Foto: Katrin Press
Eesti disain on paralleelselt arhitektuuribiennaali väljapanekutega esindatud kultuuride tuiksoonel juba teist korda. Kriisi ajal eriti ilmekalt esile kerkinud keskkonna teema on ajendanud selleaastase väljapaneku sisu.
Näitus ise demonstreerib, kuidas ringlusesse võtmisega muudetakse kasutatud esemed uuteks toodeteks, mis aitab säästa piiratud ressursse ja kaitsta keskkonda. “Näitusega püüame demonstreerida et nö prügist või jääkidest tehtud esemed on atraktiivsed ja nutikad: leiate Toyota autoklaasist ehteid; vasksentidest kõrvarõngaid; Nõukogude lastetekkidest värvilisi mantleid või südamekujulisi prosse Nõukogude emailpottidest; teksade taaskautuslõngast kampsuneid; mantleid, mis valmistatud sõjaväe telkidest; ruladest või plastpudelitest istmeid; vanadest nahktagidest kotte jms. Väljapankus on ka näide, kuidas kuulsast Murano klaasist kausi killud on ehteks vormunud,” selgitab näituse kuraator Ilona Gurjanova.
Gurjanova lisab, et Eesti kuulub nende riikide hulka, kes on Nõukogude okupatsiooni ajal tõhusalt taaskasutusega tegelenud. “Oleme kasutanud vana mööblit, üleliigseid materjale ja riided uuel viisil. Kuigi see on keskkonna jaoks hea asi, tegime seda pigem vajadusest.”
Näitusel saab näha disainlahendusi sellistelt tuntud Eesti disaineritelt nagu Marit Ilison, Reet Aus, Kairi Lentsius, Angela Orgusaar, Urmas Lüüs, Sille Luiga, Kalli Sein, Raili Keiv, Margot Vaaderpass, Tarmo Luisk, Elmet Treier, SEOS, Igor Volkov, Eva-Karlotta Tatar, Leonardo Meigas, Anne Türn ja Laura Saks. Esitlemisele tulevad ka Eesti Kunstiakadeemia keraamika, klaasi, ehte ja sepise eriala tudengite kavandatud toidunõud ja -tarvikud Fotografiska restoranile.
Eesti disaini näitus “Second Chance” on Veneetsia disainibiennaalil avatud 11.-20. juunini, iga päev kell 11.00-19.00, galeriis Latteria Moderna, Castello 1791 (Via Garibaldi). Näitusega paralleelselt on avatud ka väike pop-up shop, kus enamus näituse tooteid on võimalik ka osta.
Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal.
Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.
14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.
Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“
Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.
Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.
„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.
„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.
Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.
