Kunstniku Shiro Takatani suvel Euroopa esietenduva “Tangenti” eelsündmusena linastub täna, 10. aprillil Tartu Elektriteatris dokumentaalfilm “Shiro Takatani: Between Nature and Technology”. Režissööri Giulio Boato film on sissejuhatus kunstniku senisesse tegevusse, loomeprotsessi ja visuaalidesse.

Unenäoliste, hüpnootiliste maailmadega tuntuks saanud 1963. aastal sündinud kunstnik Shiro Takatani uurib oma loomingus mateeria päritolu, alates lõpmatult väikesest planktonist kuni kaugete tähesüsteemideni. Dokumentaalfilmis ühendab Takatani jõud oma lähimate kaastöölistega. Näiteks heliloojaga Ryuichi Sakamoto, et viia vaataja oma kunsti ja mitmekülgsesse loomingusse, mis ulatub tantsust teatri ja installatsioonideni. Takatani väljendab end lihtsalt ja jõuliselt oma kahes suures ja olulises teemas: looduses ja tehnoloogias.

Shiro Takatani on kogunud etenduskunstide areenil tuntust uute võimaluste katsetajana. Ta on 1984. aastal tegevust alustanud legendaarse jaapani kunstikollektiivi Dumb Type kaasasutaja ja tuumikliige. Alates 1995. aastast on ta Dumb Type’i loovjuht ja alates 1998. aastast on ta teinud ka aktiivset soolokarjääri.

Takatani on loonud mitmeid installatsioone ning seni on ta loonud ja lavastanud ka kolm teatri- ja tantsuetendust. Teiste hulgas on ta teinud koostööd jaapani helilooja Ryuichi Sakamoto ning Jaapani silmapaistvaima heli- ja visuaalkunstniku Ryoji Ikedaga.

Selle aasta algul jõudis Jaapanis publiku ette Shiro Takatani uuslavastus “Tangent”, mis valmis Kyotos ROHMi teatri, La Biennale di Venezia, Kanuti Gildi SAALi ja Tartu 2024 koostöös ning jõuab Euroopa publikuni esimest korda 4. ja 5. juunil kultuuripealinnas Tartus. Tegu on esimese Shiro Takatani sooloartistina loodud etenduskunsti teosega pärast 2015. aasta tööd “ST/LL” ning ühtlasi tähistatakse sellega maailmakuulsa multidistsiplinaarse kunstikollektiivi Dumb Type 40. tegutsemise aastapäeva.

Täna kell 18.00 Elektriteatris toimuval seansil juhatavad filmi sisse Kanuti Gildi SAALi teatrijuht Priit Raud ja Tartu 2024 loovjuht Kati Torp.

Tartu Raekoja plats muutub 8.-15. augustini taas suureks vabaõhukinoks, kui PÖFFi armastusfilmide festival Tartuff toob publiku ette oma seni mahukaima filmiprogrammi. Tänavu jõuab suurele ekraanile rekordilised 13 täispikka ja kaheksa lühifilmi, mis rändavad läbi Euroopa, Aasia, Ameerika ja Austraalia ning vaatlevad armastust selle kõige erinevamates vormides.

Programmi üheks tähelepanuväärsemaks sündmuseks on Jackie Chani roll draamakomöödias „Mängime kodu”, kus märulifilmide legend astub üles hoopis Alzheimeri tõbe põdeva mehena. Sama isiklikku mõõdet kannab ka režissöör Li Taiyani lugu, mis on inspireeritud tema enda perekonna kogemusest. Teise oodatud nimena jõuab Tartusse Emilia Clarke, keda näeb ulmelises romantilises draamas „Teine elu”, mille maailma esilinastus toimus tänavusel Tribeca festivalil.

Rahvusvahelisest programmist leiab veel Igor Šeregi menuka komöödia „Pulmad”, Alex Camilleri Malta-hõngulise muusikalise draama „Żejtune”, Aina Cloteti Cannes’i programmis „Kriitikute nädal” linastunud „Elagu elu!” ning Géraldine Nakache värske suhtepsühholoogilise draama „Mõtle head”.

Esimest korda on Tartuffi vabaõhukinos kavas ka eraldi lühifilmide õhtu „Shorts@Tartuff: lühkarid, armastusega”, mille programmi on koostanud PÖFF Shorts. Festivali avafilmiks on Tai režissööride linateos „Gohan – valge koer”.

Samuti jõuavad vabaõhuekraanile ka armastusfilmide klassikud, nende seas Baz Luhrmanni „Moulin Rouge”, Pedro Almodóvari „Seo mind! Ahelda mind!”, Rob Reineri „Ole minuga”, Martin Scorsese „Hirmu neem”, Jacques Deray „Bassein” ja Thea Sharrocki „Mina enne sind”. Lisaks linastuvad Elektriteatris dokumentaal- ja noortefilmid.

Kõik Tartuffi seansid on publikule tasuta. Festivali programmi ja lisainfo leiab Tartuffi kodulehelt tartuff.ee. 

Netflix on värskelt kinnitanud, et menuseriaal „Emily in Paris“ jõuab lõpule oma kuuenda hooajaga, mille võtted on juba alanud. Lily Collins, kes kehastab sarjas Chicago päritolu turundusguru Emily Cooperit, teatas uudisest Netflixi Instagramis avaldatud videos, lubades, et viimane hooaeg koondab endasse kõik selle, mille pärast vaatajad sarja armastama on hakanud. 

Kui „Emily in Paris“ on algusest peale liikunud kusagil Pariisi postkaardi, moefantaasia ja kerge kultuurišoki piiril, siis finaalhooaeg ei kavatse selles osas tempot maha võtta. Uue hooaja võtted algavad Kreekas, jätkuvad Monacos ning viivad Emily lõpuks tagasi Pariisi – linna, mille ümber kogu see kõrgetel kontsadel kulgenud seiklus kord algas. 

Sarja looja Darren Star nimetas „Emily in Paris’i“ tegemist kogu meeskonna jaoks elu reisiks ning tänas nii Netflixi, Paramounti kui ka fänne, kes on Emilyga selle teekonna kaasa teinud. Kuigi sari on aastate jooksul pakkunud piisavalt ainest nii armastajatele kui ka silmade pööritajatele, on selle mõju moele, fantaasiatele ja Pariisi kui popkultuurilise lavastuse kuvandile olnud vaieldamatu.

Viimases hooajas naasevad teiste seas Philippine Leroy-Beaulieu, Ashley Park, Lucas Bravo, Lucien Laviscount, Samuel Arnold ja Bruno Gouery. Mis saab Emily, Mindy ja nende stiilselt keeruliseks elatud suhetest, jääb esialgu veel saladuseks. Üks on aga selge: „Emily in Paris“ ütleb adieu täpselt nii, nagu temalt oodata võiks – suure žesti, rohke pagasi ja tõenäoliselt mitte kõige praktilisemate jalanõudega.