Foto: Silver Mikiver
Milline võiks olla ideaalne keskkond sinu uue vinüüli kuulamiseks?
Mina kuulaksin plaati kindlasti pühapäevahommikul, kui ülejäänud päevaks pole kavas ühtegi suuremat plaani. Tasapisi saabuv kevad maalib seintele valguslaike, võtad tassikese kohvi või teed, vaatad aknast välja ning süvened. See muusika vajab kahtlemata keskkonda, kus saab sõnumile keskenduda, ja vinüüli formaat ka õnneks toetab taolist ideed, kuna kuulaja seisab paigal, mängijat ei ole võimalik hommikul bussi peale kiirustades taskusse panna ega kaasa vedada. Nagu on õpetanud mu lavakõne juhendaja Tõnis Rätsep: kunsti jaoks peab aega olema, muidu pole mõtet lähemalt vaatama hakatagi.
Mis on sinu jaoks asjad, mis teevad elu paremaks?
Kunagi käisin pidudel ringi ning pärisin ettejuhtuvatelt inimestelt: „Mis on sinu arvates elus kõige tähtsam?” Enamik küsitletutest ütles, et armastus – nii romantilises mõttes kui üleüldiselt sind ümbritsevate olukordade, seisundite ja inimeste vastu – või „olla õnnelik”. Annaksin sellele küsimusele ehk üsna sarnase üldistava vastuse, elu teeb paremaks ilu, selle märkamine ja pidev püüdlus ilu suunas. Nagu Jarek Kasar 2007. aastal laulis:
„Ilu täidab inimesed
ilu täidab maailma
ilu meie sees ja keskel
ilu päästab maa.”
Kui peaksid valima lemmikaastaaja, siis, mis see oleks ja miks?
Armastan üle kõige ülemineku-aastaaegu, sügist ja kevadet. Need on alati kohutavalt värskendavad, kui liigsest palavusest või pimedusest on saanud küll ning ilmuvad esimesed märgid peatse vahelduse saabumisest.
Sügis oma rõskuse ja hallusega on minu jaoks loominguliselt alatasa üks viljakamaid perioode, tuleb peale mingisugune eriline melanhoolia ja kõik ärkavad taas suvisest rammestusest, üritades enne neid kõige külmemaid päevi puhkuse ajal pähe tulnud ideid teostama asuda.
Samamoodi on kevadega, uus aastaring läheb looduses käima ja mõistus tärkab uue energiaga, pikk paigalseis on jälle lõppenud ning aina valgemad hommikud sütitavad erilise ootusärevuse – jälle on aeg tegudele asuda!
Kes on kolm sind enim mõjutanud inimest?
Sellist pingerida on kohutavalt raske kokku panna, inimesed kipuvad juhuse tahtel üksteise ellu sattuma ning on raske määratleda, kes keda parajasti kõige enam suunas, nii et ollakse jõudnud just praegusesse punkti.
Kui niimoodi ruttu kedagi kindlat välja tooma peaksin, siis on üks minu eluvalikuid enim mõjutanud inimesi kahtlemata mu ema. Nägin juba pisikesena kõrvalt tema ajakirjaniku- ja produtsenditööd ning unistasin, et saaksin samamoodi igasugu lahedaid projekte ette võtta ja sõnu seada. Kui umbes kuueaastasena esimesi ridu paberile hakkasin kandma, utsitas ta muudkui tagant ja aitas küsimärgi alla jäänud kohti toimetada. Kodu on niiviisi olnud alati loominguliselt hästi turvaline keskkond.
Teiseks ehk üleüldiselt lähedased sõbrad, siiamaani toetub suur osa mu kunstilisest suunitlusest ja maitsest nende soovitustele. Loomingus on raske üksinda hakkama saada, parimad mõtted tulevad siiski väljastpoolt, püüan need kinni ning interpreteerin, vajutades kogetu peale oma sõrmejälje.
Kolmas on see pidevalt muutuv ja uuenev seltskond inimesi, kellega iga päev kokku juhtun. See võib olla pealtnäha suvaline vestlus mõnel üritusel, võõras, kes tänaval silma hakkab, või lause kusagil raamatus, hiljem avastan end selle üle juurdlemast ning elu ja mõttemaailm on jälle grammi võrra või enamgi mingis uues suunas nihkunud. Juhuslikkuses on võlu.
Kui sa poleks muusik, siis millega tegeleksid?
