Homme, 17. juunil tähistab Fotografiska Tallinn oma kolmandat sünnipäeva ameerika fotograafi Frank Ockenfels 3 suurnäituse “Endasse vaadates” avamisega. Näitus toob vaatajani värvika kunstniku loomingu läbi tema kolmekümne aastase karjääri. Ockenfels otsib sageli seda, mis kaldub kõrvale normist, oodatust või ilmselgest. Avamise õhtul kell 23.00 toimub ka öötuur koos kunstniku endaga.

1960. aastal sündinud Frank Ockenfels on fotograaf, kunstnik ja režissöör, kes on kõige paremini tuntud oma sürreaalsete portreede poolest. Rohkem kui kolme aastakümne jooksul on ta jäädvustanud maailmakuulsaid näitlejaid, muusikuid ja Hollywoodi tegelasi nagu näiteks Nirvana, David Bowie, David Lynch, Angelina Jolie, George Clooney, Natalie Portman ja paljud teised tuntud nimed. 

Näitus “Endasse vaadates” on jagatud erinevateks osadeks, kus saame jälgida Frank Ockenfels 3 arengut kunstnikuna läbi kogu tema karjääri. Alates lihtsatest portreedest läbi naiskeha vormide uurimise kuni valiku piltideni tema üheksa aastat kestnud koostööst David Bowie ja teiste muusikutega. Kasutades mitmeid erinevaid tehnikaid – nagu fotograafia, maalimine ja kollaaž – ning eksperimenteerides valguse, optika ja erinevate kaameratüüpidega, püüab Ockenfels alati laiendada piire, mida fotograafia või kunstiteos võib endast kujutada. Tema fotode kohati jõhker töötlemine, kus ta moonutab neid näiteks kääride, tindi ja söega, muudab need üksikute inimeste portreed ka tema enda ja tema sisemaailma peegelduseks.

“Frank Ockenfels 3 on kunstnik, kes julgeb eksperimenteerida ja seda meile tihti armastatud ikoonide, tuntud inimestega, mis võib kohati vaatajatele mõjuda ehmatavalt või isegi šokeerivalt. Tema fotosid vaadates ei saagi koheselt aru, kas tegu on maali, joonistuse, kollaaži või millegi muuga. See teebki Franki käekirja nii eristuvaks ja silmapaistvaks – suurepärane näitus tähistamaks Fotografiska Tallinna kolmandat tegutsemisaastat,” räägib Fotografiska Tallinna näituste juht ja kaasasutaja Maarja Loorents.

“Kolm aastat ei tundu väga pikk aeg, aga arvestades, et selle sisse on jäänud nii tormiline alguse poolaasta, kui Fotografiskast sai armastatuim kokkukäimiskoht, kui ka kaks aastat viirusest tingitud hakitud lahtiolemist, siis oleme küpsenud kiiremini, kui oleksime eeldanud. Iga aasta on olnud justkui maraton ja iga sünnipäev väga eriline, arvestades, et Fotografiska toimetab vaid erakapitalil. Täna oleme tiimina tugevamaid kui kunagi varem ning teeme lootusrikkalt plaane, et inspireerida ka edaspidi  maailmatasemel foto- ja toidukunstiga,” kommenteerib Fotografiska Tallinn tegevjuht ja kaasasutaja Margit Aasmäe. 

Meenutuseks: Fotografiska Tallinn avati 2019. aasta juunis esimese rahvusvahelise asukohana väljaspool Stockholmi, tänaseks on Fotografiska laienenud New Yorki, 2023. aastal lisanduvad Berliin, Miami, Shanghai. Fotografiska restoran pärjati 2022. aastal Michelini rohelise tähega.

Frank Ockenfels 3 suurnäitus “Endasse vaadates” jääb avatuks 9. oktoobrini. 

Pariisi Bourse de Commerce’is on avatud mahukas fotonäitus „Remember Me”, mis tähistab fotograafia 200. aastapäeva. Pinault’ kunstikogul põhinev väljapanek koondab ligi 700 teost enam kui 70 autorilt, pakkudes ülevaadet fotograafia ajaloost selle algusaegadest tänapäevani.

Näituse „Remember Me” autorite seas on mitmeid kunstifotograafia suurkujusid, aga ka moefotograafia ajalugu kujundanud nimesid, nagu Irving Penn, Richard Avedon, Helmut Newton ja Edward Steichen. Eraldi tähelepanu on pööratud Irving Penni loomingule, millele pühendatud väljapanek „The World According to Penn” koondab ligi 450 fotot, alates moe- ja portreefotodest kuni natüürmortideni.

Näitus ei järgi kronoloogilist ülesehitust, vaid loob dialoogi eri ajastute, žanrite ja fotograafiliste lähenemiste vahel. Esindatud on teiste seas Man Ray, Cindy Sherman, Nan Goldin, Wolfgang Tillmans ja Hiroshi Sugimoto.

Muide, näituse pealkiri viitab Ameerika kunstniku Barbara Krugeri samanimelisele teosele. Kruger on loonud muuseumi rotundi ka suuremõõtmelise installatsiooni „The History of Tears”, mis käsitleb mälu, identiteedi ja ühiskonna suhteid.

Näitus „Remember Me” on Pariisi Bourse de Commerce’is avatud kuni 18. jaanuarini 2027. Uuri lisa: pinaultcollection.com. 

Kai kunstikeskuses avaneb sel nädalavahetusel Taani-Korea kunstniku ja filmitegija Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“. Aastatel 2022-2024 valminud seitse videoteost on esmakordselt Euroopas esitlemisel terviksarjana, viies vaataja Korea lõunarannikul asuvale Jeju saarele. Näituse kuraator on Karin Laansoo.

Laupäeval, 17. oktoobril avatakse Kai kunstikeskuses tunnustatud kunstniku Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“, mis toob publikuni seitse nii ulatuselt kui ka filmikeelelt avarat videoteost, mille lähtekohaks on Kaiseni sünnisaar — traagilise ajalooga Jeju. Saar Korea lõunarannikul, kus vägivalla ja vastupanu jäljed on kihistunud üksteise peale. Suures mõõtkavas projitseeritud ja ruumi paigutatud filmid ei seisa vaataja vastas, vaid ümbritsevad teda, luues tõusu ja mõõna rütmis kulgeva liikumise läbi rituaali, müütide, leina ja mälu. Vaatamisest saab tunnistamise ja äratundmise viis. Jane Jin Kaisen nimetab seda „teistmoodi tõlkimiseks”, praktikaks, mille kaudu saab seni vaigistatud ajalugu nähtavaks uuel moel.

Jane Jin Kaiseni loomingus ei jää ajalugu millekski, mida kõrvalt vaadelda või üksnes dokumenteerida. Aastaid koos šamaanide, sukeldujate ja saare kogukondadega töötanud kunstnik käsitleb filmitegemist rituaalse praktikana. Nii nagu Jeju šamaanlikus traditsioonis, põimuvad ka tema filmides minevik ja olevik, kus rituaalid loovad võimaluse elavate ja surnute kohtumiseks, nendevaheliste sidemete hoidmiseks ning uue tähenduse andmiseks.

Kaiseni filmitsükkel liigub vabalt intiimse ja kosmilise, isikliku ja müütilise vahel; eaka sukelduja ilmast räsitud kätest maailma loomiseni. Jeju mütoloogiale toetudes seab kunstnik kesksele kohale naised kui teadmiste kandjad ja hoidjad. Nende seas on Seolmundae Halmang, vanaemast jumalanna, kelle kehast sündis saar; ning printsess Bari, keda Kaisen ei tõlgenda kuuleka tütrena, vaid piiride ületaja ning eri maailmade vahendajana. Müütiliste tegelaste lood haakuvad ka kunstniku enda perekonna ajalooga: Kaiseni ema ja vanaema olid haenyeo’d, Jeju saare naissukeldujad, kes teenivad elatist mereandidest, sukeldudes ilma hapnikumaskideta mitmekümne meetri sügavusele ookeanipõhja neid püüdma ja korjama. Nende merega seotud teadmised ja kogemused läbivad kogu filmitsüklit. Olulisel kohal on ka sochang, Korea üleminekuriitustel kasutatav pikk valge puuvillane kangas. Filmides lookleb see üle musta laavapinna, kandub vee alla ja rullub lahti kui side, mis ühendab üht põlvkonda järgmisega.

„Tallinnal on Jeju saarega palju ühist: mõlemad on mere kujundatud paigad ning mõlema lugu kannavad inimesed, kes on andnud oma lugusid edasi põlvest põlve ja leidnud uusi viise nende jutustamiseks. Jane Jin Kaiseni filmid avavad dialoogi meie kahe ranniku vahel, kutsudes mõtlema sellele, kuidas mälu edasi kandub ja kuidas kogukonnad uuenevad. Kaisen annab hääle naiste teadmistele ja saare müütidele ning pakub vaatamisviisi, mis on tähelepanelik, avatud ja lootusrikas,” kirjeldab Kai kunstikeskuse kunstiline juht ja näituse kuraator Karin Laansoo.

Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“ on Kai kunstikeskuses avatud 17. oktoobrist 2026. kuni 21. veebruarini 2027. aastal. Laupäeval, 17. oktoobril kell 14.00 toimub erituur ja kohtumine kunstnikuga. Lisainfo: kai.center.