Tänasest, 1. detsembrist on Fotografiskas avatud fotograaf Elizaveta Porodina näitus “Maskiga/Maskita“. Kaasaegse moefotograafia hinnatud tegijana on Porodina teinud koostööd paljude moemajade ja rahvusvaheliselt tuntud brändidega. Näitusel saab näha kunstniku viimaste aastate töid nii kunsti- kui ka moefotograafia vallas.

Elizaveta Porodina käekiri on igas pildis eksimatult äratuntav, tema tööd ei kordu, vaid riimuvad ning rabavad värskuse, täpsuse ja intensiivsusega. Porodina looming ühendab avangardseid ja sürrealistlikke motiive ning viib vaataja reaalsusesse, mis on samaaegselt kaasaegne ja nostalgiline, tõeline, aga ka muutlik, nagu peegli tagune, unelmate ja une maailm. “Oma töödega ulatan publikule võtme oma alateadvusesse. Ma palun neil mängida oma arusaamaga reaalsusest ning siseneda koos minuga teise dimensiooni läbi minu valitud osatäitjate, valgustuse ja dekoratsioonide,“ sõnas autor.

Porodina on väga äratuntava, “maaliliku” käekirjaga fotokunstnik, kes nihutab tänapäeva moefotograafia piire. Tema töödele on omane meisterlik fookuse ja valguse käsitlemine, mäng säritusega ja teineteisesse sulanduvad erksad värvikombinatsioonid. Porodina pildid on intiimsed ja õrnad, lummavad ja kauaks mällu jäävad, tema lemmikmotiivideks on klaas ja peegeldus, pisarad ja vesi.

“Olles suur tekstuuride ja peaaegu keelel tuntavate värvide fänn olen ma Elizaveta Porodina töid juba aastaid jälginud ja nautinud. Oma unelmlikus reaalsuses jätab füüsilises ruumis nende fotode vaatamine tunde, nagu need maailmad ja muusad, keda seal esitletakse võiks iga hetk pildist välja astuda ja sinuga liituda seal ringi kõndides. Aga samal ajal on nad ideaalselt kättesaamatud. Nad on elutruult ja emotsionaalselt kohal, hetkes,” kommenteeris näitust kunstilembeline muusik Kitty Florentine.

Porodina peab fotograafi töö tuumaks konkreetse hetke tabamist ja seda, et autor suudaks edasi anda oma nägemuse reaalsusest. Tema töö ei lõpe hea kaadri tabamisega – iga foto taga on hoolikas ettevalmistus ning kõik on detailideni läbi mõeldud. Modell lisab tema sõnul pildile alati juurde oma vaatenurga ning pildistatava ja fotograafi vastastikuses peegelduses tekib dialoog, mis jätkub iga foto vaataja osalusel.

Elizaveta Porodina on sündinud Venemaal, kuid teismelisena kolis ta perega Saksamaale, kus on nüüdseks elanud ja töötanud rohkem kui 20 aastat. Kuigi kunst on alates lapsepõlvest aidanud tal erinevate raskustega toime tulla, sai ta hariduse hoopis kliinilise psühhiaatria alal. Kaamera haaras ta sooviga leida uusi võimalusi end loovalt väljendada. Esmalt pildistas ta sõpru ja juhuslikke olukordi, kuni teda märkasid noored disainerid, kellega koostöö on rajanud tee edule. Vaid mõne aastaga on Porodinast saanud moemaailma üks nõutumaid fotograafe, kelle tähelepanu eest konkureerivad suured moefirmad, et teda ülemaailmsete kampaaniate pildistamisse kaasata.

Näitus “Maskiga/Maskita” võtab kokku autori loomingu viimastel aastatel ning hõlmab tema töid nii kunsti- kui ka moefotograafia vallas. Näituse esmaesitlus toimus eelmisel aastal Stockholmis. Näitus jääb Tallinnas avatuks aprillini 2024.

Tartu kevadine Galeriide öö toimub tänavu 10. aprillil ning toob üheks õhtuks Aparaaditehasesse, selle ümbrusesse ja Samelini tehasesse enam kui 30 näitust ja sündmust. 18. korda toimuva ürituse külastajaid ootavad näituste avamised, avatud stuudiod, tuurid, kontserdid ja peod. Kõik galeriid ja näitusepinnad on avatud kuni hilisõhtuni.

Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.

Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.

Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.

18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.

Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.

Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“

Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.

Võrumaa Muuseumis on 26. aprillini avatud Marion Laeva ja Bianka Soe kureeritud tekstiilinäitus “Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul”. Näitus koondab kolm põlvkonda moekunstnikke, kelle loomingus kujuneb rõivas ühenduspunktiks keha ja loodusmaastiku, füüsilise ruumi ja psüühilise paiga vahel.

Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol. Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.

Geograaf  Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. “Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga,” jääb kõlama näituse tutvustusest.

Näituse kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira.

Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe

Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts

Graafiline disainer: Taavi Oolberg

Uuri näituse kohta lisa Võrumaa Muuseumi kodulehelt.