Reedel, 13. oktoobril avas Fotografiska maailmakuulsa fotograafi ja kunstniku Roger Balleni retrospektiivi. Näitus “Maailm Roger Balleni moodi” on kustniku tööde esmaesitlus Fotografiska muuseumides. Avaüritusel sai Eesti publik unikaalse võimaluse osaleda vestlusel ja näitusetuuril koos autoriga.

Roger Balleni töödes leidub elemente mitmest kunstivoolust, nagu art brute, primitivism ja sürrealism, kuid tema unikaalne stiili on saanud ka oma nime – ballenesque. Balleni töid ei ole alati lihtne vaadata. Oma fotodes, joonistustes ja installatsioonides kasutab kunstnik palju elemente, mis võivad tekitada vaatajatel ebamugavustunnet. Mustvalgetes töödes saab näha vanakraami, loomi, õõva tekitavaid maske, nukke ja inimkujutisi. Balleni seostab sellist reaktsiooni inimkonnale omase harjumusega loodusnähtustele tähendusi omistada. “See tundub inimestele sünge, kuna esindab meie allasurutud poolt. Looduses selline tumedama poole käsitlus puudub, väljaspool inimkonda ei ole valgust ega pimedust,” sõnas Ballen.

Kunstnik ise viibis avanädal Tallinnas ning osales mitmel üritusel: näituse avamisõhtul andis kunstnik külalistele inspireeriva sissevaate oma loomingusse, samuti toimusid kunstniku vestlus Eesti Kunstiakadeemia tudengitega, meistriklass algajatele fotokunstnikele, kinos Sõprus Balleni lühifilmide näitamine koos Tristan Priimägiga ning näitusetuur koos raamatute signeerimisega.

USA päritolu kahe doktorikraadiga kunstnik elab 1980ndate algusest Lõuna-Aafrikas, Johannesburgis. Alguses dokumenteeris Ballen kaugemaid piirkondi ja marginaliseeritud valgeid Lõuna-Aafrika elanikke apartheidiajastu lõpul, kasutades teravat mustvalget kujutist. Alates 1995. aastast arenes Balleni töö aga provokatiivseks sulamiks reaalsusest ja kujutlusvõimest. Fotografiska suurnäitus pakub haruldast võimalust olla tunnistajaks Balleni töö arengule läbi viie aastakümne, näidates fotograafi transformatsiooni kunstnikuks, kes on ümber defineerinud fotograafia piirid. Kokku näitab Fotografiska Tallinn 90 Balleni tööd – fotosid, pilte, maale ja filme. 

Balleni näitus “Maailm Roger Balleni moodi” jääb Fotografiskas avatuks kuni 2024. aasta jaanuari keskpaigani.

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kaubamaja 65. juubeli puhul on ehtedisainer Sigrid Kuusk loonud kollektsiooni nimega “Timeline/Ajajoon”, mis on kui poeetiline austusavaldus ajale ja selle möödumisele. 4. septembril toimus sel puhul Kaubamajas pidulik sündmus, mis tõi kokku moe- ja disainihuvilised, avaliku elu tegelased ning pikaajalised Kaubamaja partnerid.

Kaubamaja turundusdirektori Britta Ratase sõnul on Kaubamaja läbi ajaloo olnud Eesti disaini ja kunsti suurtoetaja ning käesolevas väärikas koostöös said need kaks märksõna tänu Sigrid Kuusele kokku. „On ütlemata suur rõõm esitleda nii unikaalselt ehtekollektsiooni, mis loodud mõeldes just Kaubamajale. Sigrid leidis sümbioosi ajaloolise väärikuse ja tänapäevase modernsuse vahel ning tänu sellele on tema loodud kollektsioon ajatu. See võiks olla ehtepärand, mida edasi kanda põlvest põlve,“ rääkis Ratas.

Uus ehtekollektsioon toob endaga fluiidseid, voolavaid vorme. On pärleid, on hematiiti. Materjalina kasutas Sigrid enamasti hõbedat ja kullatud hõbedat. Kollektsioonis on esindatud nii kõrvarõngad, ear cuff, sõrmused, prossid kui ka kaelakeed. Viimastega innustab Sigrid ehet mänguliselt kanda – näiteks sättida kee ka käevõruks. Uus kollektsioon on mitmekesine, pakkudes nii statement-esemeid kui ka lihtsamaid igapäevaseid ehteid.

„Me ei saa aega peatada, ent saame talle tähenduse anda. Selle kollektsiooni loomine oli minu viis mõtestada aega mitte kui selle kadumisena, vaid kogunemisena,” jagas oma mõtteid Sigrid Kuusk, lisades, et kollektsioon räägibki sellest, kuidas meie isiklikud ja ühised lood kihistuvad ja voolavad. “Ehted saavad olla üks viis elu tähistamiseks ja märkamiseks. Iga hetk väärib jäädvustamist – ka siis, kui see möödub vaikselt. Kaubamaja on olnud osa Eesti inimeste ajajoonest juba 65 aastat – koht, kust on läbi käinud põlvkonnad, ja kus mälestused saavad ruumi. Mul oli au luua midagi, mis tähistab mitte ainult seda teekonda, vaid ka Eesti disaini elujõulisust.“

Vaata, kuidas tähistati kollektsiooni inspireeriva õhtuga Kaubamaja Naistemaailmas galeriis!