Tänasest, 1. detsembrist on Fotografiskas avatud fotograaf Elizaveta Porodina näitus “Maskiga/Maskita“. Kaasaegse moefotograafia hinnatud tegijana on Porodina teinud koostööd paljude moemajade ja rahvusvaheliselt tuntud brändidega. Näitusel saab näha kunstniku viimaste aastate töid nii kunsti- kui ka moefotograafia vallas.

Elizaveta Porodina käekiri on igas pildis eksimatult äratuntav, tema tööd ei kordu, vaid riimuvad ning rabavad värskuse, täpsuse ja intensiivsusega. Porodina looming ühendab avangardseid ja sürrealistlikke motiive ning viib vaataja reaalsusesse, mis on samaaegselt kaasaegne ja nostalgiline, tõeline, aga ka muutlik, nagu peegli tagune, unelmate ja une maailm. “Oma töödega ulatan publikule võtme oma alateadvusesse. Ma palun neil mängida oma arusaamaga reaalsusest ning siseneda koos minuga teise dimensiooni läbi minu valitud osatäitjate, valgustuse ja dekoratsioonide,“ sõnas autor.

Porodina on väga äratuntava, “maaliliku” käekirjaga fotokunstnik, kes nihutab tänapäeva moefotograafia piire. Tema töödele on omane meisterlik fookuse ja valguse käsitlemine, mäng säritusega ja teineteisesse sulanduvad erksad värvikombinatsioonid. Porodina pildid on intiimsed ja õrnad, lummavad ja kauaks mällu jäävad, tema lemmikmotiivideks on klaas ja peegeldus, pisarad ja vesi.

“Olles suur tekstuuride ja peaaegu keelel tuntavate värvide fänn olen ma Elizaveta Porodina töid juba aastaid jälginud ja nautinud. Oma unelmlikus reaalsuses jätab füüsilises ruumis nende fotode vaatamine tunde, nagu need maailmad ja muusad, keda seal esitletakse võiks iga hetk pildist välja astuda ja sinuga liituda seal ringi kõndides. Aga samal ajal on nad ideaalselt kättesaamatud. Nad on elutruult ja emotsionaalselt kohal, hetkes,” kommenteeris näitust kunstilembeline muusik Kitty Florentine.

Porodina peab fotograafi töö tuumaks konkreetse hetke tabamist ja seda, et autor suudaks edasi anda oma nägemuse reaalsusest. Tema töö ei lõpe hea kaadri tabamisega – iga foto taga on hoolikas ettevalmistus ning kõik on detailideni läbi mõeldud. Modell lisab tema sõnul pildile alati juurde oma vaatenurga ning pildistatava ja fotograafi vastastikuses peegelduses tekib dialoog, mis jätkub iga foto vaataja osalusel.

Elizaveta Porodina on sündinud Venemaal, kuid teismelisena kolis ta perega Saksamaale, kus on nüüdseks elanud ja töötanud rohkem kui 20 aastat. Kuigi kunst on alates lapsepõlvest aidanud tal erinevate raskustega toime tulla, sai ta hariduse hoopis kliinilise psühhiaatria alal. Kaamera haaras ta sooviga leida uusi võimalusi end loovalt väljendada. Esmalt pildistas ta sõpru ja juhuslikke olukordi, kuni teda märkasid noored disainerid, kellega koostöö on rajanud tee edule. Vaid mõne aastaga on Porodinast saanud moemaailma üks nõutumaid fotograafe, kelle tähelepanu eest konkureerivad suured moefirmad, et teda ülemaailmsete kampaaniate pildistamisse kaasata.

Näitus “Maskiga/Maskita” võtab kokku autori loomingu viimastel aastatel ning hõlmab tema töid nii kunsti- kui ka moefotograafia vallas. Näituse esmaesitlus toimus eelmisel aastal Stockholmis. Näitus jääb Tallinnas avatuks aprillini 2024.