Ilmselt filmikunstiga, õpingi praegu Balti Filmi- ja Meediakoolis teisel kursusel audiovisuaalset meediat, tahaksin kangesti tulevikus just igasuguste lühivormidega tegeleda, aidata nõu ja jõuga teostada erinevate artistide muusikavideo-ideid, nokitseda nende kallal montaažiruumis ja stsenaariumi taga.
Lisaks unistan kunagi ka mõne luulekogu väljaandmisest, kuna panustan oma lugudesse enamasti just sõnade kirjutamisega; eesti keel on kohutavalt rikas, sellega saab nii palju mängida ning mõtteid põnevate nurkade alt ja kõiksugu eri vormides ritta panna.
EiKi ja Luurel Varga vinüüli „TIKS 097” on võimalik soetada Terminali plaadipoest ja Rahva Raamatust.
HIGH 5 on artiklisari, kus võtame luubi alla meile parimas mõttes silma jäänud inimesed – nii kodu- kui ka välismaalt – ning proovime viie lühikese küsimusega nende elu ja tegemiste tagamaid laiema publikuni tuua.
Tuuli, mis sa täna unes nägid?
Ausalt öeldes ei mäleta, sest olin terve öö enamasti üleval. Hommikul läksin Star FM-i intervjuule ja need varajased intervjuud tekitavad mul tihti ärevust. Närvid hoidsid mind üleval, nii et täna öösel tundub, et magasin ainult kaks tundi.
Sinu 2025. aasta lubadus?
Olen veidi kärsitu inimene — tahan kõike nüüd ja kohe. Seega on mu lubadus sel aastal rohkem rahulikult võtta ja mitte üle mõelda. Lasta asjadel loomulikult kulgeda.
Kui sinu elu oleks laul, mis oleks selle pealkiri?
Tõenäoliselt oleks selleks “Elu on seiklus”. Minu elu on alati olnud üks suur seiklus, ausalt öeldes!
Mis sa Eesti Laulu lavale selga paned?
Tuleksin lavale kuldse kroomitud korsetiga, mille tellisin otse Ukrainast. Väga kummaline oli lugeda müüja kirju, kus ta kirjutab: “Sorry for the long answer, due to heavy shelling in Ukraine there was no light and the Internet was bad.” See pani mind tõsiselt mõtlema enda ja Eesti elu üle. Aga ma olen väga õnnelik, et saan neid kasvõi nii toetada. Muide, Ukraina kullerifirma tõi selle isegi Eestisse kohale!
Mis on esimene asi, mida teed, kui oled Eesti Laulu lavalt maha astunud?
Tõenäoliselt hakkan kas nutma suurest pingelangusest ja kallistan oma meest või olen adrenaliini täis ja tunnen end täiesti võitmatuna!
HIGH 5 on artiklisari, kus võtame luubi alla meile parimas mõttes silma jäänud inimesed – nii kodu- kui ka välismaalt – ning proovime viie lühikese küsimusega nende elu ja tegemiste tagamaid laiema publikuni tuua.
Kirjelda viie märksõnaga enda uue albumi muusikat.
Heliline düstoopia, kinematograafiline sci-fi, techno.
Milline on sinu suhe moega – on sul ajatu lemmikriideese kapis?
Nii seljas kui ka kapis on läbi aja kaasa rännanud üks ja see sama “lume kamo jakk”, mille soetasin umbes 94. aastal. Kannan seda siiamaani ja tundub, et see on olnud igas mõttes kulumatu rüü.
Sinu viimane kultuurielamus, mida soovitaksid ka teistele.
Viimased visiidid saalidesse ei ole mind väga istmesse tõmmanud, seevastu õnnestub ikka ja jälle mõnel muusikapalal see mitmekordselt tasa teha. Kasvõi näiteks Colin Stetson “Reborn” täielik transformatsioon ja kangelase teekond.
Kas ja kuidas erineb Bert On Beats Bert Prikenfeldist?
Hetkel on välja kujunenud nii, et üks mängib elektrivooluga ja teine klotsidega.
Kui saaksid valida ühe tuntud jõululaulu, mida remix’ida, milline see oleks ja millise remix’i teeksid?
Tõenäoliselt sämpliks ükstapuha millise loo lõpu vaikust ja paneks selle loopima.
HIGH 5 on artiklisari, kus võtame luubi alla meile parimas mõttes silma jäänud inimesed – nii kodu- kui ka välismaalt – ning proovime viie lühikese küsimusega nende elu ja tegemiste tagamaid laiema publikuni tuua.
