Sel nädalal avaneb Fotografiskas näitus „Sündida ja sünnitada“, mis esitleb jõulises, ausas ja intiimses vaates hetki, mil saavad alguse nii elu kui vanemlus, saateks poeetilised mõtisklused sünnituse ürgse ja tabamatu olemuse üle.

Fotograaf Emilia Bergmark-Jiménez on aastast 2021 pildistanud Rootsis sünnitusi, talletades elu alguse lugusid – igaühel neist on olnud ainulaadsed asjaolud ja kulg. Fotografiskas 10. oktoobril avanev Bergmark-Jiménezi isikunäitus põhineb samal projektil ning juhatab läbi sünnituse erinevate etappide ja hetkede, mis tähistavad nii elu kui ühise teekonna algust. Dokumentaalfotod esitlevad sünnitust ausalt ja argiselt, kehalises ja intiimses vaates. Piltide saateks jagab fotograaf aga oma isiklikke mõtisklusi, mis puudutavad sünnituse ürgset ja metafüüsilist poolt – eluline ja poeetiline sulavad kokku näituseks, kus sünd on ühtaegu nii tunnistus kui teekond.

Bergmark-Jiménez on projekti raames osalenud üle 40 sünnitusel, millest igaühest on valminud umbkaudselt 900 ülesvõtet. Fotografiska näituse jaoks on ta välja valinud 25 sünnitust, mis on jäädvustatud fotograafi ausa, ent ülitundliku pilgu läbi. „Olen täheldanud, et need pildid toovad esile tugevaid reaktsioone. Fotod naiste kehadest, mis ei ole kaunid või sensuaalsed, äratavad üles allasurutud tundeid ja hirme,“ kommenteerib Bergmark-Jiménez oma loomingut. Näitusega „Sündida ja sünnitada“ jutustab kunstnik loo sünnituse eksistentsiaalsest aspektist, aga ka inimeseks saamisest ja inimesena elamisest. „See projekt on olnud mu elu kõige väekam teekond. See on põhjalikult ümber kujundanud minu arusaama reaalsusest,“ lisab kunstnik.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents sõnab, et näituse jõud peitub just selle ausas ja ilustamata eheduses: „Iga foto sellel näitusel kannab endas eriilmelist lugu ja selle kihte. Mõni pilt võib tunduda toore või liigagi vahetuna, kuid just selles peitub Emilia loomingu vägi – midagi pole ilustatud ega peidetud. Ehe elu etendub tema piltidel avameelselt ja kompromissitult, põhinedes Emilia sügaval austusel sünnituspalatis kogetu vastu.“

Näituse avamise puhul viibib Eestis ka kunstnik ise – tema inspireerivast maailmast saab vahetult osa saada nii 9. oktoobril kell 18 toimuval näituse avavestlusel kui 10. oktoobril kell 18 toimuval avatuuril. Sünnitust käsitleva näituse avanemise puhul lisandub 21. oktoobrist Fotografiska üritusteprogrammi ka hommikuvöönd – vastukaaluks igareedesele öövööndile seab Fotografiska teisipäeviti kell 9–11 fookuse lapse sündi ootavatele ning beebide ja väikelaste vanematele. Hommikuvöönd pakub rahulikku aega kunsti nautimiseks, turvalist ruumi lastega olemiseks ning võimalust kohtuda teiste vanematega ja jagada kogemusi. Hommikuvöönditel osalevad aeg-ajalt erikülalised, kes kõnetavad teemasid, mis ootuse ajal ning imikute ja maimikutega kooskasvamisel võiksid vanemale olla olulised või päevakajalised.

Käesoleval nädalal avaneb Fotografiskas Läti fotograafi Inta Ruka näitus „Paigad nimega kodu“. Ruka pildistas aastatel 1983–2008 inimesi oma kodumaal Lätis, jäädvustades nende elu tubades, hoovides ja tänavatel – paikades, kus rullub lahti argipäev. Ta naasis inimeste juurde korduvalt, töötades aeglaselt ja lastes usaldusel ajapikku kujuneda. Nii sündisid fotod, mis ei ole pelgalt dokumentaalsed, vaid talletavad paiku, suhteid ja elatud elu, millest kasvab välja kuuluvustunne.

