Ajal, mil suurem osa moeportaalidest keskendub Netflixi järjekordse hittsarja „Bridgertoni” värviküllastele puhv-kostüümidele, l couldn’t help but wonder… et kui on üks Netflixi persoon, kelle moevalikuid ma tõsimeeli oleksin valmis kopeerima, siis on see Fran Lebowitz. 

Kes ei ole veel jõudnud end kurssi viia Netflixi uusima „peab nägema” 7-osalise minisarjaga, siis lubage ma valgustan. „Pretend It’s a City” on Martin Scorsese loodud vestluste ja kohtumiste kogum (jah, pigem kogum kui konkreetne vestlussaade) New Yorkis resideeruva kirjaniku Fran Lebowitziga. Kuigi 70-aastane Lebowitz on tõenäoliselt kõvasti tuntum meist teisel pool ookeani, siis saab sarja vaatajale üsna kiiresti selgeks, miks on tegemist ikooniga. Lisaks tema tegemistele Ameerika kirjandus- ja kultuuriruumis, haaravad vaataja kohe oma võimusesse tema tempokad monoloogid, armutu huumorimeel ning – mitte vähem oluline – tema ülesuuruses pintsakud. 

Ma arvan, et see võis olla 3. osa, kus ma üha enam avastasin end jälgimas ka seda, mida Lebowitz mööda New Yorki patseerides kannab. Kas on see meestemantel? Kas need on Levi’s 501 teksad? Palju tal kokku musti oversized pintsakuid olla võiks? Või erinevaid prillipaare? Huvitav, kas ta kunagi kontsakingi ka kandnud on… 

Kerge taustauuringu tulemusel selgub, et see ei ole esimene kord, kui Lebowitzi stiilile taolist kummardust tehakse. Tema moe-eelistustest on läbi aastate kirjutanud nii Vogue, Grazia kui W Magazine. Kui nendest artiklitest midagi silma jääb, siis muidugi see, et Lebowitzil endal ei ole moest sooja ega külma. Aastakümneid on ta ustavalt kandnud oma univormi: siniseid teksaseid (jah, Levi’s 501), triiksärki, meestepintsakut (alati Savile Row’ rätsepatelt) ning alati neid pruune kauboisaapaid – ja ei ole kuulda, et tal oleks vähimatki plaani seda muuta. Sest see töötab! Töötas 80ndatel, töötab ka praegu. See ongi signatuurstiil selle kõige tõelisemas võtmes. 

Samas, kahtlustan, et kui keegi ütleks Franile, et temast on 2021. aastal saamas väikest viisi moemaailma ultimate style crush, siis saaksime me kõik tema sarkasmiga vastu pead. Ja siis oleks meie päev muidugi tehtud ka.

Moefilmide festival MoeKunstiKino tähistab sel aastal 10. juubelit ning toob kinodesse 10 linateost. 7.-12. oktoobril Tallinna kinos Sõprus ja Tartu kinos Elektriteater toimuva festivali avafilmiks on kodumaine dokumentaal “Mania Grandiosa”.

“Mul on väga hea meel, et saame juubeliaasta programmi avada kodumaise filmiga,” sõnab festivali peakorraldaja Helen Saluveer. “Oleme mitmetel aastatel näidanud kohalike tegijate minifilme, kuid pikemaid dokumentaale pole seni õnnestunud kinodesse tuua – neid lihtsalt pole moeteemadel tehtud.” 

“Filmiga pannakse punkt suurushulluslikule projektile “Mania Grandiosa”, mille keskmes oli 2023. aasta suvel toimunud maailma pikim moelava Tallinnast Pariisi külla,” sõnavad projekti eestvedajad Karl Joonas Alamaa ja Lisette Sivard. “Aja jooksul on viiepäevasest moelavast välja kasvanud näitused, raamat ja nüüd ka film. Idee sündis üsna ootamatult: meil oli teekonnast kogutud üheksa tundi dokumentaalkaadreid, millest algselt soovisime luua videoteose. Ajapikku laienes aga materjal dokumentaalfilmiks, mis põimib endasse ka moeväljal tegutsevate inimeste mõtteid ja tähelepanekuid.” Filmitegijate kinnitusel on film pigem kohaliku kaasaegse moe mälukapsel kui klassikaline dokumentaal, jäädvustades nii “Mania Grandiosa” olemust kui ka killukest Eesti moe 2020. aastatest.

Veel leiab MoeKunstiKino programmist teiste seas sellised nimed nagu Twiggy, Gianni Versace, Thom Browne ja Paco Rabanne.

MoeKunstiKino seansid toimuvad 7.-12. oktoobrini kinodes Sõprus Tallinnas ja Elektriteater Tartus. Filmid linastuvad ingliskeelsena või ingliskeelsete subtiitritega, “Mania Grandiosa” eestikeelsena. Piletid on müügil kinode kassades ja veebilehtedel. Täpsem info www.moekunstikino.ee.

Täna tabas moemaailma suur kaotus. Giorgio Armani – omanimelise moemaja asutaja, disainer ja tegevjuht – on lahkunud 91-aastaselt. Teate kohaselt lahkus legendaarne moelooja – Il Signor Armani, nagu töötajad ja koostööpartnerid teda austavalt kutsusid – rahus, ümbritsetuna oma lähedastest.

Giorgio Armani sündis 1934. aastal Põhja-Itaalia linnas Piacenzas. Alguses suundus ta Milano Ülikooli õppima meditsiini, kuid katkestas õpingud kolme aasta järel ja liitus armeega. Pärast teenistust otsis ta uut teed – alustades vaateakende kujundajana ja jõudes lõpuks 1975. aastal omaenda moemaja rajamiseni.

Armani oli see, kes tõi ülikonnamoodi revolutsioonilise pehmuse ja vabaduse, muutes rangest vormist voolava poeesia. Tema käekiri oli alati seotud lihtsuse, selguse ja vaoshoitud elegantsiga – ta mõistis, et tõeline enesekindlus ei vaja liigset dekoratiivsust.

2025. aasta tähistas mitut olulist verstaposti Armani moemaja loos: märtsis esitles bränd oma 50. juubelikollektsiooni “Radici”, jaanuaris tähistati ka Armani Privé moeliini 20. aastapäeva. Just seal sulges disainer etenduse ise, astudes lavale käsikäes viimase modelliga. Tänavu juunis jäi ta aga esimest korda poole sajandi jooksul oma moemaja etenduselt kõrvale, taastudes toona avalikkusele teadmata tervisemuredest.