Roger Balleni töödes leidub elemente mitmest kunstivoolust, nagu art brute, primitivism ja sürrealism, kuid tema unikaalne stiili on saanud ka oma nime – ballenesque. Balleni töid ei ole alati lihtne vaadata. Oma fotodes, joonistustes ja installatsioonides kasutab kunstnik palju elemente, mis võivad tekitada vaatajatel ebamugavustunnet. Mustvalgetes töödes saab näha vanakraami, loomi, õõva tekitavaid maske, nukke ja inimkujutisi. Balleni seostab sellist reaktsiooni inimkonnale omase harjumusega loodusnähtustele tähendusi omistada. “See tundub inimestele sünge, kuna esindab meie allasurutud poolt. Looduses selline tumedama poole käsitlus puudub, väljaspool inimkonda ei ole valgust ega pimedust,” sõnas Ballen.
Kunstnik ise viibis avanädal Tallinnas ning osales mitmel üritusel: näituse avamisõhtul andis kunstnik külalistele inspireeriva sissevaate oma loomingusse, samuti toimusid kunstniku vestlus Eesti Kunstiakadeemia tudengitega, meistriklass algajatele fotokunstnikele, kinos Sõprus Balleni lühifilmide näitamine koos Tristan Priimägiga ning näitusetuur koos raamatute signeerimisega.
USA päritolu kahe doktorikraadiga kunstnik elab 1980ndate algusest Lõuna-Aafrikas, Johannesburgis. Alguses dokumenteeris Ballen kaugemaid piirkondi ja marginaliseeritud valgeid Lõuna-Aafrika elanikke apartheidiajastu lõpul, kasutades teravat mustvalget kujutist. Alates 1995. aastast arenes Balleni töö aga provokatiivseks sulamiks reaalsusest ja kujutlusvõimest. Fotografiska suurnäitus pakub haruldast võimalust olla tunnistajaks Balleni töö arengule läbi viie aastakümne, näidates fotograafi transformatsiooni kunstnikuks, kes on ümber defineerinud fotograafia piirid. Kokku näitab Fotografiska Tallinn 90 Balleni tööd – fotosid, pilte, maale ja filme.
Balleni näitus “Maailm Roger Balleni moodi” jääb Fotografiskas avatuks kuni 2024. aasta jaanuari keskpaigani.
Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.
Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.
Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.
Jaanuarikuu lõpu lähenedes täitub Fotografiska näitusemaja mitmeks kuuks muusikaga – laupäevast, 24. jaanuarist avaneb Hollandi päritolu, ent poole sajandi jagu rahvusvahelise muusikamaailma visuaalset keelt tüürinud foto- ja videokunstniku Anton Corbijni suurnäitus. Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mis seob väljapaneku kohaliku muusika- ja kultuurimaastikuga läbi erituuride, filmilinastuste ning erikontsertide.
Legendaarse fotograafi suur ülevaatenäitus „Corbijn, Anton” rändab läbi kunstniku viie loomekümnendi, tähistades ühtaegu ka Corbijni 70. juubelit. Tema ainulaadne visuaalne käekiri on jäädvustanud tohutu hulga mõjukaid muusikuid – ajatud portreed, albumikaaned ja bändifotod on kinnistanud Corbijni rolli selles, kuidas maailm muusikat ja artiste näeb. Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik on lisaks fotograafiale tegutsenud ka muusikavideote ja mängufilmide vallas, laiendades oma käekirja liikuvasse pilti ja narratiivi.
Enam kui 150 teosest koosneva retrospektiivi kaudu avaneb ehe ja erakordne, corbijnilikult hämar-müstiline portreemaailm, millest vaatavad vastu muusikamaailma suurkujud nagu Bono, Nirvana, Coldplay, Nick Cave, Prince, Annie Lennox, Dave Gahan, Martin Gore, Lenny Kravitz, Slash ja paljud teised. Fotodelt leiab ka filmitööstuse ikoonilisi tegelasi – näiteks Clint Eastwoodi, Cameron Diazi ja Willem Dafoe – ning tuttavlikke nägusid popkultuurist ja ühiskondlikust elust, nagu Kate Moss, Nelson Mandela ja Ai Weiwei. Lisaks fotodele on näitusele loodud suur visuaalne muusikatuba, mis annab võimsa, 360-kraadise vaate Corbijni videograafiale – muusikavideotele, mille saatel on sirgunud mitu põlvkonda. Näituse on Fotografiska kureerinud koostöös Anton Corbijniga.
Fotografiska näituse avamise puhul viibib Tallinnas ka Corbijn ise. Teda saab kuulda nii reedel, 23. jaanuaril toimuval näituse avapeol kui laupäeval, 24. jaanuaril toimuval Muusikanõunike taskuhäälingu avalikul salvestusel. Avanädala puhul külastab Eestit ka ansambel Brainstorm, keda Corbijniga seob aastatepikkune koostöö ning kelle portree on spetsiaalselt lisatud ka Fotografiska Tallinna näitusesaali. Brainstormi saab näituse avamise aegu kuulata näiteks neljapäeval, 22. jaanuaril toimuval Fotografiska taskuhäälingu avalikul salvestusel, kus bändiga vestleb Tallinn Music Weeki ja Station Narva kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla.
Näitus „Corbijn, Anton“ on Fotografiska Tallinnas avatud 24. jaanuarist 30. aprillini 2026. Uuri näituse ja publikuprogrammi kohta lisa Fotografiska kodulehelt.