Inta Ruka sündis 1958. aastal Riias, kus ta elab ja töötab ka täna. Fotograafiaga hakkas ta tegelema noorelt, ajendatuna sügavast uudishimust ümbritsevate inimeste vastu. Kaamerast sai talle viis maailmaga kohtuda. Ruka töötab aeglaselt ja keskendunult, kasutades klassikalist Rolleiflexi statiivil ning toetudes üksnes olemasolevale valgusele. Tema lähenemine on rahulik ja vahetu – fotograafia, mis on ühtaegu otsekohene, intiimne ja lugupidav.

Tänapäeval on Inta Ruka rahvusvaheliselt tunnustatud fotograaf, kes on korraldanud hulga isikunäitusi üle Euroopa ja kelle töid leidub mitmes rahvusvahelises muuseumi- ja erakogus. Näitus „Paigad nimega kodu“ on Fotografiska Tallinnas avatud 14. märtsist ning toob üle 80 fotol kokku kaks seeriat, mis loovad vaikse, kuid võimsa narratiivi üleminekuaja Lätist ja inimestest, kes nimetavad neid paiku oma koduks.

Seeria „Minu maa inimesed“ sai alguse 1983. aastal, mil Ruka hakkas külastama Põhja-Läti Balvi piirkonna külasid. Ligi kahekümne aasta jooksul pildistas ta inimesi, kes olid üle elanud sõja, okupatsiooni ja ulatuslikud ühiskondlikud muutused. Selle seeria piltidele on püütud kodud ja elukeskkonnad, kus puudus elekter, ning eluviis, mis oli juba kadumas – fotodel avaneb lugu maaelust, tööst, mälestustest ja sügavast kuuluvustundest. Seeria „Minu maa inimesed“ esindas Lätit 1999. aasta Veneetsia biennaalil ja sellest sai Ruka rahvusvaheline läbimurre.

Näituse teine seeria „Amālijas iela 5a (Amālija tänav 5a)“ on pikaajaline portreteering 20. sajandi alguses ehitatud elamust Riia kesklinnas. Keset 2000. aastate linnaelu oli Amālija tänaval säilinud ootamatu maailm: kruusateed, tagasihoidlikud toad ja rahulik õhkkond. Nelja aasta jooksul jälgis Ruka hoone elanikke ja sai osaks nende elust – pigem sõbra kui vaatlejana –, jäädvustades aastatel 2004–2008 ligi sadat inimest eri põlvkondadest, kelle igapäevaelud kulgesid samal aadressil. Seeria koosneb peamiselt portreedest, aga ka sündmustest ja hetkedest, mis loovad pildi kodust, milles elati.

Näituse „Paigad nimega kodu“ on kureerinud Fotografiska rahvusvaheliste näituste juht Jessica Jarl ja Fotografiska Tallinna näituste juht Maarja Loorents ning selle esmaesitlus toimub Fotografiska Tallinnas. Lisaks fotodele on näitusel eksponeeritud ka Rootsi filmitegija Maud Nycanderi dokumentaalfilm „Fotograaf Riiast“ (2009), mis avab Ruka elu, isiksust ja loomingut lähedalt.

„Inta Ruka püüab portreteerimise kaudu mõista ja edasi anda iga inimese ainulaadset identiteeti ja elulugu koos selle aja ja keskkonnaga, milles nad elavad. Just see teeb tema fotod eriliseks – neis kohtuvad dokumentaalsus, ehedad keskkonnad ja tugev kunstiline käekiri,“ ütleb Loorents. Ta lisab, et tänu usalduslikule suhtele pildistatavatega mõjuvad Ruka fotod vahel justkui perekonna fotoalbumist.

Reedel, 13. märtsil kell 18.30 toimub näituse avamine koos filmilinastuse ja näitusetuuriga, mida viivad läbi kunstnik Inta Ruka ja kuraator Jessica Jarl. Kunstniku- ja kuraatorituur leiab aset ka laupäeval, 14. märtsil kell 13.00 koos Inta Ruka ning kuraatorite Jessica Jarli ja Maarja Loorentsiga.

Näitus „Paigad nimega kodu“ on Fotografiska Tallinnas avatud 4. oktoobrini.

10. märtsil kell 16.00 avatakse Viru Keskuse aatriumis juba kümnes traditsiooniline Eesti Kunstiakadeemia eksperimentaalvormide näitus. Seekordne näitus kannab nime “Tuba nr Sinine” ja on iga-aastane EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengite katsetuslike vormide näitus, kus moelooja Liisi Eesmaa ja kunstnik Flo Kasearu juhendamisel otsiti uus elu Tallink hotellide ja laevade ringlusest välja võetud voodilinadele. 

