“Selle kevade värvigammat võib klassikalise käsitluse alusel hoopis sügiseseks tituleerida,“ ütleb Ivo Nikkolo peadisainer ja kollektsioonijuht Britta Laumets-Merila. Meile sellised krutskid meeldivad – ning juba praegu saame öelda, et meile meeldib ka see, mida me näeme Ivo Nikkolo uuest kevadsuvisest kollektsioonist. 

Esimesena nendib Ivo Nikkolo peadisainer, et vahepeal unustuste hõlma vajunud beežid ja pruunid toonid on võimsalt tagasi. Ka Ivo Nikkolo hooaja alguse kollektsioonis on oma koha leidnud luksuslik tumepruun, klassikaline kaamelibeež ning uudne telliskivipunane. „Mõnes mõttes on see ka ootuspärane – meie kliimas on aastaaegade vaheldumine muutunud üsna ettearvamatuks ning värvid ei defineeri enam nii tugevalt hooaega. Kevadel garderoobi ostetud pruun kostüüm ei pea sügise lähendes kappi uut kevadet ootama jääma, vaid on kantav kogu aasta vältel,“ kõlab disaineri mõte.

Disaineri sõnul saadab iga uut hooaega lugu, mis on disainimeeskonda inspireerinud. „Ivo Nikkolo puhul on selleks merikarp, mida võib pidada üheks unikaalsemaks looduse meistriteoseks, mis sümboliseerib ürgset naiselikkust ning iseseisvust. Kollektsiooni loomisel on lähtutud nii Ivo Nikkolot kandvast enesekindlast naisest kui ka merikarbist kui inspireerivast motiivist,“ lisab Laumets-Merila.

Ivo Nikkolo kevad/suvi 2020 kollektsiooni ilmestavad disainimeeskonna poolt loodud prindid, kus peategelaseks on seesama maagiline merikarp. Samuti on sellest loost inspiratsooni saanud kevadine värvigamma – pärlmutter roosa ja sinine, pruun, merevahuroheline.

Väikese eelvaate uuest kollektsioonist annavad artiklit ilustavad kampaaniafotod, millelt leiame teatri- ja filminäitleja ning produtsendi Maria Avdjuško. Suurema pilgu saab uutele tulijatele heita Ivo Nikkolo esinduspoodidest ning veebipoes https://ivonikkolo.andmorefashion.com. 

Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Kirill Safonov esitleb tänavust kevad-suvist kollektsiooni “Tulip Code”, milles jätkab talle omast liikumist rõiva, skulpturaalse vormi ja lavastusliku moekeele piiril.

„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.

Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.

Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com! 

Portaili lugejale ei ole Joanne-Heleene Sõrmuse nimi võõras. 2024. aastal pälvis ta ERKI Moeshow innovative approaches in fashion kategooria võidu kollektsiooniga „Frame of mind“, mis küsis, kust jookseb piir kehakultuse ja tervisliku kehakuvandi vahel. Nüüd jätkab ta sama uurimisvälja Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrandina, kuid veel isiklikumas ja füüsilisemas võtmes – ning Portailil on taas au selle tagamaid jagada.

Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.

Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.

Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!