Foto: Rinko Kawauchi

Fotografiskas avab uksed jaapanlase Rinko Kawauchi tundeerk fotonäitus

Homme, 24. mail avaneb Fotografiskas Rinko Kawauchi näitus Kauge kumav täht siramas su käes, mis juhatab vaataja poeetilisele teekonnale kaasaegses fotomuuseumis. Väljapanekul kohtuvad jõulised loodusnähtused vaiksete argihetkedega, väline maailm sisekosmosega ning reaalsus refleksiooniga, kutsudes viivuks peatuma ja end tundmustele avama.

Rinko Kawauchi on üks säravamaid tähti Jaapani kaasaegsel fotoskeenel. Tema unistav, õrn ja poeetiline käekiri on ainulaadne ja vägagi eristuv tänapäeva fotograafias, püüdes igapäevased hetked pildile harukordselt tundepuhtal ja helgel viisil. Kawauchi on iseloomult vaatleja ja kulgeja, kelle fotoloomet rikastavad tema enda kirjutatud luuletused, mis aitavad veelgi enam mõista tema olemust.

Kawauchi sündis 1972. aastal Jaapanis, kus ta ka praegu elab ja töötab. Tema teekond rahvusvahelisel fotoareenil sai jõulise alguse 2001. aastal, mil ta pälvis Jaapani olulisima noortele talentidele suunatud Kimura Ihei preemia. Suurepärase fotokunsti kõrval on ta välja andnud ka 30 raamatut – tema loodud “visuaalsed esseed” on kriitikute poolt kõrgelt hinnatud ning annavad tunnistust tema erakordsest oskusest fotograafilise loo jutustamisel.

Fotografiskas tuleb esitlusele Kawauchi näitus „Kauge kumav täht siramas su käes“, mis on fotograafi austusavaldus „Emakesele maale“ – kunstniku samanimeline seeria tõukus 2019. aasta reisist Islandile ning paneb mõtisklema selle üle, kui habras on inimene kõikvõimsa ja raevutseva looduse kõrval ning kas me oskame igapäevaselt hinnata seda, mida loodus meile kinkinud on. Kawauchi loomingus on pearoll helgetel ja aeglastel argielu hetkedel, ent taustal võib tabada ka sotsiaalselt murranguliste sündmuste, kliimakatastroofi ja planeedi appihüüete kaja.

„Meie näitusemaja kevadhooaja lõpetab Jaapani kaasaegse kunsti tipptegija Rinko Kawauchi, kes mõjub tänu oma unikaalsele fotokeelele just nagu poeet fotoaparaadiga,“ kommenteerib Fotografiska kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents. „Läbi igapäevaelu detailide kajastub tema töödes igatsus vaikuse ja hetke nautimise järele, soovides viivuks peatuda, et veeta aega iseenda ja oma lähedastega. Rinko Kawauchi on praegu fotomaailmas väga kuum nimi ja seda erilisem on, et saame kaasaegsel fotoskeenel tegutsejaid oma kodupubliku ette tuua,“ lisab ta.

Rinko Kawauchi näitus, mis sisaldab fotosid, luuletusi ning kunstniku loodud õhulist ja tundeküllast videoteost, jääb Fotografiskas avatuks 8. septembrini. 24. mail kell 19.00 leiab aset ka näituse avatuur, mis annab põhjaliku ülevaate fotograafi teostest ja taustast.

Veel sarnaseid artikleid


SIrje Runge
Foto: Portail.ee

Sirje Runge kureeritud filmivalik linastub Kai kunstikeskuse kinos

Veebruari teises pooles jõuab Kai kunstikeskuse kinos vaatajateni Sirje Runge kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis tema isikunäitusega „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“. Filmid linastuvad neljal õhtul – 14. ja 15. ning 21. ja 22. veebruaril. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning moodustavad osa näituse publikuprogrammist.

Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.

Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.

Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.

Veel sarnaseid artikleid


Anton Corbijn
Foto: Anton Corbijn

Fotografiskas avaneb Anton Corbijni suurnäitus

Fotografiska Tallinn häälestub muusikalainele ning avab sel nädalal fotograafia suurmeistri Anton Corbijni retrospektiivnäituse. Corbijni äratuntav visuaalne keel on jõuliselt kujundanud nüüdisaegset muusikakultuuri – kunstniku viit loomekümnendit käsitlev näitus toob kokku portreed artistidest nagu Depeche Mode, U2, David Bowie, The Rolling Stones ja paljud teised.

Jaanuarikuu lõpu lähenedes täitub Fotografiska näitusemaja mitmeks kuuks muusikaga – laupäevast, 24. jaanuarist avaneb Hollandi päritolu, ent poole sajandi jagu rahvusvahelise muusikamaailma visuaalset keelt tüürinud foto- ja videokunstniku Anton Corbijni suurnäitus. Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mis seob väljapaneku kohaliku muusika- ja kultuurimaastikuga läbi erituuride, filmilinastuste ning erikontsertide.

Legendaarse fotograafi suur ülevaatenäitus „Corbijn, Anton” rändab läbi kunstniku viie loomekümnendi, tähistades ühtaegu ka Corbijni 70. juubelit. Tema ainulaadne visuaalne käekiri on jäädvustanud tohutu hulga mõjukaid muusikuid – ajatud portreed, albumikaaned ja bändifotod on kinnistanud Corbijni rolli selles, kuidas maailm muusikat ja artiste näeb. Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik on lisaks fotograafiale tegutsenud ka muusikavideote ja mängufilmide vallas, laiendades oma käekirja liikuvasse pilti ja narratiivi.

Enam kui 150 teosest koosneva retrospektiivi kaudu avaneb ehe ja erakordne, corbijnilikult hämar-müstiline portreemaailm, millest vaatavad vastu muusikamaailma suurkujud nagu Bono, Nirvana, Coldplay, Nick Cave, Prince, Annie Lennox, Dave Gahan, Martin Gore, Lenny Kravitz, Slash ja paljud teised. Fotodelt leiab ka filmitööstuse ikoonilisi tegelasi – näiteks Clint Eastwoodi, Cameron Diazi ja Willem Dafoe – ning tuttavlikke nägusid popkultuurist ja ühiskondlikust elust, nagu Kate Moss, Nelson Mandela ja Ai Weiwei. Lisaks fotodele on näitusele loodud suur visuaalne muusikatuba, mis annab võimsa, 360-kraadise vaate Corbijni videograafiale – muusikavideotele, mille saatel on sirgunud mitu põlvkonda. Näituse on Fotografiska kureerinud koostöös Anton Corbijniga.

Fotografiska näituse avamise puhul viibib Tallinnas ka Corbijn ise. Teda saab kuulda nii reedel, 23. jaanuaril toimuval näituse avapeol kui laupäeval, 24. jaanuaril toimuval Muusikanõunike taskuhäälingu avalikul salvestusel. Avanädala puhul külastab Eestit ka ansambel Brainstorm, keda Corbijniga seob aastatepikkune koostöö ning kelle portree on spetsiaalselt lisatud ka Fotografiska Tallinna näitusesaali. Brainstormi saab näituse avamise aegu kuulata näiteks neljapäeval, 22. jaanuaril toimuval Fotografiska taskuhäälingu avalikul salvestusel, kus bändiga vestleb Tallinn Music Weeki ja Station Narva  kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla.

Näitus „Corbijn, Anton“ on Fotografiska Tallinnas avatud 24. jaanuarist 30. aprillini 2026. Uuri näituse ja publikuprogrammi kohta lisa Fotografiska kodulehelt.

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid