Pühapäeval jõudsid maailmani kurvastavad uudised. 76-aastaselt lahkus meie seast Briti päritolu näitleja, laulja ja igavene stiiliikoon Jane Birkin.

Kuigi Jane Birkinit seostati enamasti Prantsusmaaga, sündis ta siiski Londonis ning pariislanna sai temast alles 20ndates. Just Pariis oli ka koht, kus ta filmivõtetel kohtus Serge Gainsbourgiga ning muu on, nagu öeldakse, ajalugu. Sealt edasi saavutas ta ka oma rahvusvahelise muusikalise tuntuse, milles võib ennekõike “süüdistada” koos Gainsbourgiga lauldud laulu “Je t’aime… moi non plus”, mis oli oma vabameelse sisu poolest keelatud paljudes maailma riikides.

1970ndateks oli Birkinist saanud ka tõeline stiiliikoon, kelle muretut boho chic stiili veel tänaseni eeskujuks tuuakse. 

Ja Hermès Birkin? Väidetavalt juhtus Birkin 1984. aastal istuma lennukis Hermès moemaja tegevdirektori kõrvale. Naine üritas ära mahutada oma nahast käekotti istme kohal asuvasse riiulisse, kuid jäi sellega hätta ning kurtis, et on praktiliselt võimatu leida parajas suuruses weekend-bag’i, mis talle meeldiks. Tulemus? Veel samal aastal anti välja Jane Birkinile pühendatud Hermès Birkin, millest on tänaseks saanud moemaja kõige kallim ja tõenäoliselt maailma kõige kuulsam käekoti mudel. 

Tänavu 10. juubelit tähistav Põhja- ja Baltimaade Noore Kunstniku Auhinna konkurss tõi kokku rekordarvu kunstnikke – 154 lõpetajat kaheksast kunstiakadeemiast ja viiest riigist: Eestist, Lätist, Leedust, Soomest ja Rootsist. Kokku esitati 299 teost, mis annavad mitmekesise ülevaate tänapäeva kaasaegse kunsti suundumustest regioonis. Eestit esindas 40 kunstnikku – 25 Eesti Kunstiakadeemia ja 15 Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpetajat. Publikupreemia pälvis eestlanna Andra Rahe, kelle eksperimentaalne fotoseeria käsitleb inimlikku haprust, hoolt ja keha kogemust isikliku ja poeetilise vaatenurga kaudu.

„Tegemist on osalejate arvult kogu regiooni suurima noorte kunstnike konkursiga – igal aastal osaleb mitusada autorit, mis annab ainulaadse ülevaate Põhja- ja Baltimaade uuest kunstipõlvkonnast. Kuigi rahalised auhinnad on pigem sümboolsed, on just mõõdukas ja järjepidev auhinnafond aidanud konkursil toimida juba kümme aastat järjest,” sõnas NOBA.ac eestvedaja ja konkursi korraldaja Andra Orn. “Meie eesmärk ei ole suurendada ühe peaauhinna summat, vaid laiendada koostööd eratoetajate ja kultuuriasutustega, et pakkuda rohkematele noortele kunstnikele nähtavust, näitusvõimalusi ja professionaalset tuge. Selles peitub konkursi tegelik väärtus – aidata esile tõsta kunstnikke, kes hakkavad kujundama meie tuleviku kunstivälja.”

Esimest korda auhinna ajaloos pälvis Grand Prix kaks noort kunstnikku: Katrīna Levāne (Läti Kunstiakadeemia) teosega “Forest Floor” (2025) ja Adam Gidlund (Umeå Kunstiakadeemia, Umeå Ülikool) videoinstallatsiooniga “The Rot” (2025).

Publikupreemia pälvis Andra Rahe (Kõrgem Kunstikool Pallas, Eesti) oma autobiograafilise fotoseeriaga “The Daycare Diary/Päevaraamat” (2025), mis käsitleb puuet, hoolt ja inimlikku haavatavust.

