Kai kunstikeskuse 2024. aasta näituseprogrammi avab Tuomas A. Laitineni ja Kristina Õlleki esimese koostööna valminud näitus “Tsüanookeanid”. 

Näitus võtab fookusesse mereökoloogia, kliimamuutused ja liikide kohanemise, mõtiskledes ühisest vastutusest meie kõigi lahutamatuks osaks oleva planeedi ees. Omavahelises dialoogis loovad Õllek ja Laitinen veeauru ja ultraheliga sünergilise installatsiooni, mis võib sarnaneda veealuse kogemusega. 

“Kristina ja Tuomase praktikas on mitmeid sarnaseid teemasid, millega nad on oma fookusest lähtuvalt aastaid tegelenud. Kokku saavad teravad keskkonnateemad Läänemere näitel ning uurimus liikide kohanemisvõimest võimalike tulevikustsenaariumite jaoks. Mõlemad kunstnikud olid ühisest koostööst vaimustuses ning näituse jaoks valmis kummaltki seeria uusi teoseid. Eriti hea meel on selle üle, et Laitineni uue Jaapanis filmitud kaheksajala video maailma esilinastus toimub just Kais,” toob välja näituse kuraator Karin Laansoo. 

Kunstipreemia ARS Fennica 2023 nominent Tuomas A. Laitinen on hetkel üks tuntumaid Soome kunstnikke. Laitinen on aastaid uurinud peajalgsete käitumist, vaadeldes liikide kujumuutmis- ja kohanemisvõimet. Kais on tervikuna eksponeeritud tema 2016. aastal alustatud klaasist skulptuurid seeriast „Ettepanek kaheksajalale“, kusjuures uusimad neist on valminud 2024. aastal.  Lisaks toimub kunstniku 2023. aasta detsembris Okinawa teadus- ja tehnoloogiainstituudis filmitud teose esmaesitlus, mis jälgib, kuidas kaheksajalad kohanevad neile eluruumiks ja mänguasjaks pakutud klaasskulptuurides. 

Kristina Õlleki viimase kuue aasta loomingu võtmekohaks on mereökoloogia, lähenedes sellele erinevate juhtumiuuringute kaudu nii teaduslikult, spekulatiivselt, isiklikult kui geopoliitiliselt. Kai näituse jaoks loodud uued fotod ja installatsioonid keskenduvad Läänemerele ning selle madala hapnikusisaldusega “surnud tsoonidele”.  Ruumi keskse ja läbikumava konstellatsioonina ripuvad kunstlikult kasvatatud meresoolast, tsüanobakteritest ja rohelisest fluorestseeruvast pigmendist koosnevad teosed. Veega täidetud akvaariumites kasvab ja kohaneb Õlleki soolainstallatsioon kogu näituse vältel.

Laupäeval, 27 jaanuaril kell 14 toimub näitusel avatuur koos kunstnikega. 

Näitus “Tsüanookeanid” jääb avatuks 4. augustini 2024. 

16. oktoobril avatakse Narva Kunstiresidentuuris Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna eestvedamisel Narva seni suurim rahvusvaheline moenäitus „Hõimulõim“. Näitus avatakse „Narva soome-ugri kultuuripealinn 2025” ametliku programmi raames ning see maandub hõimurahvaste kalendriaasta olulisimale nädalale, hõimunädalale. 

„Hõimulõim“ on näitus, mis põimib soome-ugri pärimuse kaasaegsesse moeloomesse. See on austusavaldus rikkalikule kaasavarale, mille püsimine sõltub sellest, kui oskuslikult suudame seda oma tänasesse ellu kanda.

Näitusel on eksponeeritud üheksa soome-ugri rahva disainerite looming. Saami, handi, udmurdi, mari, komi, ungari, karjala, soome (sh ingeri) ja eesti (sh seto ja võro) loojate töödega tuuakse esile, et rõivas võib olla ühtaegu nii praktiline ese kui ka identiteedi ja kollektiivse mälu kandja. Iga autor küsib omal moel, mida tähendab olla soome-ugri disainer 21. sajandil – kuidas põimida oma traditsioon kaasaegsesse vormi ja mida selle mitmekihilisest tähendusväljast maailmale jutustada. Need teosed avavad ka eetilisi valikuid: millist materjali kasutada, kuidas hoida kohalikke oskusi ning kuidas jutustada oma rahva lugu nii, et see looks dialoogi ka nende jaoks, kes pole sellesse kultuuriruumi sündinud.

