Kunstniku Shiro Takatani suvel Euroopa esietenduva “Tangenti” eelsündmusena linastub täna, 10. aprillil Tartu Elektriteatris dokumentaalfilm “Shiro Takatani: Between Nature and Technology”. Režissööri Giulio Boato film on sissejuhatus kunstniku senisesse tegevusse, loomeprotsessi ja visuaalidesse.

Unenäoliste, hüpnootiliste maailmadega tuntuks saanud 1963. aastal sündinud kunstnik Shiro Takatani uurib oma loomingus mateeria päritolu, alates lõpmatult väikesest planktonist kuni kaugete tähesüsteemideni. Dokumentaalfilmis ühendab Takatani jõud oma lähimate kaastöölistega. Näiteks heliloojaga Ryuichi Sakamoto, et viia vaataja oma kunsti ja mitmekülgsesse loomingusse, mis ulatub tantsust teatri ja installatsioonideni. Takatani väljendab end lihtsalt ja jõuliselt oma kahes suures ja olulises teemas: looduses ja tehnoloogias.

Shiro Takatani on kogunud etenduskunstide areenil tuntust uute võimaluste katsetajana. Ta on 1984. aastal tegevust alustanud legendaarse jaapani kunstikollektiivi Dumb Type kaasasutaja ja tuumikliige. Alates 1995. aastast on ta Dumb Type’i loovjuht ja alates 1998. aastast on ta teinud ka aktiivset soolokarjääri.

Takatani on loonud mitmeid installatsioone ning seni on ta loonud ja lavastanud ka kolm teatri- ja tantsuetendust. Teiste hulgas on ta teinud koostööd jaapani helilooja Ryuichi Sakamoto ning Jaapani silmapaistvaima heli- ja visuaalkunstniku Ryoji Ikedaga.

Selle aasta algul jõudis Jaapanis publiku ette Shiro Takatani uuslavastus “Tangent”, mis valmis Kyotos ROHMi teatri, La Biennale di Venezia, Kanuti Gildi SAALi ja Tartu 2024 koostöös ning jõuab Euroopa publikuni esimest korda 4. ja 5. juunil kultuuripealinnas Tartus. Tegu on esimese Shiro Takatani sooloartistina loodud etenduskunsti teosega pärast 2015. aasta tööd “ST/LL” ning ühtlasi tähistatakse sellega maailmakuulsa multidistsiplinaarse kunstikollektiivi Dumb Type 40. tegutsemise aastapäeva.

Täna kell 18.00 Elektriteatris toimuval seansil juhatavad filmi sisse Kanuti Gildi SAALi teatrijuht Priit Raud ja Tartu 2024 loovjuht Kati Torp.

Netflix on värskelt kinnitanud, et menuseriaal „Emily in Paris“ jõuab lõpule oma kuuenda hooajaga, mille võtted on juba alanud. Lily Collins, kes kehastab sarjas Chicago päritolu turundusguru Emily Cooperit, teatas uudisest Netflixi Instagramis avaldatud videos, lubades, et viimane hooaeg koondab endasse kõik selle, mille pärast vaatajad sarja armastama on hakanud. 

Kui „Emily in Paris“ on algusest peale liikunud kusagil Pariisi postkaardi, moefantaasia ja kerge kultuurišoki piiril, siis finaalhooaeg ei kavatse selles osas tempot maha võtta. Uue hooaja võtted algavad Kreekas, jätkuvad Monacos ning viivad Emily lõpuks tagasi Pariisi – linna, mille ümber kogu see kõrgetel kontsadel kulgenud seiklus kord algas. 

Sarja looja Darren Star nimetas „Emily in Paris’i“ tegemist kogu meeskonna jaoks elu reisiks ning tänas nii Netflixi, Paramounti kui ka fänne, kes on Emilyga selle teekonna kaasa teinud. Kuigi sari on aastate jooksul pakkunud piisavalt ainest nii armastajatele kui ka silmade pööritajatele, on selle mõju moele, fantaasiatele ja Pariisi kui popkultuurilise lavastuse kuvandile olnud vaieldamatu.

Viimases hooajas naasevad teiste seas Philippine Leroy-Beaulieu, Ashley Park, Lucas Bravo, Lucien Laviscount, Samuel Arnold ja Bruno Gouery. Mis saab Emily, Mindy ja nende stiilselt keeruliseks elatud suhetest, jääb esialgu veel saladuseks. Üks on aga selge: „Emily in Paris“ ütleb adieu täpselt nii, nagu temalt oodata võiks – suure žesti, rohke pagasi ja tõenäoliselt mitte kõige praktilisemate jalanõudega.

Aasta oli 1960 ja Iirimaa, kus Edna O’Brieni romaan „Maatüdrukud” ilmus, läbi ja lõhki konservatiivne riik, mille reeglid kehtestas kirik. Kaks tüdrukut, kes selles raamatus üles kasvavad, ei taha paraku nende reeglite järgi elada, vaid kuulutavad avalikult naiste seksuaalset ärkamist ja kritiseerivad ühiskonna alustalasid – perekonda ja kirikut.

Tulemuseks on O´Brieni raamatute, nii selle kui ka järgmiste keelustamine Iirimaal – kantslitest kutsutakse üles neid suisa põletama. Kirjanik põgeneb Inglismaale ja elab seal aktiivset seltskonnaelu, tal on hulganisti armuseiklusi ja ta suhtleb oma aja suurkujudega.

Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas ekraanile jõudev „Sinine tee. Edna O’Brieni lugu” on Iiri dokumentalisti Sinéad O’Shea kokkuvõte kirjaniku erakordsest elust, mis põhineb tema viimasel, vahetult enne surma antud avameelsel intervjuul. Eksklusiivselt on kasutatud tema päevikuid, mida loeb ette „Hamneti” eest Oscari võitnud iiri näitlejanna Jessie Buckley.

„Sõnakuulmise ühiskonna mässumeelne tütar,” on O´Brieni kohta öelnud tõlkija Krista Kaer, kes kolmapäeval, 6. mail kell 18.00 Kumu auditooriumis ekraanile jõudva seansi ka sisse juhatab. Sissepääs prii.

Kumu Dokumentaali kava vaata siit: kumu.poff.ee.