Eesti disain on paralleelselt arhitektuuribiennaali väljapanekutega esindatud kultuuride tuiksoonel juba teist korda. Kriisi ajal eriti ilmekalt esile kerkinud keskkonna teema on ajendanud selleaastase väljapaneku sisu.
Näitus ise demonstreerib, kuidas ringlusesse võtmisega muudetakse kasutatud esemed uuteks toodeteks, mis aitab säästa piiratud ressursse ja kaitsta keskkonda. “Näitusega püüame demonstreerida et nö prügist või jääkidest tehtud esemed on atraktiivsed ja nutikad: leiate Toyota autoklaasist ehteid; vasksentidest kõrvarõngaid; Nõukogude lastetekkidest värvilisi mantleid või südamekujulisi prosse Nõukogude emailpottidest; teksade taaskautuslõngast kampsuneid; mantleid, mis valmistatud sõjaväe telkidest; ruladest või plastpudelitest istmeid; vanadest nahktagidest kotte jms. Väljapankus on ka näide, kuidas kuulsast Murano klaasist kausi killud on ehteks vormunud,” selgitab näituse kuraator Ilona Gurjanova.
Gurjanova lisab, et Eesti kuulub nende riikide hulka, kes on Nõukogude okupatsiooni ajal tõhusalt taaskasutusega tegelenud. “Oleme kasutanud vana mööblit, üleliigseid materjale ja riided uuel viisil. Kuigi see on keskkonna jaoks hea asi, tegime seda pigem vajadusest.”
Näitusel saab näha disainlahendusi sellistelt tuntud Eesti disaineritelt nagu Marit Ilison, Reet Aus, Kairi Lentsius, Angela Orgusaar, Urmas Lüüs, Sille Luiga, Kalli Sein, Raili Keiv, Margot Vaaderpass, Tarmo Luisk, Elmet Treier, SEOS, Igor Volkov, Eva-Karlotta Tatar, Leonardo Meigas, Anne Türn ja Laura Saks. Esitlemisele tulevad ka Eesti Kunstiakadeemia keraamika, klaasi, ehte ja sepise eriala tudengite kavandatud toidunõud ja -tarvikud Fotografiska restoranile.
Eesti disaini näitus “Second Chance” on Veneetsia disainibiennaalil avatud 11.-20. juunini, iga päev kell 11.00-19.00, galeriis Latteria Moderna, Castello 1791 (Via Garibaldi). Näitusega paralleelselt on avatud ka väike pop-up shop, kus enamus näituse tooteid on võimalik ka osta.
Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.
Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.
Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.
Jaanuarikuu lõpu lähenedes täitub Fotografiska näitusemaja mitmeks kuuks muusikaga – laupäevast, 24. jaanuarist avaneb Hollandi päritolu, ent poole sajandi jagu rahvusvahelise muusikamaailma visuaalset keelt tüürinud foto- ja videokunstniku Anton Corbijni suurnäitus. Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mis seob väljapaneku kohaliku muusika- ja kultuurimaastikuga läbi erituuride, filmilinastuste ning erikontsertide.
Legendaarse fotograafi suur ülevaatenäitus „Corbijn, Anton” rändab läbi kunstniku viie loomekümnendi, tähistades ühtaegu ka Corbijni 70. juubelit. Tema ainulaadne visuaalne käekiri on jäädvustanud tohutu hulga mõjukaid muusikuid – ajatud portreed, albumikaaned ja bändifotod on kinnistanud Corbijni rolli selles, kuidas maailm muusikat ja artiste näeb. Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik on lisaks fotograafiale tegutsenud ka muusikavideote ja mängufilmide vallas, laiendades oma käekirja liikuvasse pilti ja narratiivi.
Enam kui 150 teosest koosneva retrospektiivi kaudu avaneb ehe ja erakordne, corbijnilikult hämar-müstiline portreemaailm, millest vaatavad vastu muusikamaailma suurkujud nagu Bono, Nirvana, Coldplay, Nick Cave, Prince, Annie Lennox, Dave Gahan, Martin Gore, Lenny Kravitz, Slash ja paljud teised. Fotodelt leiab ka filmitööstuse ikoonilisi tegelasi – näiteks Clint Eastwoodi, Cameron Diazi ja Willem Dafoe – ning tuttavlikke nägusid popkultuurist ja ühiskondlikust elust, nagu Kate Moss, Nelson Mandela ja Ai Weiwei. Lisaks fotodele on näitusele loodud suur visuaalne muusikatuba, mis annab võimsa, 360-kraadise vaate Corbijni videograafiale – muusikavideotele, mille saatel on sirgunud mitu põlvkonda. Näituse on Fotografiska kureerinud koostöös Anton Corbijniga.
Fotografiska näituse avamise puhul viibib Tallinnas ka Corbijn ise. Teda saab kuulda nii reedel, 23. jaanuaril toimuval näituse avapeol kui laupäeval, 24. jaanuaril toimuval Muusikanõunike taskuhäälingu avalikul salvestusel. Avanädala puhul külastab Eestit ka ansambel Brainstorm, keda Corbijniga seob aastatepikkune koostöö ning kelle portree on spetsiaalselt lisatud ka Fotografiska Tallinna näitusesaali. Brainstormi saab näituse avamise aegu kuulata näiteks neljapäeval, 22. jaanuaril toimuval Fotografiska taskuhäälingu avalikul salvestusel, kus bändiga vestleb Tallinn Music Weeki ja Station Narva kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla.
Näitus „Corbijn, Anton“ on Fotografiska Tallinnas avatud 24. jaanuarist 30. aprillini 2026. Uuri näituse ja publikuprogrammi kohta lisa Fotografiska kodulehelt.