“Tänases maailmas, kus mõne rahva laul on vaiksem kui kunagi varem ja nii mõnegi mustri kuduja on jäänud üksikuks, on see hõimurahvaste vaheline lõim eriti habras,” sõnab näituse kuraator Piret Puppart.

Põnevust pakuvad ka näituse interaktiivsed, tehnoloogiliselt uuenduslikud elamused. Külastaja saab avastada nii magnetite abil Piret Pupparti loodud kleitidesse peidetud mustreid kui ka kogeda kunstnik Alyona Movko-Mägi kujundatud vadjalaste mustrimaailmale pühendatud hologramm-koske.

Ekspositsiooni saab külastada 11. jaanuarini. Lisainformatsioon nart.ee. 

Sel nädalal avaneb Fotografiskas näitus „Sündida ja sünnitada“, mis esitleb jõulises, ausas ja intiimses vaates hetki, mil saavad alguse nii elu kui vanemlus, saateks poeetilised mõtisklused sünnituse ürgse ja tabamatu olemuse üle.

Fotograaf Emilia Bergmark-Jiménez on aastast 2021 pildistanud Rootsis sünnitusi, talletades elu alguse lugusid – igaühel neist on olnud ainulaadsed asjaolud ja kulg. Fotografiskas 10. oktoobril avanev Bergmark-Jiménezi isikunäitus põhineb samal projektil ning juhatab läbi sünnituse erinevate etappide ja hetkede, mis tähistavad nii elu kui ühise teekonna algust. Dokumentaalfotod esitlevad sünnitust ausalt ja argiselt, kehalises ja intiimses vaates. Piltide saateks jagab fotograaf aga oma isiklikke mõtisklusi, mis puudutavad sünnituse ürgset ja metafüüsilist poolt – eluline ja poeetiline sulavad kokku näituseks, kus sünd on ühtaegu nii tunnistus kui teekond.

Bergmark-Jiménez on projekti raames osalenud üle 40 sünnitusel, millest igaühest on valminud umbkaudselt 900 ülesvõtet. Fotografiska näituse jaoks on ta välja valinud 25 sünnitust, mis on jäädvustatud fotograafi ausa, ent ülitundliku pilgu läbi. „Olen täheldanud, et need pildid toovad esile tugevaid reaktsioone. Fotod naiste kehadest, mis ei ole kaunid või sensuaalsed, äratavad üles allasurutud tundeid ja hirme,“ kommenteerib Bergmark-Jiménez oma loomingut. Näitusega „Sündida ja sünnitada“ jutustab kunstnik loo sünnituse eksistentsiaalsest aspektist, aga ka inimeseks saamisest ja inimesena elamisest. „See projekt on olnud mu elu kõige väekam teekond. See on põhjalikult ümber kujundanud minu arusaama reaalsusest,“ lisab kunstnik.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents sõnab, et näituse jõud peitub just selle ausas ja ilustamata eheduses: „Iga foto sellel näitusel kannab endas eriilmelist lugu ja selle kihte. Mõni pilt võib tunduda toore või liigagi vahetuna, kuid just selles peitub Emilia loomingu vägi – midagi pole ilustatud ega peidetud. Ehe elu etendub tema piltidel avameelselt ja kompromissitult, põhinedes Emilia sügaval austusel sünnituspalatis kogetu vastu.“

Näituse avamise puhul viibib Eestis ka kunstnik ise – tema inspireerivast maailmast saab vahetult osa saada nii 9. oktoobril kell 18 toimuval näituse avavestlusel kui 10. oktoobril kell 18 toimuval avatuuril. Sünnitust käsitleva näituse avanemise puhul lisandub 21. oktoobrist Fotografiska üritusteprogrammi ka hommikuvöönd – vastukaaluks igareedesele öövööndile seab Fotografiska teisipäeviti kell 9–11 fookuse lapse sündi ootavatele ning beebide ja väikelaste vanematele. Hommikuvöönd pakub rahulikku aega kunsti nautimiseks, turvalist ruumi lastega olemiseks ning võimalust kohtuda teiste vanematega ja jagada kogemusi. Hommikuvöönditel osalevad aeg-ajalt erikülalised, kes kõnetavad teemasid, mis ootuse ajal ning imikute ja maimikutega kooskasvamisel võiksid vanemale olla olulised või päevakajalised.