Fotografiska, mis seob maailmatasemel näitused koos mitmekihilise programmiga, tahab olla ligipääsetav võimalikult laiale publikule, pakkudes nüüdsest paindlikku hinnastrateegiat, kus piletihind muutub vastavalt külastusajale. Uued piletihinnad hakkavad erinema nädala sees nädalavahetustest. Kõige odavamaks jääb pilet nädala sees hommikuti ja hilisõhtutel ning kõige kallimaks laupäeva keskpäeval, kuni 16-aastastele on sissepääs tasuta. 

“Paindlik hinnastamine on meil ammu olnud mõttes, sest tahame pakkuda võimalikult paljudele inimestele võimalust meid külastada just neile sobiva hinnaga,” selgitas tausta Fotografiska Tallinn tegevjuht Margit Aasmäe. “Selline lähenemine annab võimaluse ka külastajaid paremini hajutada, parendades sellega nende külastajakogemust. Muuseumid ei ole sellist hinnastamisstrateegiat veel laialdaselt kasutamas, samas oleme kõik harjunud, et kinod, spordiklubid ja lennufirmad seda teevad. Kes soovib aga igapäevaselt meie uksest sisse astuda ja mitte mõelda kõikuvatele hindadele, sellele soovitame meie aastast sõbrakaarti, millega kaasneb prii ligipääs näitustele kõikides Fotografiskates. Lisaks saab sõbrakaardiga kaasa võtta sõpru poole hinnaga ning igakuiselt lisanduvad eksklusiivsed sõbrakaardi omanikele mõeldud üritused ja publikuprogramm erihindadega.”

Fotografiska on unikaalne muuseum maailmas – olles avatud iga päev, varahommikust hilisõhtuni. Ka see on teadlik otsus, mis on tehtud silmas pidades seda, et võimalikult paljudel avaneks võimalus maja külastada. Positiivse näitena on kasutanud paindlikku hinnastamist juba mõned aastad Fotografiska Stockholm, aga ka Moco muuseum Amsterdamis ja Barcelonas. 

Hetkel on Fotografiska Tallinnas avatud neli omanäolist näitust. Neist värskeim ameerika fotokunstniku Frank Ockenfels 3 suurejooneline väljapanek toob vaatajani ebatavalised fotokunstiteosed maailma tuntuimatest inimestest nagu David Bowie, David Lynch, Angelina Jolie, George Clooney ja paljud teised. Carla Gannise uusmeedia teos “Emoji-naudingute aed”, on digitaalajastu versioon maalikunstniku Hieronymus Boschi üle 500-aasta vanusest meistriteosest – „Maiste mõnude aia“ triptühhonist. Hiina päritoluga fotograaf Pixy Liao kritiseerib kaasaegse ühiskonna stereotüüpseid soorolle ning neljas näitus “Nende volditud seinte vahel, Utoopia“ on kunstnikeduo Cooper & Gorferi unenäoliselt kaunis ja mõtlemapanev vaade naiste eludesse, kes on pidanud oma elukohta vahetama sunnitud rände tagajärjel. 

Tallinna Fotografiska asub jätkuvalt Telliskivi Loomelinnakus, aadressil Telliskivi 60A/8.

16. oktoobril avatakse Narva Kunstiresidentuuris Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna eestvedamisel Narva seni suurim rahvusvaheline moenäitus „Hõimulõim“. Näitus avatakse „Narva soome-ugri kultuuripealinn 2025” ametliku programmi raames ning see maandub hõimurahvaste kalendriaasta olulisimale nädalale, hõimunädalale. 

„Hõimulõim“ on näitus, mis põimib soome-ugri pärimuse kaasaegsesse moeloomesse. See on austusavaldus rikkalikule kaasavarale, mille püsimine sõltub sellest, kui oskuslikult suudame seda oma tänasesse ellu kanda.

Näitusel on eksponeeritud üheksa soome-ugri rahva disainerite looming. Saami, handi, udmurdi, mari, komi, ungari, karjala, soome (sh ingeri) ja eesti (sh seto ja võro) loojate töödega tuuakse esile, et rõivas võib olla ühtaegu nii praktiline ese kui ka identiteedi ja kollektiivse mälu kandja. Iga autor küsib omal moel, mida tähendab olla soome-ugri disainer 21. sajandil – kuidas põimida oma traditsioon kaasaegsesse vormi ja mida selle mitmekihilisest tähendusväljast maailmale jutustada. Need teosed avavad ka eetilisi valikuid: millist materjali kasutada, kuidas hoida kohalikke oskusi ning kuidas jutustada oma rahva lugu nii, et see looks dialoogi ka nende jaoks, kes pole sellesse kultuuriruumi sündinud.

