17. oktoobril, teadlikult just vaimse tervise kuul, avaldas INGER oma uue singli “kollane maja”. Laul on metafoor ruumist, olgu see siis füüsiline koht, mälestus või sisemine tunne, kuhu tihti ei pääse keegi teine peale meie enda. Kollane värv, mida peetakse päikeseliseks ja koduseks, kannab loos lisaks sellele ka habrast ja vastandlikku tähendust: väljast näib ehk kõik helge ja soe, kuid seest võib olla hoopis midagi muud. See vastuolu kutsub üles küsima nii endalt kui teistelt: “Kuidas sul päriselt läheb?”

“Laulu muusikavideo annab loole veelgi sügavama tähenduse. See on visuaalselt täis sümboleid ja peidetud kihte,” sõnab INGER. Ta toob välja, et iga detail videos on läbimõeldud ja kannab endas tähendust: kollane madu toob sisse hirmu ja ohu varjundi, sidrunid sümboliseerivad elu hapusust, samas kui õhupallid viitavad rõõmule.

“kollane maja” kaasautoriteks on laulukirjutajana Jüri Pootsmann ja produtsendina Elias Teikari. “See on juba teine lugu, mille olen kirjutanud koos Jüriga. Meil on väga hea klapp,” räägib INGER. “Samamoodi ka produtsent Eliasega, kes suudab mind iga kord millegi uuega üllatada.”

Elina Born on avaldanud uue singli „Õhtust õhtusse”, mis asetub täpselt sellesse suveõhtu hetke, mil päev ei ole enam päriselt päev, ent öö pole samuti veel alanud. Õhus on asfalt, niiskus ja linna kohal püsiv soe kuma – kusagil jäävad aknad lahti ning autos kõlab lugu, mis tahab liikuda koos tuulega.

Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.

Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”

Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.

Hüpnagoogilise popmuusika duo Vera Vice, mille moodustavad Ave Vellesalu ja Helen Västrik, avaldas digiplatvormidel uue lühialbumi, mis koondab endas Keithy Kuuspu ja Liisa Saaremäeli lavastusele „Millest on tehtud väikesed tüdrukud“ loodud heliloomingut.

Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.

Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“

Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.