kuidagi läks nii, et „Sex Education“ leidis oma õnneliku lõpu, kuid sarja täiskasvanud fännide soov elada üha uuesti läbi oma teismeea traumasid ei taha raugeda. Seega toome teieni kaks värsket Netflixi bingimisväärset seriaali, mis loodud kõnealuse linateosega sarnases võtmes.

„Heartbreak High“

Murtud südamete kool räägib nimena enda eest – täisealised Austraalia tippnäitlejad kehastavad teismelisi, pidutsevad nagu hullud, armuvad, tülitsevad, jooksevad mööda linna ringi, vägivallatsevad, naljatlevad ja ajavad õpetajaid närvi. Sarjast ei puudu ka stiilsed rõivaleiud, hea muusika, huumor, lummav austraalia aktsent ega kuhjaga kväärkultuuri. Võrreldes „Sex Educationiga“ pole tegu niivõrd nunnu jutuvestmisega, kuivõrd näeme pigem elu karmimat poolt, aga parema puudumisel on seegi täiesti aktsepteeritav vaatamine.

„Everything Now“

Tohutult staare täispakitud briti „Everything Now“ („Kõike kohe“) ei skoori IMDB-s väga kõrgelt, kuid sellele vaatamata on tegu äärmiselt kvaliteetse ja kaasatõmbava seriaaliga. Mängus on üsna kirju keskkoolinoortest bestikate nelik ning peategelane, kes võitleb anoreksiaga. Taas kord tasub välja tuua lahedat stilistikat nii riiete kui muusika valdkonnas, aga ka seda, et keerulisi teemasid, nagu toitumishäired ja teismeliste psühholoogia, ongi natuke raskem vaadata (sealt vast ka kriitikute külmus). Samas ei tee veidi õpetlikkust meelelahutusele halba.

Kumu kultuuridokumentaalide sarjas linastub 11. märtsil Valentina B. Ganeva film „Schindler, ruumi arhitekt”, mis toob fookusesse Rudolph Schindleri – arhitekti, kelle nimi ei pruugi olla laiale publikule tuttav, ent kelle mõju Los Angelese 20. sajandi arhitektuuriloole on olnud märkimisväärne.

Oma eluajal sageli kuulsamate kaasaegsete varju jäänud Schindlerit peetakse tagantjärele üheks modernismi oluliseks teerajajaks. Tema ruumiarhitektuuri käsitlus, mis väärtustab voolavat planeeringut, loomulikku valgust ning sise- ja välisruumi sujuvat sidumist, on tänaseks saanud lahutamatuks osaks ka sellest, mida seostatakse California eluviisiga.

Ganeva dokumentaal ei piirdu pelgalt arhitektuuriloolise portreega, vaid asetab küsimärgi alla ka senised arusaamad modernistliku arhitektuuri sünniloost. Režissööri sõnul on Schindleri loos midagi üldinimlikku – see puudutab kõiki, kes on kunagi tundnud, et nende panust ei märgata õiglaselt või et nad on jäänud kõrvale. Filmi autoriteksti loeb Meryl Streep, mis lisab niigi tugevale loole omaette kaalu.

Film „Schindler, ruumi arhitekt” esilinastus 2024. aastal New Yorgi arhitektuuri- ja disainifilmide festivalil. Kumu auditooriumis linastuva seansi juhatab sisse kunstiteadlane Karin Paulus. Seanss toimub kolmapäeval, 11. märtsil kell 18 ning sissepääs on tasuta. Kogu Kumu Dokumentaali kava leiab kumu.poff.ee.

Veebruari teises pooles jõuab Kai kunstikeskuse kinos vaatajateni Sirje Runge kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis tema isikunäitusega „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“. Filmid linastuvad neljal õhtul – 14. ja 15. ning 21. ja 22. veebruaril. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning moodustavad osa näituse publikuprogrammist.

Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.

Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.

Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.