Foto: Anna-Stina Treumund
Treumund alustas antud fotosarja loomist pärast seda, kui oli mõistnud, et Eestis olid lesbide, feministide ja mittenormatiivsete naiste lood seni peidus olnud või vähemasti avalikult kajastamata jäänud. Algmaterjalina kasutas kunstnik arhiiviallikaid, ajalehti, kirikuraamatuid, kohtu- ja politseidokumente ning rahvapärimust, sest just sel teel ongi taoliste naiste elulood meieni pärandunud.
Anna-Stina Treumund oli omapärane ja uuendusmeelne kunstnik nii Eesti kui ka rahvusvahelisel kunstimaastikul. „Minu eraelu, tegevus aktivistina ja looming on kõik suhtlusvahendid, mis aitavad mul suhelda queer-feministlikus keeles,“ on Treumund ise enda kohta varasemalt öelnud.
Sarja jaoks välja valitud naised on äärmiselt eripalgelise taustaga, kuid samas oli neil palju ühist. Nad olid kõik iseseisvad ja avaldasid oma valikutega kaasaegses ühiskonnas märgatavat mõju. Ajaloolistele allikatele ei saa muidugi lõpuni toetuda, sest homoseksuaalsus oli toona ebaseaduslik ja karistatav, kuid kunstnik oli intuitsiooni ja kogemuste põhjal allikate tõlgendamise paikapidavuses üsna kindel.
Näituse väljapaneku pealkiri on kunstniku enda välja mõeldud. See oli tema jaoks tähendusrikas. Kõik nimetatud naised ja nende lood on isemoodi, aga võrdselt olulised. Nii leidiski Treumund, et kõik naised peaksid olema ka pealkirjas ära mainitud.
Näituse kuraatori Brendt Arelli sõnul on Treumundi looming mitmekihiline: „Lavastatud ajaloolised pildid kujutavad naisi, kes võivad olla ajaloost tuttavad, aga samas ka leitud teabekildudel põhinevad rekonstruktsioonid või tervenisti kunstniku väljamõeldised.”
Modellid kuuluvad kõik Treumundi suguvõssa või on Eesti kultuurimaastikul tuntud feministid, kunstniku sõbrad ja teekaaslased. „Kunstniku taotlus ei olnud leida sarnase välimusega modelle, vaid kombineerida kokkulangevusi karjääris ja eluteel tehtud valikutes,” selgitab kuraator. „Nii parandab või taastab ta katkenud sideme eri põlvkondade naiste vahel. Ta räägib lugusid, mis on ammu jutustamist oodanud ning ühtlasi dokumenteerib projekt aktivistide võrgustikku, sõprussuhteid ja pöördelist võrdõiguslikkuse nimel võitlemise ajastut.”
Näitus „Lilli, Reed, Frieda, Sabine, Eha, Malle, Alfred, Rein ja Mari“ on kõikidele huvilistele avatud alates 20. juunist Fotografiska Tallinnas, mis asub Telliskivi Loomelinnaku südames hoones, mida senini tunti Punase Maja nime all. Anna-Stina Treumundi kõrval on avanäituste seas veel kolm autorit: Jimmy Nelson, Anja Niemi ja Pentti Sammallahti.
Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.
Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.
Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.
Jaanuarikuu lõpu lähenedes täitub Fotografiska näitusemaja mitmeks kuuks muusikaga – laupäevast, 24. jaanuarist avaneb Hollandi päritolu, ent poole sajandi jagu rahvusvahelise muusikamaailma visuaalset keelt tüürinud foto- ja videokunstniku Anton Corbijni suurnäitus. Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mis seob väljapaneku kohaliku muusika- ja kultuurimaastikuga läbi erituuride, filmilinastuste ning erikontsertide.
Legendaarse fotograafi suur ülevaatenäitus „Corbijn, Anton” rändab läbi kunstniku viie loomekümnendi, tähistades ühtaegu ka Corbijni 70. juubelit. Tema ainulaadne visuaalne käekiri on jäädvustanud tohutu hulga mõjukaid muusikuid – ajatud portreed, albumikaaned ja bändifotod on kinnistanud Corbijni rolli selles, kuidas maailm muusikat ja artiste näeb. Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik on lisaks fotograafiale tegutsenud ka muusikavideote ja mängufilmide vallas, laiendades oma käekirja liikuvasse pilti ja narratiivi.
Enam kui 150 teosest koosneva retrospektiivi kaudu avaneb ehe ja erakordne, corbijnilikult hämar-müstiline portreemaailm, millest vaatavad vastu muusikamaailma suurkujud nagu Bono, Nirvana, Coldplay, Nick Cave, Prince, Annie Lennox, Dave Gahan, Martin Gore, Lenny Kravitz, Slash ja paljud teised. Fotodelt leiab ka filmitööstuse ikoonilisi tegelasi – näiteks Clint Eastwoodi, Cameron Diazi ja Willem Dafoe – ning tuttavlikke nägusid popkultuurist ja ühiskondlikust elust, nagu Kate Moss, Nelson Mandela ja Ai Weiwei. Lisaks fotodele on näitusele loodud suur visuaalne muusikatuba, mis annab võimsa, 360-kraadise vaate Corbijni videograafiale – muusikavideotele, mille saatel on sirgunud mitu põlvkonda. Näituse on Fotografiska kureerinud koostöös Anton Corbijniga.
Fotografiska näituse avamise puhul viibib Tallinnas ka Corbijn ise. Teda saab kuulda nii reedel, 23. jaanuaril toimuval näituse avapeol kui laupäeval, 24. jaanuaril toimuval Muusikanõunike taskuhäälingu avalikul salvestusel. Avanädala puhul külastab Eestit ka ansambel Brainstorm, keda Corbijniga seob aastatepikkune koostöö ning kelle portree on spetsiaalselt lisatud ka Fotografiska Tallinna näitusesaali. Brainstormi saab näituse avamise aegu kuulata näiteks neljapäeval, 22. jaanuaril toimuval Fotografiska taskuhäälingu avalikul salvestusel, kus bändiga vestleb Tallinn Music Weeki ja Station Narva kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla.
Näitus „Corbijn, Anton“ on Fotografiska Tallinnas avatud 24. jaanuarist 30. aprillini 2026. Uuri näituse ja publikuprogrammi kohta lisa Fotografiska kodulehelt.
