Foto: Marguerite Humeau
Pealkirja “Ja korraga hakkab kõik õitsema” kandev näitus lähtub paljuski Riia ja Balti riikide rikkalikust ajaloost: üles astuvad kunstnikud üle terve maailma ning ligi kolmandik neist Balti riikidest (sh Eestist). Ühtlasi saab sündmusest ka selle vältel üles võetava filmi võtteplats, mille tulemusena linastub 2021. aasta alguses näitusest täispikk film. Külastajail avaneb võimalus avastada näitust ning ühtaegu jälgida filmimise käiku.
Näituse kuraatori Rebecca Lamarche-Vadeli sõnul pakub näitus ainulaadset kogemust näha teoseid, mis ei pruugi alati näitusesaali jõuda, mis on toored ja piirangutest vabad. “Biennaali eesmärk on ka tihedalt lõimuda oma asupaigaga. Lähtudes Riia ja Balti riikide rikkalikust ajaloost tõstab näitus esile kogu selle regiooni kunstimaastiku ja annab kunstnikele võimaluse astuda dialoogi piirkonna kultuurilise, ühiskondliku ja poliitilise taustaga, milles on nii sõdu kui ka majanduskriise. Biennaal lähtub küll kohalikust kontekstist, kuid laieneb järgemööda riiklikule, regionaalsele ja lõpuks ka rahvusülesele tasandile.”
Kuigi näituse avamine sai esialgselt planeeritud kevadeks, tuli eriolukorra tõttu kaks kuud enne kavandatud avamist ettevalmistused peatada. Samas andis põhjust biennaal ümber mõtestada ja peegeldada ühiskonnas toimuvat.
“Näitus spekuleerib senise maailma kokkuvarisemise üle, mis tegelikult juhtuski juba Covid-19 pandeemia puhkemisega, kui kõikide ümberkorralduste seas pandi proovile ka näiteks suhete loomine ja igapäevane suhtlus. Sellise olukorra tekkimine andis mõista, et meid ümbritsev maailm on tegelikult palju keerulisem, kui me seda tajume. Ka näituse käigus üles võetava filmi stsenaarium lähtub esialgse näituseplaani jäänukitest: lõpetamata, muudetud ja ümbermõeldud plaanidest, väljendades toimunud muutusi ja tänaseid võimalusi,” sõnas Lamarche-Vadel, kes on ühtlasi filmi kunstiline juht ja stsenaariumi autor.
Lisaks kunstiteostega tutvumisele saavad külastajad osa paljudest mitmetahulistest performance‘id, giidituuridest, publikuprogrammidest ning sündmuse puhul on välja töötatud ka spetsiaalne veebiseminaride sari. Nimelt palusid biennaali korraldajad silmapaistvaid teoreetikuid, uurijaid, luuletajaid ja kirjutajaid mõtiskleda märksõnade üle nagu lõppemised, inimene, armastus, allmaailmad, hool, maagia, hääled ja vaimud, et luua nende kaudu alternatiivseid oleviku- ja tulevikunägemusi. Vestlusi saab tasuta vaadata RIBOCA kodulehelt: https://rigabiennial.com/en/.
Rinnavähk on Eestis naiste kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja. Igal aastal diagnoositakse Eestis üle 800 rinnavähi esmasjuhu ning liiga paljud pered kaotavad ema, vanaema, õe või tütre haiguse tõttu, mida oleks olnud võimalik varajase avastamise korral edukalt ravida. Just seetõttu on mammograafiabussi roll hindamatu – see toob rinnavähi sõeluuringud väiksematesse linnadesse ja maapiirkondadesse, kus eriarstid igapäevaselt ei tegutse.
Eesti Vähiliidu mammograafiabussis on 15 aasta jooksul käinud rinnavähi uuringul üle 110 000 naise ning rinnavähk on avastatud enam kui 480 naisel. Seejuures 83% juhtudest avastati haigus varases staadiumis, mil ravitulemused on väga head.
Praegune mammograaf vananeb iga tehtud ülesvõttega ning Eesti Vähiliit peab olema valmis hetkeks, mil seade vajab lõplikku väljavahetamist. Uus põlvkonna 3D-mammograaf kasutab kaasaegset radioloogiatehnoloogiat ja tehisintellekti, mis võimaldab avastada rinnamuutusi senisest varem ja täpsemalt, märgata ka väikseid muutusi tihedas rinnakoes ning toetada arste kiirema ja usaldusväärsema diagnoosi tegemisel. See tähendab rohkem päästetud elusid ja rohkem tervena elatud aastaid Eesti emadele, vanaemadele, õdedele ja tütardele.
