Eetiline ning julgete käikude poolest tuntud kodumaine moebränd GUILD ristas hiljaaegu mõõgad restoran Odeoni ning Soome fotograaf Eeva Suutariga, kes on peamiselt tuntud oma koostöö poolest Hypebeasti, Vogue Itaalia ning Pitti Uomo’ga, et jäädvustada (meie silmis) üks ebamaiselt kaunis fotoseeria.

Meeleolukas seeria pildistatigi üles Odeonis, loovatele kogukondadele pühendatud baar-restoranis, mis avas uksed selle aasta maikuus tasapisi Tallinna boheemlaslikuks südameks kujunevas Koplis. Ruumi sisekujundajateks olid Portugali arhitekt Sergio Rebelo koos New Yorgi filmikunstniku ja keskkonnaaktivist Mary Jordaniga. Erakordselt inspireeriv koht, kus põimub  Nõukogudeaegne interjöör California restoranvagunitega kõige lummavamal moel saigi otsustavaks GUILDi ning Suutari koostöö kunstilise suuna osas.

Stilistikas kasutati GUILDi kevad/suvi 2019 ja 2020 kollektsioone loomaks kaasaegset ent samal ajal retrolikku õhkkonda. Heledaks pestud teksakangad, alt-laienevad püksid ning 70ndate lillemustrilised kangad sidusid interjööri meisterlikult moekunstiga. 

Meigikunsti eest vastutas Tallinna silmapaistvaim jumestuskunstnik Ellen Walge, kes muide on viimasel ajal teinud meike ka Pariisis Celine ning Acne Studios show’del.  Lopsakad 80ndate stiilis juuksed sättis kauniks GUILDi pikaaegne lemmikjuuksur Maria-Liisa Tehver. Mannekeenideks olid GUILDi peadisainer Joan Hint koos kohalike kaunitaride Josefine Vaher-Vahteri ning Nnenna Christianiga. 

Kae kaunist tulemust allolevas galeriis!

GUILDi tegemistel hoia silma peal www.guild.ee, www.instagram.com/guild ja www.facebook.com/guild.

Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Kirill Safonov esitleb tänavust kevad-suvist kollektsiooni “Tulip Code”, milles jätkab talle omast liikumist rõiva, skulpturaalse vormi ja lavastusliku moekeele piiril.

„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.

Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.

Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com! 

Portaili lugejale ei ole Joanne-Heleene Sõrmuse nimi võõras. 2024. aastal pälvis ta ERKI Moeshow innovative approaches in fashion kategooria võidu kollektsiooniga „Frame of mind“, mis küsis, kust jookseb piir kehakultuse ja tervisliku kehakuvandi vahel. Nüüd jätkab ta sama uurimisvälja Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrandina, kuid veel isiklikumas ja füüsilisemas võtmes – ning Portailil on taas au selle tagamaid jagada.

Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.

Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.

Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!