“Tänases maailmas, kus mõne rahva laul on vaiksem kui kunagi varem ja nii mõnegi mustri kuduja on jäänud üksikuks, on see hõimurahvaste vaheline lõim eriti habras,” sõnab näituse kuraator Piret Puppart.

Põnevust pakuvad ka näituse interaktiivsed, tehnoloogiliselt uuenduslikud elamused. Külastaja saab avastada nii magnetite abil Piret Pupparti loodud kleitidesse peidetud mustreid kui ka kogeda kunstnik Alyona Movko-Mägi kujundatud vadjalaste mustrimaailmale pühendatud hologramm-koske.

Ekspositsiooni saab külastada 11. jaanuarini. Lisainformatsioon nart.ee. 

Sel nädalal avaneb Fotografiskas näitus „Sündida ja sünnitada“, mis esitleb jõulises, ausas ja intiimses vaates hetki, mil saavad alguse nii elu kui vanemlus, saateks poeetilised mõtisklused sünnituse ürgse ja tabamatu olemuse üle.

Fotograaf Emilia Bergmark-Jiménez on aastast 2021 pildistanud Rootsis sünnitusi, talletades elu alguse lugusid – igaühel neist on olnud ainulaadsed asjaolud ja kulg. Fotografiskas 10. oktoobril avanev Bergmark-Jiménezi isikunäitus põhineb samal projektil ning juhatab läbi sünnituse erinevate etappide ja hetkede, mis tähistavad nii elu kui ühise teekonna algust. Dokumentaalfotod esitlevad sünnitust ausalt ja argiselt, kehalises ja intiimses vaates. Piltide saateks jagab fotograaf aga oma isiklikke mõtisklusi, mis puudutavad sünnituse ürgset ja metafüüsilist poolt – eluline ja poeetiline sulavad kokku näituseks, kus sünd on ühtaegu nii tunnistus kui teekond.

Bergmark-Jiménez on projekti raames osalenud üle 40 sünnitusel, millest igaühest on valminud umbkaudselt 900 ülesvõtet. Fotografiska näituse jaoks on ta välja valinud 25 sünnitust, mis on jäädvustatud fotograafi ausa, ent ülitundliku pilgu läbi. „Olen täheldanud, et need pildid toovad esile tugevaid reaktsioone. Fotod naiste kehadest, mis ei ole kaunid või sensuaalsed, äratavad üles allasurutud tundeid ja hirme,“ kommenteerib Bergmark-Jiménez oma loomingut. Näitusega „Sündida ja sünnitada“ jutustab kunstnik loo sünnituse eksistentsiaalsest aspektist, aga ka inimeseks saamisest ja inimesena elamisest. „See projekt on olnud mu elu kõige väekam teekond. See on põhjalikult ümber kujundanud minu arusaama reaalsusest,“ lisab kunstnik.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents sõnab, et näituse jõud peitub just selle ausas ja ilustamata eheduses: „Iga foto sellel näitusel kannab endas eriilmelist lugu ja selle kihte. Mõni pilt võib tunduda toore või liigagi vahetuna, kuid just selles peitub Emilia loomingu vägi – midagi pole ilustatud ega peidetud. Ehe elu etendub tema piltidel avameelselt ja kompromissitult, põhinedes Emilia sügaval austusel sünnituspalatis kogetu vastu.“

Näituse avamise puhul viibib Eestis ka kunstnik ise – tema inspireerivast maailmast saab vahetult osa saada nii 9. oktoobril kell 18 toimuval näituse avavestlusel kui 10. oktoobril kell 18 toimuval avatuuril. Sünnitust käsitleva näituse avanemise puhul lisandub 21. oktoobrist Fotografiska üritusteprogrammi ka hommikuvöönd – vastukaaluks igareedesele öövööndile seab Fotografiska teisipäeviti kell 9–11 fookuse lapse sündi ootavatele ning beebide ja väikelaste vanematele. Hommikuvöönd pakub rahulikku aega kunsti nautimiseks, turvalist ruumi lastega olemiseks ning võimalust kohtuda teiste vanematega ja jagada kogemusi. Hommikuvöönditel osalevad aeg-ajalt erikülalised, kes kõnetavad teemasid, mis ootuse ajal ning imikute ja maimikutega kooskasvamisel võiksid vanemale olla olulised või päevakajalised.