Kunstniku Shiro Takatani suvel Euroopa esietenduva “Tangenti” eelsündmusena linastub täna, 10. aprillil Tartu Elektriteatris dokumentaalfilm “Shiro Takatani: Between Nature and Technology”. Režissööri Giulio Boato film on sissejuhatus kunstniku senisesse tegevusse, loomeprotsessi ja visuaalidesse.

Unenäoliste, hüpnootiliste maailmadega tuntuks saanud 1963. aastal sündinud kunstnik Shiro Takatani uurib oma loomingus mateeria päritolu, alates lõpmatult väikesest planktonist kuni kaugete tähesüsteemideni. Dokumentaalfilmis ühendab Takatani jõud oma lähimate kaastöölistega. Näiteks heliloojaga Ryuichi Sakamoto, et viia vaataja oma kunsti ja mitmekülgsesse loomingusse, mis ulatub tantsust teatri ja installatsioonideni. Takatani väljendab end lihtsalt ja jõuliselt oma kahes suures ja olulises teemas: looduses ja tehnoloogias.

Shiro Takatani on kogunud etenduskunstide areenil tuntust uute võimaluste katsetajana. Ta on 1984. aastal tegevust alustanud legendaarse jaapani kunstikollektiivi Dumb Type kaasasutaja ja tuumikliige. Alates 1995. aastast on ta Dumb Type’i loovjuht ja alates 1998. aastast on ta teinud ka aktiivset soolokarjääri.

Takatani on loonud mitmeid installatsioone ning seni on ta loonud ja lavastanud ka kolm teatri- ja tantsuetendust. Teiste hulgas on ta teinud koostööd jaapani helilooja Ryuichi Sakamoto ning Jaapani silmapaistvaima heli- ja visuaalkunstniku Ryoji Ikedaga.

Selle aasta algul jõudis Jaapanis publiku ette Shiro Takatani uuslavastus “Tangent”, mis valmis Kyotos ROHMi teatri, La Biennale di Venezia, Kanuti Gildi SAALi ja Tartu 2024 koostöös ning jõuab Euroopa publikuni esimest korda 4. ja 5. juunil kultuuripealinnas Tartus. Tegu on esimese Shiro Takatani sooloartistina loodud etenduskunsti teosega pärast 2015. aasta tööd “ST/LL” ning ühtlasi tähistatakse sellega maailmakuulsa multidistsiplinaarse kunstikollektiivi Dumb Type 40. tegutsemise aastapäeva.

Täna kell 18.00 Elektriteatris toimuval seansil juhatavad filmi sisse Kanuti Gildi SAALi teatrijuht Priit Raud ja Tartu 2024 loovjuht Kati Torp.

Aasta oli 1960 ja Iirimaa, kus Edna O’Brieni romaan „Maatüdrukud” ilmus, läbi ja lõhki konservatiivne riik, mille reeglid kehtestas kirik. Kaks tüdrukut, kes selles raamatus üles kasvavad, ei taha paraku nende reeglite järgi elada, vaid kuulutavad avalikult naiste seksuaalset ärkamist ja kritiseerivad ühiskonna alustalasid – perekonda ja kirikut.

Tulemuseks on O´Brieni raamatute, nii selle kui ka järgmiste keelustamine Iirimaal – kantslitest kutsutakse üles neid suisa põletama. Kirjanik põgeneb Inglismaale ja elab seal aktiivset seltskonnaelu, tal on hulganisti armuseiklusi ja ta suhtleb oma aja suurkujudega.

Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas ekraanile jõudev „Sinine tee. Edna O’Brieni lugu” on Iiri dokumentalisti Sinéad O’Shea kokkuvõte kirjaniku erakordsest elust, mis põhineb tema viimasel, vahetult enne surma antud avameelsel intervjuul. Eksklusiivselt on kasutatud tema päevikuid, mida loeb ette „Hamneti” eest Oscari võitnud iiri näitlejanna Jessie Buckley.

