Foto: Kaader Vincent Petersi näituselt
Stockholmi juurtega Fotografiska avati Telliskivi Loomelinnakus juuni keskpaigas aasta tagasi. Mitmekülgse kohtumispaigana on Fotografiska Tallinnasse toonud maailmaklassi fotokunsti, aga ka muusika ja kultuurisündmused, keskkonnasõbraliku ja jätkusuutliku toidu, disaini ning avatud mõtteviisi. Ava-aastasse mahtus muuhulgas 14 näitust, 1117 teost ja enam kui 400 000 külastajat.
“Fotografiska Tallinna avamine oli kui maraton, mis vajas sihiseadmist, järjepidevust ja vastupidavust nii vaimsel kui füüsilisel tasandil. Adrenaliin oli kogu aeg kõrge, mis andis tohutu töövõime – unetunde justkui polnud vaja. Seda teekonda, mis hõlmas endas nii palju kihte ja tasandeid, on tegelikult raske sõnadesse panna,” meenutas avamiseelset toimekat ja põnevat perioodi Maarja Loorents, Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht.
“Fotografiska eesmärgiks oli kohe algusest peale viia külastajad näituste, toiduelamuste ja muusika kaudu rännakule laia maailma kodust tegelikult lahkumata. Küllap just see oligi Fotografiska kõige suuremaks väljakutseks esimesel tegutsemisaastal, kuna oleme rohkemat kui ainult näitused. Tahan siinkohal tänada kõiki külastajaid, kes võtsid meid üllatavalt kiiresti omaks,” rääkis Margit Aasmäe, Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja tegevjuht. “Usun, et iga külastus meie majja on oma olemuselt kordumatu tänu mitmekihilisele ja terviklikule kontseptsioonile. Ka siis, kui näitused pole vahepeal veel välja vahetatud,” jätkas Aasmäe.
Sünnipäevakuul vaatab Fotografiska möödunud tegutsemisaastale retrospektiiviga tagasi kui ka tähistab erisündmuste ja -tuuridega praegu majas külalisi ootavaid näituseid. Tallinna kesklinnas ja selle lähiümbruses on alates käesolevast nädalast igal huvilisel võimalik osaleda välinäitusel. Tegu on austusavalduse ja sügava kummardusega kõikidele fotokunstnikele, kes on oma loominguga Fotografiskat rikastanud. Näitusesaalides ootavad aga jätkuvalt külalisi praeguse hooaja näitused: Bryan Adamsi mitmekihiline kolmest seeriast koosnev fotonäitus “Päevavalgel”, Sebastião Salgado dokumentaalnäitus “Kuld”, Soome legendaarse kunstniku Tom of Finlandi näitus “The Darkroom” ning Lina Iris Viktori tume ja kuldne “Tume testament”.
Põnevaid fakte Fotografiska esimesest tegutsemisaastast:
Fotografiska Tallinn asub Telliskivi Loomelinnaku südames ning on avatud E-T 10.00-21.00, E-L 10.00-22.00, P 10.00-18.00.
Fotograaf Emilia Bergmark-Jiménez on aastast 2021 pildistanud Rootsis sünnitusi, talletades elu alguse lugusid – igaühel neist on olnud ainulaadsed asjaolud ja kulg. Fotografiskas 10. oktoobril avanev Bergmark-Jiménezi isikunäitus põhineb samal projektil ning juhatab läbi sünnituse erinevate etappide ja hetkede, mis tähistavad nii elu kui ühise teekonna algust. Dokumentaalfotod esitlevad sünnitust ausalt ja argiselt, kehalises ja intiimses vaates. Piltide saateks jagab fotograaf aga oma isiklikke mõtisklusi, mis puudutavad sünnituse ürgset ja metafüüsilist poolt – eluline ja poeetiline sulavad kokku näituseks, kus sünd on ühtaegu nii tunnistus kui teekond.