Tänavune näitus viib seekord külastajad une ja ärkveloleku vahepealsesse seisundisse – sinisesse hotellituppa, kus miski pole päris, kuid ometi kummastavalt tuttav. Esitletavad teosed on valminud üle kuu aja kestnud kursusel. Läbi kanga punumise, narmastamise, vahatamise ja muude meetodite sünnib lihtsast voodilinast midagi ulmelist. Vihje algmaterjalile annavad tööde teemad, milles kohtuvad erisugused hotellikülastajad ja kummastavalt tuttavlik interjöör.

„Seekord visati tudengid silmitsi sinise kangaga – materjaliga, mis esialgu ei lubanud midagi erilist. Aga just see näiline neutraalsus muutus provokatsiooniks. Kangast ei hellitatud, vaid painutati, väänati ja nihestati, kuni algne vorm ja identiteet hakkasid lagunema. Algne materjal kaotas oma näo, oma loogika ja turvalise tähenduse. Lõpptulemuses on sinine kangas vaid mälestus – raskesti äratuntav, ümber mõtestatud ja täielikult üle võetud tudengite poolt,” kommenteerib töötoa üks juhendajaid kunstnik Flo Kasearu. 

Moekunstnik Liisi Eesmaa on tudengeid juhendanud näituse toimumise algusest alates: „Minu jaoks on see üks suur eksperimentaalvormi juubeliaasta. Olen neid üle-elusuuruses vorme juhendanud juba 10 aastat ning Viru Keskuse aatriumis täitub meil seitsmes näituse kord. Minu suureks rõõmuks suudavad tudengid endiselt üllatada julgete ideede ja pööraste materjalikatsetustega — siniselt tuksuvad olendid, unelõksud, alateadvust kollitavad sundmõtted ja hotellitoa müsteeriumid. Just see pidev julgus hoiab vormieksperimendid elus ja laetuna!” 

Näitusesele on ruumikujunduse loonud EKA sisearhitektuuri 2. kursuse tudengid. 

„Soovisime rääkida tööde materjali, hotelli voodilinade, ringluse loo. Asi, mis on iseenesestmõistetavalt lumivalge ja korralik, käib läbi uskumatult pika protsessi, alustades koristaja kätest, lõpetades pesumaja linavirnadega. Aga mis saab linast, mis peale igapäevast kasutust nurgast natuke narmendab, või millel on maandunud sõrmeotsasuurune kohviplekk? Kaua ta seisab pesumaja nurgas, karistuseks aina matvamad linakuhjad?” kirjeldab loomeprotsessi sisearhitektuuri tudeng Aleksandra Saar.

 „Viru Keskus on läbi aastate toetanud kultuuri ning loomevaldkonna arengut. Uhkusega võõrustame taas EKA eksperimentaalvormide näitust, pakkudes noortele loojatele nähtavust ja võimalust kõnetada laiemat publikut. See näitus toob igal aastal majja rohkelt huvilisi, mis kinnitab, et tudengite tööd on tõeliselt kõrgel tasemel ja kontseptuaalselt tugevad,” sõnas Viru Keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Kärt Vilt.

Näitus on Viru Keskuse aatriumis avatud 10. märtsist ning on üleval 24. märtsini.

Kunstnikud: Adel Rusin, Annabel Mustasaar, Eelia Laasma, Ethel Noortoots, Getlin Tammoja, Heti Darleen Vihman, Helen Saarik, Janina Lõhmus, Kadri Vulkan, Karin Sarv, Katriin Tammoja, Lee Mikkin, Maigi Teino, Marcus Eier, Mare Eijkelkamp, Maria Lisanne Arumäe, Mia Uustal, Nataly Järvik, Rasmus Linde, Rosena Melvin

Sisearhitektid: Aleksandra Saar, Diana Alliksaar, Henri Kats, Julius Heinlo, Kaur-Markus Jenas, Kaur Rõõmussaar, Kertu Aljas, Ketlin Kõiv, Krisette Juur, Lisell Oja, Sander Etverk

Vormide juhendajad: Liisi Eesmaa, Flo Kasearu

Ruumiloome juhendaja: Annika Kaldoja

Produktsioon: Piret Puppart, Cärol Ott

Graafiline disain: Grittel Kastan, Rebecca Raquel Lopez Ortiz

Fotode kunstiline juht: Liisi Eesmaa

Fotograaf: Riina Varol

Fotograafi assistent: Ksenia Kvitko

MUAH: Marily Kapp

Modellid: Birgit Veegen (Agency Icon ) ja Yana Ronin