„Sõnakuulmise ühiskonna mässumeelne tütar,” on O´Brieni kohta öelnud tõlkija Krista Kaer, kes kolmapäeval, 6. mail kell 18.00 Kumu auditooriumis ekraanile jõudva seansi ka sisse juhatab. Sissepääs prii.

Kumu Dokumentaali kava vaata siit: kumu.poff.ee.

Maikuu teises pooles jõuab Kai kinos vaatajateni kunstniku Paul Kuimeti kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis näitusega “Lahtivõetud vaade”. Filmid linastuvad neljal õhtul – 16.–17. ning 23.–24. mail. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning on osa näituse publikuprogrammist.

Filmiseanssidele eelneb kunstnikupoolne sissejuhatus, kus Kuimet avab filmide valiku tagamaid ja jagab mõtteid, millele vaatamisel tähelepanu pöörata. “Filmiprogrammi on jõudnud filmid autoritelt, kes mulle on ühel või teisel perioodil väga olulised olnud nii peavoolu kui eksperimentaalsemat sorti filmikunstis” ütleb Paul Kuimet.

Filmiprogrammist leiab põhjamaist huumorit, kaasaegse kino klassikat kui ka kunstnikufilmidele pühendatud õhtu. Näitamisele tulevad täispikad mängufilmid “Teispool lootust” (Aki Kaurismäki, 2017) ja “Elevant” (Gus van Santi, 2003) ning dokumentaalfilm “Karl’s Perfect Day” (Rirkrit Tiravanijalt, 2017).

Programmis linastuvad mänguflmid, “Teispool lootust” ja “Elevant”, käsitlevad tuntud autoritele omasel kunstilisel viisil olulisi ühiskondlikke teemasid. Kaurismäki üks poliitiliseim linateos vaatleb Euroopa pagulaskriisi, tehes seda aga autorile omase nukruse ja põhjamaise huumori kaudu. Gus van Sant käsitleb noorte vaimset tervist, isolatsiooni ja relvavägivalda, uurides vägivalla põhjuseid läbi argipäevase ja distantseeritud vaatepunkti. Mõlema filmi teemad on aktuaalsed ka tänases Eesti ühiskonnas.

Kuimeti koostatud filmiprogrammi teeb eriliseks kunstnike filmide toomine suurele ekraanile.

17. mail linastub eriseanss “Fragmendid: kunstnike lühifilmid”, kus on ühe õhtu jooksul võimalik tutvuda viie kaasaegse kunstniku loominguga. Sel õhtul tulevad näitamisele Luke Fowleri “Mum’s Cards” (2018), Tris Vonna-Michelli “River Thames: Spooling & Splicing” (2026), Sini Pelkki “Embarkation” (2011), Marge Monko “Dear D” (2015) ning Sara Seijn Changi “Brussels, 2016” (2017). 

Kuimet, kes töötab ka ise filmiga on programmi koostades silmas pidanud, et “ühelt poolt võiksid esitletavad filmid laiendada näituselgi käsitletud teemasid nagu arhiiv, lapsevanemlus, kunstniku elukutse ja sellega kaasnev vastutus, ning teisalt võiks kunstnikufilmide linastus anda kõlapinda otsingulistele vormidele liikuvas pildis, mida Eestis liiga tihti ei esitleta”.

Progammi lõpetab Tai päritolu tunnustatud kunstniku ja filmitegija Rirkrit Tiravanija dokumentaalfilm “Karl’s Perfect Day”. Tegemist on poeetilise ja hübriidse linateosega, mis jälgib üht näiliselt lihtsat päeva Berliinis elava rootsi poeedi Karl Holmqvisti elus. Tiravanija kasutab warholilikku vaatlusmeetodit, et rõhutada argiste hetkede rütmi ja väikeste žestide poeetikat, mis kujundavad ühe inimese „täiusliku päeva“. Tiravanija osaleb tänavusel Veneetsia biennaalil, kus ta juhib Katari paviljoni rahvusvahelist koostööprojekti.

Kinoseanssidele pääseb sama päeva näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad ingliskeelsete subtiitritega või inglisekeelsete filmide puhul ilma subtiitriteta. Uuri lisa kai.center.