Norra multiinstrumentalist ja helilooja, tuubavõlur Daniel Herskedal on andekas Norra muusik, kelle mitmekülgne talent on teinud temast tähelepanuväärse artisti kaasaegsel muusikamaastikul. Herskedali muusikaline teekond algas varakult, kui ta hakkas õppima metsasarve ja hiljem tuubat. Tema kirg muusika vastu viis ta Trondheimi Muusikaakadeemiasse, kus ta süvenes džäss- ja klassikalisse muusikasse ning magistrikraadi on ta omandanud Kopenhaageni Rütmimuusika konservatooriumis jazztuuba erialal. Tema väljapaistvad oskused tuubamängijana on teinud temast nõutud muusiku mitmete tunnustatud ansamblite, sealhulgas Trondheimi jazzorkestri liikmeks. Herskedal on tuntud ka kui helilooja, kes suudab oma loomingus luua sügavaid emotsionaalseid maastikke, tema helikeel on mitmekesine, kõikudes õrnast meloodiast jõuliste rütmide ja harmooniateni.
Lisaks on ta välja andnud välja seitsme albumi jagu soolomuusikat, millest iga tõestab, et Herskedal suudab võluda oma instrumentidest välja elavaid kujutluspilte ning siduda muusikas erinevaid žanre. Herskedali muusikat on nimetatud ka kinematograafiliseks, mistõttu pole ime, et tal paluti 2019. aastal mängida tuubaga Joe Talboti auhinnatud mängufilmi „The Last Black Man in San Francisco” muusikat. Auhindu on Herskedal pälvinud omajagu, näiteks pärjati tema 2021. aastal ilmunud album „Harbour” British Presto Musicu maailma parima jazzalbumi tiitliga.
Jõulujazzile tuleb Herskedal soolomaterjaliga kauamängivalt „Call for Winter” (2020). Väidetavalt mängis Herskedal kõnealuse albumi sisse kusagil oma kodumaa eraldatuses. Kes on käinud Norras, teab, et see on haigekstegevalt ilus paik, mille mäed mõjuvad kui kivistunud virmalised ning mis tundub sageli nagu reaalsuseks muundunud muinasjutt. Selline maastik võib hinge lõhestada – aga lõhest saab imbuda välja inimlik vastus maailma ebamaisele ilule. Herskedali muusika on tema kodule sarnaselt avar, majesteetlik ja salapärane. Juba lugude pealkirjad on tulvil põhjamaiseid märksõnu: talv, vesi, jää, igikelts, liustikud, pööripäevad, ilvese jäljed ja kotka lend. Muusikaga on sama asi: tuuba- ja trompetihelid pulseeriksid justkui otse keset karget maastikku ja kerget õhku, kerkiksid pinnasest, voogaksid laotusest.
Piletid 3. detsembril kell 18.00 Niguliste muuseumis toimuvale Daniel Herskedal Jõulujazzi kontserdile on saadaval Piletikeskuses.
“Lugu “veel 1 minut” räägib ühest lühikesest, intensiivsest armumisest välismaal – inimesest, keda tundsin vaid nädal aega,” kirjeldab loo tausta ning loomisprotsessi Norman ise. “Suhtlus oli lihtne, huvid kattusid, tegelesime mõlemad muusikaga, ja kontakt tundus loomulik. Ometi jäi meie vahele mitmeid takistusi. Kuigi sümpaatia oli mõlemapoolne, pidime tunnistama, et reaalsus ei toetanud meie koosolemist. Kahe kuu jooksul olime teksti teel emotsionaalselt väga seotud, aga lõpuks tuli otsus: olla aus ja minna lahku. Naljakas öelda “lahku minna”, kui me polnud kordagi füüsiliselt koos, ent vaimselt olime väga lähedal, ja sellest me ka lahti lasime. Selle looga soovisin kirjutada kõige ilus-kurvemat lugu, mida suutsin ette kujutada. Koosveedetud hetked olid siirad ja erilised, aga pidid lõppema.”
Loo kirjutamine toimus koos Kelly Vaskiga ja sarnanes Normani sõnul pigem teraapiasessioonile. “See oli esimene kord, kui ma lubasin kellelgi olla osa sellest protsessist nii sügavalt. Mäletan, kuidas Kelly ütles, et just see ausus pani loo teise salmi paika – täpselt nii, nagu see pidigi olema.” Muide, enamik instrumendid mängis Norman sisse ise oma Mustamäe korteris.
Koos singliga avaldas Norman loole “veel 1 minut” ka muusikavideo, mille autor on Velle Tamme.
Muusiku uus tantsuline ja rütmikas laul mäsleb teiste inimeste poolt püstitatud ootuste ja lõputute ettepanekute vastu. “Loo lüürikat võib tõlgendada mitmeti – esmapilgul ehk tundub, et laulu sõnum on mõeldud kellelegi kindlale, kuid tegelikult on loo sihtgrupp palju laiem,” räägib Andreas. “Kuna alustasin oma karjääri üsna noorelt, püüdsin esialgu võtta alati arvesse tagasisidet selle kohta, missugune ma olen või kuidas ma end esitlen. Nüüdseks olen aru saanud, et isegi kui täidan kõik võimalikud ootused, leitakse alati midagi uut, mille kallal norida.”
Uus singel, nagu ka eelnev, on kirjutatud ja produtseeritud Andrease enda poolt. Salmide vokaalid on salvestatud Hispaanias perereisil olles sülearvuti mikrofoniga. “Algselt mõtlesin materjali kvaliteetsemalt sisse laulda, kuid siis taipasin, et just see toetas laulusõnade toorust ja ausust.” Lisaks Andreasele mängivad singlil kitarrist Siim Hendrik Saar ja trummar Patrick Alexander Staak.
Juba 29. mail annab Andreas välja uue 6-loolise EP “CLAW MARKS”, mis toob kuulajateni vahetu ja emotsionaalse loomingu. Selles kohtuvad isiklikud lood ja akustilistel instrumentidel põhinev produktsioon. “EP on justkui pilguheit minu kahe viimase aasta sisemaailma, peegeldades mõtteid ja tundeid perioodist, mil õppisin ennast ja inimesi minu ümber paremini mõistma,” räägib muusik. “Me kõik jätame teineteisse silmale nähtamatuid jälgi ja selle lühialbumi kirjutamise protsess oli minu kihk omadega toime tulla.”
Kuula singlit “better than me (i betcha!)” Spotify’st!