Heategevuslikul kunstioksjonil osalemine annab võimaluse panustada igaühel. Oksjonilt teost ostes ei saa inimene kaasa üksnes kunstiteost, vaid annab reaalse panuse elupäästva rinnavähi sõeluuringu jõudmiseks paljude Eesti naisteni.
Oksjonile on kunstnike poolt annetatud enam kui 200 teost. Nende seas on mitmeid tunnustatud Eesti kunstnikke, sealhulgas Epp-Maria Kokamägi, Tauno Kangro, Edith Karlson, Liina Siib, Maara Vint, Liisa Kruusmägi, Sigrid Viir, Maria Kapajeva ja paljud teised. Väga oluline panus on tulnud ka Eesti Kunstnike Liidust, Eesti Kunstiakadeemiast, Pallase Kõrgemast Kunstikoolist, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusest, Sally Stuudiost, Narva Kunstikoolist, Jõhvi Kunstikoolist ja Viljandi Kunstikoolist, kust on annetatud mitmed teoseid heategevusliku eesmärgi toetuseks.
Tutvu oksjoni teostega osta.ee keskkonnas!
Eesti Vähiliit on südamest tänulik igale kunstnikule ja annetajale, kes on oma loominguga selle algatusega liitunud: “Iga annetus on tõeliselt väärtuslik ning aitab viia meid eesmärgile lähemale.”
ERKI Moeshow 2026 peaprodutsent Helen Leetsar ütleb tulevase moeetenduse kohta: „ERKI on alati olnud üllatusi täis. Julgen kinnitada, et ka sel aastal ei näe me laval midagi tavalist. On ootamatuid materjale, hullumeelseid vorme ja performatiivseid esitlusi. Ka lava tehniline lahendus ega toimumiskoht, Kruiisiterminal, pole ERKI kontekstis päris tavapärased. Usun, et publik saab sellest õhtust väga mitmekihilise, loomingulisest sünergiast laetud elamuse.”
Tänavusele ERKI Moeshow lavale jõuab kaksteist julget ja omanäolist kollektsiooni, mille autoriteks on noored disainerid Eestist ning üks autor ka Lätist. Iga kollektsioon jutustab oma isiklikku lugu rõivaste, heli, liikumise ja lavaruumi kaudu, tuues publiku ette eriilmelised maailmad ja värsked vaated kaasaegsele moele.
ERKI Moeshow 2026 lavale jõuavad järgmised disainerid:
Kõik ERKI Moeshow 2026 lavale jõudnud kollektsioonid kandideerivad rahalisele preemiale, mis on jagatud kolmeks kategooriaks: Prêt-à-porter ehk valmisrõivad, Fashion as Art ehk mood kui kunst ning Innovative Approaches of Fashion ehk uuenduslikud töövõtted moekunstis.
ERKI Moeshow 2026 võitjad selgitab välja žürii, kuhu kuuluvad tunnustatud moe- ja kunstivaldkonna eksperdid: Auria Nurm, disainer; Aki Choklat, disainer; Carmen Kass, modell; Katrin Aasmaa, disainer; Lena Lumelsky, disainer; Lukas Krob, disainer; Tjerre Lucas Bijker, moegurmaan, uurija ja kirjanik; ning Ellora Prior, kujutav kunstnik ja Eyes on Talentsi esindaja.
ERKI Moeshow koosneb kahest klassikalisest vaatusest ning kolmandast osast ehk showcase’ist, kus publikul avaneb võimalus kollektsioonidega lähemalt tutvuda ja kogeda loomingut vahetumalt ka väljaspool lavalist formaati.
Vaheesinejatena astuvad üles Grete Kangro, Marta Huimerind, Karoline Lohe ja Kara Popicon.
Pärast moeetendust jätkub õhtu Kruiisiterminalis ametliku järelpeoga, kuhu on oodatud ka need, kes etendusele ei jõua. Modellide päralt olnud catwalk’i võtavad üle EKA eri osakondade tudengite seast pärit DJ-d: Neonsport b2b Nanette Manoir ning HOSTILE b2b Anca. Õhtu jooksul saab nautida muusikat ning tähistada koos disainerite ja moesõpradega.
ERKI Moeshow toimub juba sel laupäeval, 23. mail Tallinna Kruiisiterminalis algusega kell 17.00. Veel viimased ERKI Moeshow 2026 piletid on saadaval Fientast.