Maaliauhinna pälvis Viljamaria Raittila (Uniarts Helsinki) ning fotoauhinna Albin Ulvebring (Umeå Kunstiakadeemia, Umeå Ülikool).

Valik žürii nominentide töödest jõuab 2026. aastal näitusele Uniarts Helsingi galeriis, et jätkata Põhja- ja Baltimaade kunstiakadeemiate vahelist koostööd ja dialoogi.

Vaata kõiki osalejate teoseid ja tänavusi võitjaid: noba.ac/award

Põhja- ja Baltimaade Noore Kunstniku Auhinna Grand Prix ja sellega kaasneva 2000-eurose preemia pälvis sel aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetaja Mara Kirchberg. Rahvusvaheline žürii tõstis esile kunstniku eristuvat ja küpset käekirja ning tema loomingus käsitletud teemade aktuaalsust. Ka publikupreemia tuli Eestisse – veebihääletusel kogus kõige enam hääli Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpetaja Kirke Kuiv, kelle eksperimentaalne fotoseeria uurib inimkogemust ja selle emotsionaalset keerukust. Lisaks pälvis Kirke Kuiv Fotografiska Auhinna. 

Noore Maalikunstniku Auhinna, mille rahaline väärtus on 1000 eurot, võitis Helsingi kunstiülikooli Uniarts vilistlane Johanna Saikkonen. Tema õlimaalid käsitlevad egoismi ja enesepettuse teemasid.

Eesti Kunstiakadeemia galeristi ja žürii liikme Kaisa Maasiku sõnul tõusis Mara Kirchbergi lõputöö „Lekkiva naha toitmine“ teiste seast selgelt esile. „Teos on äärmiselt aktuaalne, kuna käsitleb hoole temaatikat – seda eelkõige igapäevase töö kaudu, mida kunstnik tegi teose eksponeerimise ajal, seda pidevalt hooldades. Installatiivsed filtrisüsteemid hõivasid totaalselt Uus Rada galerii ning avasid kohale omast spetsiifikat, samas pannes läbi visuaalse sarnasuse naha ja kehavedelikega mõtlema kehalisusele ja inimsüsteemi haprusele,” selgitas Maasik.

Konkursi algataja ja NOBA.ac kunstikeskkonna asutaja Andra Orn avaldas heameelt, et pärast mitmeid aastaid pälvis konkursi peapreemia taas Eesti autor. „Viimati võitis konkursi 2016. aastal Juhan Soomets heliinstallatsiooniga „The Artists’ Room“. Sel ajal kandis konkurss veel nime Baltikumi Noore Kunstniku Auhind, kuid tänaseks on see märkimisväärselt kasvanud – liitunud on mitmed Põhjamaade kunstiakadeemiad ning osalejate arv on mitmekordistunud. See muudab Mara Kirchbergi võidu veelgi olulisemaks,“ selgitas Orn.

Kui Soometsa peapreemia pälvinud teost eksponeeriti auhinna raames Läti Kunstimuuseumis ja ArtVilniuse kunstimessil, siis ka sel korral avanevad konkursil silma paistnud autoritel võimalused oma tööde tutvustamiseks – valikut  nomineeritud kunstnike teostest saab näha 2025. aastal Läti Kunstiakadeemia galeriis Pilot ja ArtDepoo galeriis Eestis. Paljudele kunstnikele on võimalus oma töid rahvusvaheliselt eksponeerida hindamatu väärtusega, mistõttu on konkurss oluline platvorm noorte kunstnike karjääri edendamiseks.

Põhja- ja Baltimaade Noore Kunstniku Auhind on ainulaadne rahvusvaheline konkurss, mille eesmärk on toetada bakalaureuse- ja magistriõpinguid lõpetavaid noori kunstnikke nende karjääri alguses. 2016. aastal Nordic Baltic Art Center NOBA ja regiooni kunstiakadeemiate koostöös algatatud konkurss aitab esile tuua lõputöid ja noori talente, pakkudes kunstiprofessionaalidele ja publikule võimalust avastada lähiriikide suundumusi.