Kunstnikeduo Kärt Hammer ja Patrick Soome kolmas ühisprojekt “HOLY DINNER” käsitleb armastuse üht pühalikku vormi – koos einestamist. “Teisele inimesele toidu valmistamine ja pakkumine on üldplaanis argine, kuid intiimne akt, mis väljendab hoolimist ja poolehoidu. Sõnadeta armastuse väljendus,” tutvustavad kunstnikud. “Koos söömises on midagi rituaalset ja pühalikku. Külalisele antakse alati parem ja ilusam tükk kui endale. Lauale pannakse paremad nõud, parimad palad, toitu valmistatakse suurema salajase hoolega, kui vaid endale tehes. Algatuseks pühitakse laud puhtaks. Terve tuba tehakse korda. Kui külaline tuleb, hakatakse esmalt vabandama, et kõik on korrast ära. Seejärel juhatatakse ta läbi toa laua äärde, kus nii muuseas on kõik detailid natukene sätitud. Kasvõi alateadlikult. Midagi on ära peidetud, midagi on rohkem välja toodud. Ja midagi head saab kõhtu. Kui koristada ei jõudnud, siis lükatakse tolmurulle külalise seljataga jalaga vaiba alla. Kogu hoolt saadab väike mure, et kas ikka maitseb? Kas ikka sobib? Selles kontekstis tekib pühalikult soe uus ruum. Püha Õhtusöömaaeg ilma draamata.”
“HOLY DINNER” on ruumispetsiifiline installatiivne näitus kus ühe (reaalse) laua ääres saavad kokku inimesed, kangas, kivi, hõbe, metall, klaas ja mitmed muud materjalid. Oma pühaduse püüdluses üritab näitus luua lausa altarlikku visuaali söömisrituaalile, kus klaasi selgus, kivi raskus, kanga õrn voolavus, söögiriistade täpsus ja teravus ning valguse lummus kirjeldavad kõik selle tundeakti erinevaid tahke.
Näituse pidulik avamine leiab aset 11. aprillil kell 16.00. Näitus jääb avatuks 3. maini 2025. Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Balen, Kivikoda, Momentin Eesti. Uuri lisa Facebookist.
Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.
Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.
Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.
Jaanuarikuu lõpu lähenedes täitub Fotografiska näitusemaja mitmeks kuuks muusikaga – laupäevast, 24. jaanuarist avaneb Hollandi päritolu, ent poole sajandi jagu rahvusvahelise muusikamaailma visuaalset keelt tüürinud foto- ja videokunstniku Anton Corbijni suurnäitus. Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mis seob väljapaneku kohaliku muusika- ja kultuurimaastikuga läbi erituuride, filmilinastuste ning erikontsertide.
Legendaarse fotograafi suur ülevaatenäitus „Corbijn, Anton” rändab läbi kunstniku viie loomekümnendi, tähistades ühtaegu ka Corbijni 70. juubelit. Tema ainulaadne visuaalne käekiri on jäädvustanud tohutu hulga mõjukaid muusikuid – ajatud portreed, albumikaaned ja bändifotod on kinnistanud Corbijni rolli selles, kuidas maailm muusikat ja artiste näeb. Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik on lisaks fotograafiale tegutsenud ka muusikavideote ja mängufilmide vallas, laiendades oma käekirja liikuvasse pilti ja narratiivi.
Enam kui 150 teosest koosneva retrospektiivi kaudu avaneb ehe ja erakordne, corbijnilikult hämar-müstiline portreemaailm, millest vaatavad vastu muusikamaailma suurkujud nagu Bono, Nirvana, Coldplay, Nick Cave, Prince, Annie Lennox, Dave Gahan, Martin Gore, Lenny Kravitz, Slash ja paljud teised. Fotodelt leiab ka filmitööstuse ikoonilisi tegelasi – näiteks Clint Eastwoodi, Cameron Diazi ja Willem Dafoe – ning tuttavlikke nägusid popkultuurist ja ühiskondlikust elust, nagu Kate Moss, Nelson Mandela ja Ai Weiwei. Lisaks fotodele on näitusele loodud suur visuaalne muusikatuba, mis annab võimsa, 360-kraadise vaate Corbijni videograafiale – muusikavideotele, mille saatel on sirgunud mitu põlvkonda. Näituse on Fotografiska kureerinud koostöös Anton Corbijniga.
Fotografiska näituse avamise puhul viibib Tallinnas ka Corbijn ise. Teda saab kuulda nii reedel, 23. jaanuaril toimuval näituse avapeol kui laupäeval, 24. jaanuaril toimuval Muusikanõunike taskuhäälingu avalikul salvestusel. Avanädala puhul külastab Eestit ka ansambel Brainstorm, keda Corbijniga seob aastatepikkune koostöö ning kelle portree on spetsiaalselt lisatud ka Fotografiska Tallinna näitusesaali. Brainstormi saab näituse avamise aegu kuulata näiteks neljapäeval, 22. jaanuaril toimuval Fotografiska taskuhäälingu avalikul salvestusel, kus bändiga vestleb Tallinn Music Weeki ja Station Narva kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla.
Näitus „Corbijn, Anton“ on Fotografiska Tallinnas avatud 24. jaanuarist 30. aprillini 2026. Uuri näituse ja publikuprogrammi kohta lisa Fotografiska kodulehelt.