Eestlannast fotokunstniku Anna-Stina Treumundi (1982–2017) näitus „Lilli, Reed, Frieda, Sabine, Eha, Malle, Alfred, Rein ja Mari“ on osa Fotografiska Tallinna neljast avanäitusest, mis räägib Eesti naistest, nende ajaloost ning valikutest, millega nad kaasaegses ühiskonnas märgatavat mõju avaldasid.

Treumund alustas antud fotosarja loomist pärast seda, kui oli mõistnud, et Eestis olid lesbide, feministide ja mittenormatiivsete naiste lood seni peidus olnud või vähemasti avalikult kajastamata jäänud. Algmaterjalina kasutas kunstnik arhiiviallikaid, ajalehti, kirikuraamatuid, kohtu- ja politseidokumente ning rahvapärimust, sest just sel teel ongi taoliste naiste elulood meieni pärandunud.

Anna-Stina Treumund oli omapärane ja uuendusmeelne kunstnik nii Eesti kui ka rahvusvahelisel kunstimaastikul. „Minu eraelu, tegevus aktivistina ja looming on kõik suhtlusvahendid, mis aitavad mul suhelda queer-feministlikus keeles,“ on Treumund ise enda kohta varasemalt öelnud.

Sarja jaoks välja valitud naised on äärmiselt eripalgelise taustaga, kuid samas oli neil palju ühist. Nad olid kõik iseseisvad ja avaldasid oma valikutega kaasaegses ühiskonnas märgatavat mõju. Ajaloolistele allikatele ei saa muidugi lõpuni toetuda, sest homoseksuaalsus oli toona ebaseaduslik ja karistatav, kuid kunstnik oli intuitsiooni ja kogemuste põhjal allikate tõlgendamise paikapidavuses üsna kindel.

Näituse väljapaneku pealkiri on kunstniku enda välja mõeldud. See oli tema jaoks tähendusrikas. Kõik nimetatud naised ja nende lood on isemoodi, aga võrdselt olulised. Nii leidiski Treumund, et kõik naised peaksid olema ka pealkirjas ära mainitud.

Näituse kuraatori Brendt Arelli sõnul on Treumundi looming mitmekihiline: „Lavastatud ajaloolised pildid kujutavad naisi, kes võivad olla ajaloost tuttavad, aga samas ka leitud teabekildudel põhinevad rekonstruktsioonid või tervenisti kunstniku väljamõeldised.”

Modellid kuuluvad kõik Treumundi suguvõssa või on Eesti kultuurimaastikul tuntud feministid, kunstniku sõbrad ja teekaaslased. „Kunstniku taotlus ei olnud leida sarnase välimusega modelle, vaid kombineerida kokkulangevusi karjääris ja eluteel tehtud valikutes,” selgitab kuraator. „Nii parandab või taastab ta katkenud sideme eri põlvkondade naiste vahel. Ta räägib lugusid, mis on ammu jutustamist oodanud ning ühtlasi dokumenteerib projekt aktivistide võrgustikku, sõprussuhteid ja pöördelist võrdõiguslikkuse nimel võitlemise ajastut.”

Näitus „Lilli, Reed, Frieda, Sabine, Eha, Malle, Alfred, Rein ja Mari“ on kõikidele huvilistele avatud alates 20. juunist Fotografiska Tallinnas, mis asub Telliskivi Loomelinnaku südames hoones, mida senini tunti Punase Maja nime all. Anna-Stina Treumundi kõrval on avanäituste seas veel kolm autorit: Jimmy Nelson, Anja Niemi ja Pentti Sammallahti.

Rahvusvahelise kaasaegse kunsti biennaali Tallinna Fotokuu 2025 põhiprogramm avatakse 5. septembril Saarineni majas Tanja Muravskaja näitusega „Aiad: Tanja Muravskaja ja valgus“. 11. oktoobrist on Kai kunstikeskuses avatud Sirje Runge näitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“.

Tanja Muravskaja fotoseeria „Aiad“ uurib reaalsuse ja kujutise vahelisi piire, kasutades lähtematerjalina vett kui vaatamise viisi. Kunstnik ei käsitle merd pelgalt motiivina – sellisena, nagu see on –, vaid viib selle vormilisse muundumisse, kus nähtavat kujundavad valgus ja aeg. Nii lakkab vesi olemast illustratsioon ja muutub kogemuseks, mis on ühtaegu materiaalne ja visuaalne ning töötab vaataja mälu, aja ja sisemiste seisunditega.

Muravskaja jaoks on vee kasutamine teadlik aeglustumise strateegia ja vastandus digiajastu automatiseeritud visuaalsetele voogudele. „Oma töödega kutsun ka vaatajat aeglustama ja häälestama pilku ümber – astuma kõrvale lõputust uudiste- ja pildivoost, et taastada tundlikkus valguse ja aja suhtes ning märgata, kuidas kujutis sünnib siin ja praegu. See on rännak nähtava ja nähtamatu piirile, mis toob vaataja tagasi teravdatud füüsilisse kohalolusse,“ sõnas kunstnik Tanja Muravskaja. Näitus toimub ajaloolises Saarineni majas ning väljapanekus on aastatel 2024-2025 kunstniku enda valmistatud fototrükid, mille lõplik valik ja vormistus on kujundatud Fotokuu näituse jaoks.

Lisaks Tanja Muravskaja isikunäitusele kuulub Tallinna Fotokuu põhiprogrammi Sirje Runge isikunäitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“ Kai kunstikeskuses. 

11. oktoobrist avatud näitus jälgib kunstniku loomingulist teekonda valguse, värvi ja taju uurimisel, tuletades meelde, et kunsti jõud peitub sageli selle võimes kanda vastuolusid, aktsepteerida kaduvust ja muuta mööduv millekski kestvaks.

Näitusel on väljas valik Runge teoseid 1970st aastatest tänaseni ning eraldi ruum on pühendatud tema õpetamiskunstile, rekonstrueerides tema katsetused värviliste paberitega valguse uurimiseks.

Rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal Tallinna Fotokuu toimub tänavu kaheksandat korda, kestes 5. septembrist 31. oktoobrini. 

31. mail Põhjala tehases toimunud 36. ERKI Moeshow tõi lavale kümme omanäolist kollektsiooni, pakkudes publikule moekunsti kõige värskemat ja julgemat palet. Selleaastase teema „Tund enne homset” kaudu uurisid Eesti Kunstiakadeemia tudengid põlvkonda, kelle jaoks vabadus ja vastutus on lahutamatult seotud.

ERKI Moeshow’l jagati auhindu kolmes kategoorias – valmisrõivad (Prêt-à-Porter), mood kui kunst (Fashion as Art) ning uuenduslikud töövõtted moekunstis (Innovative Approaches in Fashion) – ning rahval oli võimalus valida ka oma lemmik.

Nüüd on ERKI Moeshow loominguline energia ja julged ideed jõudnud Tallinna Kaubamaja Naistemaailma, kus avatud näitus ja pop-up toob külastajateni valiku tänavuse moesündmuse eredamatest töödest. Näitusel saab näha disainerite Kristina Oja, Linda Teemägi, Mihhail Zaytsevi ja Cristopher Siniväli kollektsioone.

Näitus on tasuta ning avatud kuni 29. septembrini.