Homme, 17. juunil tähistab Fotografiska Tallinn oma kolmandat sünnipäeva ameerika fotograafi Frank Ockenfels 3 suurnäituse “Endasse vaadates” avamisega. Näitus toob vaatajani värvika kunstniku loomingu läbi tema kolmekümne aastase karjääri. Ockenfels otsib sageli seda, mis kaldub kõrvale normist, oodatust või ilmselgest. Avamise õhtul kell 23.00 toimub ka öötuur koos kunstniku endaga.

1960. aastal sündinud Frank Ockenfels on fotograaf, kunstnik ja režissöör, kes on kõige paremini tuntud oma sürreaalsete portreede poolest. Rohkem kui kolme aastakümne jooksul on ta jäädvustanud maailmakuulsaid näitlejaid, muusikuid ja Hollywoodi tegelasi nagu näiteks Nirvana, David Bowie, David Lynch, Angelina Jolie, George Clooney, Natalie Portman ja paljud teised tuntud nimed. 

Näitus “Endasse vaadates” on jagatud erinevateks osadeks, kus saame jälgida Frank Ockenfels 3 arengut kunstnikuna läbi kogu tema karjääri. Alates lihtsatest portreedest läbi naiskeha vormide uurimise kuni valiku piltideni tema üheksa aastat kestnud koostööst David Bowie ja teiste muusikutega. Kasutades mitmeid erinevaid tehnikaid – nagu fotograafia, maalimine ja kollaaž – ning eksperimenteerides valguse, optika ja erinevate kaameratüüpidega, püüab Ockenfels alati laiendada piire, mida fotograafia või kunstiteos võib endast kujutada. Tema fotode kohati jõhker töötlemine, kus ta moonutab neid näiteks kääride, tindi ja söega, muudab need üksikute inimeste portreed ka tema enda ja tema sisemaailma peegelduseks.

“Frank Ockenfels 3 on kunstnik, kes julgeb eksperimenteerida ja seda meile tihti armastatud ikoonide, tuntud inimestega, mis võib kohati vaatajatele mõjuda ehmatavalt või isegi šokeerivalt. Tema fotosid vaadates ei saagi koheselt aru, kas tegu on maali, joonistuse, kollaaži või millegi muuga. See teebki Franki käekirja nii eristuvaks ja silmapaistvaks – suurepärane näitus tähistamaks Fotografiska Tallinna kolmandat tegutsemisaastat,” räägib Fotografiska Tallinna näituste juht ja kaasasutaja Maarja Loorents.

“Kolm aastat ei tundu väga pikk aeg, aga arvestades, et selle sisse on jäänud nii tormiline alguse poolaasta, kui Fotografiskast sai armastatuim kokkukäimiskoht, kui ka kaks aastat viirusest tingitud hakitud lahtiolemist, siis oleme küpsenud kiiremini, kui oleksime eeldanud. Iga aasta on olnud justkui maraton ja iga sünnipäev väga eriline, arvestades, et Fotografiska toimetab vaid erakapitalil. Täna oleme tiimina tugevamaid kui kunagi varem ning teeme lootusrikkalt plaane, et inspireerida ka edaspidi  maailmatasemel foto- ja toidukunstiga,” kommenteerib Fotografiska Tallinn tegevjuht ja kaasasutaja Margit Aasmäe. 

Meenutuseks: Fotografiska Tallinn avati 2019. aasta juunis esimese rahvusvahelise asukohana väljaspool Stockholmi, tänaseks on Fotografiska laienenud New Yorki, 2023. aastal lisanduvad Berliin, Miami, Shanghai. Fotografiska restoran pärjati 2022. aastal Michelini rohelise tähega.

Frank Ockenfels 3 suurnäitus “Endasse vaadates” jääb avatuks 9. oktoobrini. 

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avaneb 1. mail näitus „Kogu maailm on Bauhaus”, mis toob legendaarse kunsti-, arhitektuuri- ja disainikooli Bauhausi ülevaatenäituse esmakordselt Eesti vaatajate ette.

Näitusel esitletakse kaheksa temaatilise peatüki kaudu mitmekülgset, põnevat ja üllatavat sissevaadet mõjuka avangardse kunstikooli Bauhaus töösse ja ellu. Tegu on ühe 20. sajandi olulisema kunstikooliga, mis asutati 1919. aastal Weimaris, 1926. aastal kolis kool Dessausse ja kui natsionaalsotsialistid seal edasi tegutsemise võimatuks muutsid,1932. aastal Berliini, kus selle uksed 1933. aastal lõplikult sulgusid.

Bauhausi koondusid kunstnikud, arhitektid ja disainerid selleks, et mõelda kaasaja ning selle ümbermõtestamise võimaluste üle. Õppetöö kaudu sai sellest koolist väljund julgetele eksperimentidele, millel oli suur mõju nii 1920-1930. aastatel kui ka edaspidi.

Fotode, originaaljooniste, makettide, dokumentide, filmide ja esemete kaudu kutsub näitus avastama Bauhausi modernistliku kujunduse teooria ja praktika laia haaret ning mitmekülgsust. See väljendub nii arhitektuuris, argiesemetes tekstiilidest ja mööblist keraamikani, maalis, fotograafias ja teatris kui ka sealsetes õpetamise meetodites ja -vormides. Bauhausi eesmärgiks oli luua paremat argikeskkonda ning edendada uusi elamise viise.

Bauhaus oli oma 14 aastase tegutsemisaja jooksul end pidevalt ümbermõtestav ja taasloov institutsioon. Läbivalt arutlesid ja vaidlesid kooli suundade üle nii selle kolm direktorit – arhitektid Walter Gropius, Hannes Meyer ja Ludwig Mies van der Rohe – kui ka Bauhausi meistrid ja tudengid. Nii kooli sees kui ka väljaspool arutati ja polemiseeriti alati Bauhausi eesmärgi ja olulisuse üle ning see jätkub tänaseni.

Näituse kuraator on Boris Friedewald. Näitus toimub koostöös Goethe Instituudiga.

Spetsiaalselt Tallinnas eksponeerimiseks on koostatud lisaväljapanek „Rudolf Paris – Bauhausi kunstnik Eestist“, mis käsitleb ainsa eestlasena Bauhausis õppinud Parise tegevust Weimaris ja vahetule selle järel. 1896. aastal Tartus sündinud kunstnik ja kunstiajaloolane Paris õppis aastatel 1922–1925 Bauhausi seinamaali töökojas Oskar Schlemmeri ja Vassili Kandinsky juhendamisel. Ta kuulus üliõpilasliikumisse KURI, mis nõudis radikaalset pühendumist abstraktsioonile, ning mängis Bauhausi revolutsioonilises kapellis.

Näitus „Kogu maailm on Bauhaus” jääb avatuks 4. oktoobrini 2026. Uuri lisa etdm.ee. 

Tartu kevadine Galeriide öö toimub tänavu 10. aprillil ning toob üheks õhtuks Aparaaditehasesse, selle ümbrusesse ja Samelini tehasesse enam kui 30 näitust ja sündmust. 18. korda toimuva ürituse külastajaid ootavad näituste avamised, avatud stuudiod, tuurid, kontserdid ja peod. Kõik galeriid ja näitusepinnad on avatud kuni hilisõhtuni.

Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.

Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.

Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.

18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.

Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.

Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“

Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.