Bergmark-Jiménez on projekti raames osalenud üle 40 sünnitusel, millest igaühest on valminud umbkaudselt 900 ülesvõtet. Fotografiska näituse jaoks on ta välja valinud 25 sünnitust, mis on jäädvustatud fotograafi ausa, ent ülitundliku pilgu läbi. „Olen täheldanud, et need pildid toovad esile tugevaid reaktsioone. Fotod naiste kehadest, mis ei ole kaunid või sensuaalsed, äratavad üles allasurutud tundeid ja hirme,“ kommenteerib Bergmark-Jiménez oma loomingut. Näitusega „Sündida ja sünnitada“ jutustab kunstnik loo sünnituse eksistentsiaalsest aspektist, aga ka inimeseks saamisest ja inimesena elamisest. „See projekt on olnud mu elu kõige väekam teekond. See on põhjalikult ümber kujundanud minu arusaama reaalsusest,“ lisab kunstnik.
Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents sõnab, et näituse jõud peitub just selle ausas ja ilustamata eheduses: „Iga foto sellel näitusel kannab endas eriilmelist lugu ja selle kihte. Mõni pilt võib tunduda toore või liigagi vahetuna, kuid just selles peitub Emilia loomingu vägi – midagi pole ilustatud ega peidetud. Ehe elu etendub tema piltidel avameelselt ja kompromissitult, põhinedes Emilia sügaval austusel sünnituspalatis kogetu vastu.“
Näituse avamise puhul viibib Eestis ka kunstnik ise – tema inspireerivast maailmast saab vahetult osa saada nii 9. oktoobril kell 18 toimuval näituse avavestlusel kui 10. oktoobril kell 18 toimuval avatuuril. Sünnitust käsitleva näituse avanemise puhul lisandub 21. oktoobrist Fotografiska üritusteprogrammi ka hommikuvöönd – vastukaaluks igareedesele öövööndile seab Fotografiska teisipäeviti kell 9–11 fookuse lapse sündi ootavatele ning beebide ja väikelaste vanematele. Hommikuvöönd pakub rahulikku aega kunsti nautimiseks, turvalist ruumi lastega olemiseks ning võimalust kohtuda teiste vanematega ja jagada kogemusi. Hommikuvöönditel osalevad aeg-ajalt erikülalised, kes kõnetavad teemasid, mis ootuse ajal ning imikute ja maimikutega kooskasvamisel võiksid vanemale olla olulised või päevakajalised.
Näitus jälgib Sirje Runge loomingulist teekonda valguse, värvi ja taju uurimisel. Eelkõige maalijana tuntud Runge on tegutsenud mitmes meediumis, sealhulgas maali, video ja aastakümneid kestnud õpetamise vallas. Tema loomingu keskmes on mõiste värviruum – elav ja tundlik väli, kus põimuvad valgus, emotsioon ja struktuur. Runge jaoks on õpetamine ja loomine eluliselt seotud; ta mõtestab õpetamist kui iseseisvat kunstivormi, mis tugineb tähelepanule ja katsetamisele. Ka valgus ei ole tema praktikas pelgalt materiaalne nähtus, vaid peamine loominguline kaaslooja.
Näitusel on väljas valik Runge teoseid 1970. aastatest tänaseni ning eraldi ruum on pühendatud tema õpetamiskunstile, rekonstrueerides tema katsetused värviliste paberitega valguse uurimiseks.
Ühe Eesti sõjajärgse kunsti juhtfiguurina on Runge otsija, kelle loominguline praktika avaneb kui helendav uurimus valguse, värvi ja mateeria olemusest. Ta käsitleb värvi kui vibratsiooni ning pedagoogikat kui kunstipraktikat. Hapruse asetamine nii kontseptuaalse kui ka materiaalse vaatenurgana teoste keskmesse kutsub külastaja astuma ruumi, kus põimuvad mateeria ja mõte, valgus ja vari, loomine ja lagunemine. Runge tuletab meelde, et kunsti jõud peitub sageli selle võimes kanda vastuolusid, aktsepteerida kaduvust ja muuta mööduv millekski kestvaks.
Uuri näituse kohta lisa kai.center.