Veebruari teises pooles jõuab Kai kunstikeskuse kinos vaatajateni Sirje Runge kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis tema isikunäitusega „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“. Filmid linastuvad neljal õhtul – 14. ja 15. ning 21. ja 22. veebruaril. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning moodustavad osa näituse publikuprogrammist.

Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.

Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.

Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.

Fotografiska Tallinn häälestub muusikalainele ning avab sel nädalal fotograafia suurmeistri Anton Corbijni retrospektiivnäituse. Corbijni äratuntav visuaalne keel on jõuliselt kujundanud nüüdisaegset muusikakultuuri – kunstniku viit loomekümnendit käsitlev näitus toob kokku portreed artistidest nagu Depeche Mode, U2, David Bowie, The Rolling Stones ja paljud teised.

Jaanuarikuu lõpu lähenedes täitub Fotografiska näitusemaja mitmeks kuuks muusikaga – laupäevast, 24. jaanuarist avaneb Hollandi päritolu, ent poole sajandi jagu rahvusvahelise muusikamaailma visuaalset keelt tüürinud foto- ja videokunstniku Anton Corbijni suurnäitus. Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mis seob väljapaneku kohaliku muusika- ja kultuurimaastikuga läbi erituuride, filmilinastuste ning erikontsertide.

Legendaarse fotograafi suur ülevaatenäitus „Corbijn, Anton” rändab läbi kunstniku viie loomekümnendi, tähistades ühtaegu ka Corbijni 70. juubelit. Tema ainulaadne visuaalne käekiri on jäädvustanud tohutu hulga mõjukaid muusikuid – ajatud portreed, albumikaaned ja bändifotod on kinnistanud Corbijni rolli selles, kuidas maailm muusikat ja artiste näeb. Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik on lisaks fotograafiale tegutsenud ka muusikavideote ja mängufilmide vallas, laiendades oma käekirja liikuvasse pilti ja narratiivi.

Enam kui 150 teosest koosneva retrospektiivi kaudu avaneb ehe ja erakordne, corbijnilikult hämar-müstiline portreemaailm, millest vaatavad vastu muusikamaailma suurkujud nagu Bono, Nirvana, Coldplay, Nick Cave, Prince, Annie Lennox, Dave Gahan, Martin Gore, Lenny Kravitz, Slash ja paljud teised. Fotodelt leiab ka filmitööstuse ikoonilisi tegelasi – näiteks Clint Eastwoodi, Cameron Diazi ja Willem Dafoe – ning tuttavlikke nägusid popkultuurist ja ühiskondlikust elust, nagu Kate Moss, Nelson Mandela ja Ai Weiwei. Lisaks fotodele on näitusele loodud suur visuaalne muusikatuba, mis annab võimsa, 360-kraadise vaate Corbijni videograafiale – muusikavideotele, mille saatel on sirgunud mitu põlvkonda. Näituse on Fotografiska kureerinud koostöös Anton Corbijniga.

Fotografiska näituse avamise puhul viibib Tallinnas ka Corbijn ise. Teda saab kuulda nii reedel, 23. jaanuaril toimuval näituse avapeol kui laupäeval, 24. jaanuaril toimuval Muusikanõunike taskuhäälingu avalikul salvestusel. Avanädala puhul külastab Eestit ka ansambel Brainstorm, keda Corbijniga seob aastatepikkune koostöö ning kelle portree on spetsiaalselt lisatud ka Fotografiska Tallinna näitusesaali. Brainstormi saab näituse avamise aegu kuulata näiteks neljapäeval, 22. jaanuaril toimuval Fotografiska taskuhäälingu avalikul salvestusel, kus bändiga vestleb Tallinn Music Weeki ja Station Narva  kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla.

Näitus „Corbijn, Anton“ on Fotografiska Tallinnas avatud 24. jaanuarist 30. aprillini 2026. Uuri näituse ja publikuprogrammi kohta lisa Fotografiska kodulehelt.