Homme, 24. mail avaneb Fotografiskas Rinko Kawauchi näitus „Kauge kumav täht siramas su käes“, mis juhatab vaataja poeetilisele teekonnale kaasaegses fotomuuseumis. Väljapanekul kohtuvad jõulised loodusnähtused vaiksete argihetkedega, väline maailm sisekosmosega ning reaalsus refleksiooniga, kutsudes viivuks peatuma ja end tundmustele avama.

Rinko Kawauchi on üks säravamaid tähti Jaapani kaasaegsel fotoskeenel. Tema unistav, õrn ja poeetiline käekiri on ainulaadne ja vägagi eristuv tänapäeva fotograafias, püüdes igapäevased hetked pildile harukordselt tundepuhtal ja helgel viisil. Kawauchi on iseloomult vaatleja ja kulgeja, kelle fotoloomet rikastavad tema enda kirjutatud luuletused, mis aitavad veelgi enam mõista tema olemust.

Kawauchi sündis 1972. aastal Jaapanis, kus ta ka praegu elab ja töötab. Tema teekond rahvusvahelisel fotoareenil sai jõulise alguse 2001. aastal, mil ta pälvis Jaapani olulisima noortele talentidele suunatud Kimura Ihei preemia. Suurepärase fotokunsti kõrval on ta välja andnud ka 30 raamatut – tema loodud “visuaalsed esseed” on kriitikute poolt kõrgelt hinnatud ning annavad tunnistust tema erakordsest oskusest fotograafilise loo jutustamisel.

Fotografiskas tuleb esitlusele Kawauchi näitus „Kauge kumav täht siramas su käes“, mis on fotograafi austusavaldus „Emakesele maale“ – kunstniku samanimeline seeria tõukus 2019. aasta reisist Islandile ning paneb mõtisklema selle üle, kui habras on inimene kõikvõimsa ja raevutseva looduse kõrval ning kas me oskame igapäevaselt hinnata seda, mida loodus meile kinkinud on. Kawauchi loomingus on pearoll helgetel ja aeglastel argielu hetkedel, ent taustal võib tabada ka sotsiaalselt murranguliste sündmuste, kliimakatastroofi ja planeedi appihüüete kaja.

„Meie näitusemaja kevadhooaja lõpetab Jaapani kaasaegse kunsti tipptegija Rinko Kawauchi, kes mõjub tänu oma unikaalsele fotokeelele just nagu poeet fotoaparaadiga,“ kommenteerib Fotografiska kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents. „Läbi igapäevaelu detailide kajastub tema töödes igatsus vaikuse ja hetke nautimise järele, soovides viivuks peatuda, et veeta aega iseenda ja oma lähedastega. Rinko Kawauchi on praegu fotomaailmas väga kuum nimi ja seda erilisem on, et saame kaasaegsel fotoskeenel tegutsejaid oma kodupubliku ette tuua,“ lisab ta.

Rinko Kawauchi näitus, mis sisaldab fotosid, luuletusi ning kunstniku loodud õhulist ja tundeküllast videoteost, jääb Fotografiskas avatuks 8. septembrini. 24. mail kell 19.00 leiab aset ka näituse avatuur, mis annab põhjaliku ülevaate fotograafi teostest ja taustast.

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.