Foto: Tuomas A. Laitinen "Ettepanek kaheksajalale #8" (2019) | Jussi Tiainen.

Kai uus näitus võtab fookusesse kliimamuutused ja liikide kohanemisvõime

Kai kunstikeskuse 2024. aasta näituseprogrammi avab Tuomas A. Laitineni ja Kristina Õlleki esimese koostööna valminud näitus “Tsüanookeanid”. 

Näitus võtab fookusesse mereökoloogia, kliimamuutused ja liikide kohanemise, mõtiskledes ühisest vastutusest meie kõigi lahutamatuks osaks oleva planeedi ees. Omavahelises dialoogis loovad Õllek ja Laitinen veeauru ja ultraheliga sünergilise installatsiooni, mis võib sarnaneda veealuse kogemusega. 

“Kristina ja Tuomase praktikas on mitmeid sarnaseid teemasid, millega nad on oma fookusest lähtuvalt aastaid tegelenud. Kokku saavad teravad keskkonnateemad Läänemere näitel ning uurimus liikide kohanemisvõimest võimalike tulevikustsenaariumite jaoks. Mõlemad kunstnikud olid ühisest koostööst vaimustuses ning näituse jaoks valmis kummaltki seeria uusi teoseid. Eriti hea meel on selle üle, et Laitineni uue Jaapanis filmitud kaheksajala video maailma esilinastus toimub just Kais,” toob välja näituse kuraator Karin Laansoo. 

Kunstipreemia ARS Fennica 2023 nominent Tuomas A. Laitinen on hetkel üks tuntumaid Soome kunstnikke. Laitinen on aastaid uurinud peajalgsete käitumist, vaadeldes liikide kujumuutmis- ja kohanemisvõimet. Kais on tervikuna eksponeeritud tema 2016. aastal alustatud klaasist skulptuurid seeriast „Ettepanek kaheksajalale“, kusjuures uusimad neist on valminud 2024. aastal.  Lisaks toimub kunstniku 2023. aasta detsembris Okinawa teadus- ja tehnoloogiainstituudis filmitud teose esmaesitlus, mis jälgib, kuidas kaheksajalad kohanevad neile eluruumiks ja mänguasjaks pakutud klaasskulptuurides. 

Kristina Õlleki viimase kuue aasta loomingu võtmekohaks on mereökoloogia, lähenedes sellele erinevate juhtumiuuringute kaudu nii teaduslikult, spekulatiivselt, isiklikult kui geopoliitiliselt. Kai näituse jaoks loodud uued fotod ja installatsioonid keskenduvad Läänemerele ning selle madala hapnikusisaldusega “surnud tsoonidele”.  Ruumi keskse ja läbikumava konstellatsioonina ripuvad kunstlikult kasvatatud meresoolast, tsüanobakteritest ja rohelisest fluorestseeruvast pigmendist koosnevad teosed. Veega täidetud akvaariumites kasvab ja kohaneb Õlleki soolainstallatsioon kogu näituse vältel.

Laupäeval, 27 jaanuaril kell 14 toimub näitusel avatuur koos kunstnikega

Näitus “Tsüanookeanid” jääb avatuks 4. augustini 2024. 

Veel sarnaseid artikleid


SIrje Runge
Foto: Portail.ee

Sirje Runge kureeritud filmivalik linastub Kai kunstikeskuse kinos

Veebruari teises pooles jõuab Kai kunstikeskuse kinos vaatajateni Sirje Runge kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis tema isikunäitusega „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“. Filmid linastuvad neljal õhtul – 14. ja 15. ning 21. ja 22. veebruaril. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning moodustavad osa näituse publikuprogrammist.

Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.

Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.

Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.

Veel sarnaseid artikleid


Anton Corbijn
Foto: Anton Corbijn

Fotografiskas avaneb Anton Corbijni suurnäitus

Fotografiska Tallinn häälestub muusikalainele ning avab sel nädalal fotograafia suurmeistri Anton Corbijni retrospektiivnäituse. Corbijni äratuntav visuaalne keel on jõuliselt kujundanud nüüdisaegset muusikakultuuri – kunstniku viit loomekümnendit käsitlev näitus toob kokku portreed artistidest nagu Depeche Mode, U2, David Bowie, The Rolling Stones ja paljud teised.

Jaanuarikuu lõpu lähenedes täitub Fotografiska näitusemaja mitmeks kuuks muusikaga – laupäevast, 24. jaanuarist avaneb Hollandi päritolu, ent poole sajandi jagu rahvusvahelise muusikamaailma visuaalset keelt tüürinud foto- ja videokunstniku Anton Corbijni suurnäitus. Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mis seob väljapaneku kohaliku muusika- ja kultuurimaastikuga läbi erituuride, filmilinastuste ning erikontsertide.

Legendaarse fotograafi suur ülevaatenäitus „Corbijn, Anton” rändab läbi kunstniku viie loomekümnendi, tähistades ühtaegu ka Corbijni 70. juubelit. Tema ainulaadne visuaalne käekiri on jäädvustanud tohutu hulga mõjukaid muusikuid – ajatud portreed, albumikaaned ja bändifotod on kinnistanud Corbijni rolli selles, kuidas maailm muusikat ja artiste näeb. Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik on lisaks fotograafiale tegutsenud ka muusikavideote ja mängufilmide vallas, laiendades oma käekirja liikuvasse pilti ja narratiivi.

Enam kui 150 teosest koosneva retrospektiivi kaudu avaneb ehe ja erakordne, corbijnilikult hämar-müstiline portreemaailm, millest vaatavad vastu muusikamaailma suurkujud nagu Bono, Nirvana, Coldplay, Nick Cave, Prince, Annie Lennox, Dave Gahan, Martin Gore, Lenny Kravitz, Slash ja paljud teised. Fotodelt leiab ka filmitööstuse ikoonilisi tegelasi – näiteks Clint Eastwoodi, Cameron Diazi ja Willem Dafoe – ning tuttavlikke nägusid popkultuurist ja ühiskondlikust elust, nagu Kate Moss, Nelson Mandela ja Ai Weiwei. Lisaks fotodele on näitusele loodud suur visuaalne muusikatuba, mis annab võimsa, 360-kraadise vaate Corbijni videograafiale – muusikavideotele, mille saatel on sirgunud mitu põlvkonda. Näituse on Fotografiska kureerinud koostöös Anton Corbijniga.

Fotografiska näituse avamise puhul viibib Tallinnas ka Corbijn ise. Teda saab kuulda nii reedel, 23. jaanuaril toimuval näituse avapeol kui laupäeval, 24. jaanuaril toimuval Muusikanõunike taskuhäälingu avalikul salvestusel. Avanädala puhul külastab Eestit ka ansambel Brainstorm, keda Corbijniga seob aastatepikkune koostöö ning kelle portree on spetsiaalselt lisatud ka Fotografiska Tallinna näitusesaali. Brainstormi saab näituse avamise aegu kuulata näiteks neljapäeval, 22. jaanuaril toimuval Fotografiska taskuhäälingu avalikul salvestusel, kus bändiga vestleb Tallinn Music Weeki ja Station Narva  kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla.

Näitus „Corbijn, Anton“ on Fotografiska Tallinnas avatud 24. jaanuarist 30. aprillini 2026. Uuri näituse ja publikuprogrammi kohta lisa Fotografiska kodulehelt.

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid