Tänasest, 1. detsembrist on Fotografiskas avatud fotograaf Elizaveta Porodina näitus “Maskiga/Maskita“. Kaasaegse moefotograafia hinnatud tegijana on Porodina teinud koostööd paljude moemajade ja rahvusvaheliselt tuntud brändidega. Näitusel saab näha kunstniku viimaste aastate töid nii kunsti- kui ka moefotograafia vallas.

Elizaveta Porodina käekiri on igas pildis eksimatult äratuntav, tema tööd ei kordu, vaid riimuvad ning rabavad värskuse, täpsuse ja intensiivsusega. Porodina looming ühendab avangardseid ja sürrealistlikke motiive ning viib vaataja reaalsusesse, mis on samaaegselt kaasaegne ja nostalgiline, tõeline, aga ka muutlik, nagu peegli tagune, unelmate ja une maailm. “Oma töödega ulatan publikule võtme oma alateadvusesse. Ma palun neil mängida oma arusaamaga reaalsusest ning siseneda koos minuga teise dimensiooni läbi minu valitud osatäitjate, valgustuse ja dekoratsioonide,“ sõnas autor.

Porodina on väga äratuntava, “maaliliku” käekirjaga fotokunstnik, kes nihutab tänapäeva moefotograafia piire. Tema töödele on omane meisterlik fookuse ja valguse käsitlemine, mäng säritusega ja teineteisesse sulanduvad erksad värvikombinatsioonid. Porodina pildid on intiimsed ja õrnad, lummavad ja kauaks mällu jäävad, tema lemmikmotiivideks on klaas ja peegeldus, pisarad ja vesi.

“Olles suur tekstuuride ja peaaegu keelel tuntavate värvide fänn olen ma Elizaveta Porodina töid juba aastaid jälginud ja nautinud. Oma unelmlikus reaalsuses jätab füüsilises ruumis nende fotode vaatamine tunde, nagu need maailmad ja muusad, keda seal esitletakse võiks iga hetk pildist välja astuda ja sinuga liituda seal ringi kõndides. Aga samal ajal on nad ideaalselt kättesaamatud. Nad on elutruult ja emotsionaalselt kohal, hetkes,” kommenteeris näitust kunstilembeline muusik Kitty Florentine.

Porodina peab fotograafi töö tuumaks konkreetse hetke tabamist ja seda, et autor suudaks edasi anda oma nägemuse reaalsusest. Tema töö ei lõpe hea kaadri tabamisega – iga foto taga on hoolikas ettevalmistus ning kõik on detailideni läbi mõeldud. Modell lisab tema sõnul pildile alati juurde oma vaatenurga ning pildistatava ja fotograafi vastastikuses peegelduses tekib dialoog, mis jätkub iga foto vaataja osalusel.

Elizaveta Porodina on sündinud Venemaal, kuid teismelisena kolis ta perega Saksamaale, kus on nüüdseks elanud ja töötanud rohkem kui 20 aastat. Kuigi kunst on alates lapsepõlvest aidanud tal erinevate raskustega toime tulla, sai ta hariduse hoopis kliinilise psühhiaatria alal. Kaamera haaras ta sooviga leida uusi võimalusi end loovalt väljendada. Esmalt pildistas ta sõpru ja juhuslikke olukordi, kuni teda märkasid noored disainerid, kellega koostöö on rajanud tee edule. Vaid mõne aastaga on Porodinast saanud moemaailma üks nõutumaid fotograafe, kelle tähelepanu eest konkureerivad suured moefirmad, et teda ülemaailmsete kampaaniate pildistamisse kaasata.

Näitus “Maskiga/Maskita” võtab kokku autori loomingu viimastel aastatel ning hõlmab tema töid nii kunsti- kui ka moefotograafia vallas. Näituse esmaesitlus toimus eelmisel aastal Stockholmis. Näitus jääb Tallinnas avatuks aprillini 2024.

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.