Fotografiska tähistab sel kuul oma esimest sünnipäeva. Ava-aastasse mahtus muuhulgas 14 näitust, 1117 teost ja üle 400 000 majja jõudnud silmapaari.

Stockholmi juurtega Fotografiska avati Telliskivi Loomelinnakus juuni keskpaigas aasta tagasi. Mitmekülgse kohtumispaigana on Fotografiska Tallinnasse toonud maailmaklassi fotokunsti, aga ka muusika ja kultuurisündmused, keskkonnasõbraliku ja jätkusuutliku toidu, disaini ning avatud mõtteviisi. Ava-aastasse mahtus muuhulgas 14 näitust, 1117 teost ja enam kui 400 000 külastajat.

“Fotografiska Tallinna avamine oli kui maraton, mis vajas sihiseadmist, järjepidevust ja vastupidavust nii vaimsel kui füüsilisel tasandil. Adrenaliin oli kogu aeg kõrge, mis andis tohutu töövõime – unetunde justkui polnud vaja. Seda teekonda, mis hõlmas endas nii palju kihte ja tasandeid, on tegelikult raske sõnadesse panna,” meenutas avamiseelset toimekat ja põnevat perioodi Maarja Loorents, Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht.

“Fotografiska eesmärgiks oli kohe algusest peale viia külastajad näituste, toiduelamuste ja muusika kaudu rännakule laia maailma kodust tegelikult lahkumata. Küllap just see oligi Fotografiska kõige suuremaks väljakutseks esimesel tegutsemisaastal, kuna oleme rohkemat kui ainult näitused. Tahan siinkohal tänada kõiki külastajaid, kes võtsid meid üllatavalt kiiresti omaks,” rääkis Margit Aasmäe, Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja tegevjuht. “Usun, et iga külastus meie majja on oma olemuselt kordumatu tänu mitmekihilisele ja terviklikule kontseptsioonile. Ka siis, kui näitused pole vahepeal veel välja vahetatud,” jätkas Aasmäe.

Sünnipäevakuul vaatab Fotografiska möödunud tegutsemisaastale retrospektiiviga tagasi kui ka tähistab erisündmuste ja -tuuridega praegu majas külalisi ootavaid näituseid. Tallinna kesklinnas ja selle lähiümbruses on alates käesolevast nädalast igal huvilisel võimalik osaleda välinäitusel. Tegu on austusavalduse ja sügava kummardusega kõikidele fotokunstnikele, kes on oma loominguga Fotografiskat rikastanud. Näitusesaalides ootavad aga jätkuvalt külalisi praeguse hooaja näitused: Bryan Adamsi mitmekihiline kolmest seeriast koosnev fotonäitus  “Päevavalgel”, Sebastião Salgado dokumentaalnäitus “Kuld”, Soome legendaarse kunstniku Tom of Finlandi näitus “The Darkroom” ning Lina Iris Viktori tume ja kuldne “Tume testament”.

Põnevaid fakte Fotografiska esimesest tegutsemisaastast:

• 14 kunstnikku ja 14 näitust, neist 10 2019. aastal
• 10 kunstnikku tulid avanäitust Tallinnasse isiklikult avama, neist 3 külastasid Eestit veel ka teist korda
• Eesti, Soome, Suurbritannia, Norra, Ameerika Ühendriigid, Hiina, Kanada ja Brasiilia ehk maailmaklassi fotokunst jõudis Fotografiskasse pea kõikidest maailmajagudest
• Fotografiska seintele paigutati 1117 teost
• Näituste avamiseks võõbati aasta jooksul umbes 5000 ruutmeetrit seinapinda
• Näituste külastusrekord sündis 7. septembril 2019, kui näitusesaale külastas 1570 inimest
• Majja on jõudnud enam kui 400 000 külastajat
• Kingipoe kõige ostetum toode on poster, pingerea tippu valitsevad Pentti Sammallahti “White hare”, Anja Niemi “The Starlet” ja Alison Jacksoni “Queen on the Loo”
• Fotografiska restoran on Eesti 6 kõige väiksema jalajäljega restoranide seas
• Fotografiskas asuvas kompostris on toidujääkidest valminud 1,8 tonni komposti
• 180 õnnelikku taime kasvavad majas valminud kompostis Fotografiska katuseaias
• Toidu valmistamise protsessi käigus on kasutatud 0 rulli kilet ja 0 vaakumkotti

Fotografiska Tallinn asub Telliskivi Loomelinnaku südames ning on avatud E-T 10.00-21.00, E-L 10.00-22.00, P 10.00-18.00. 

Tartu kevadine Galeriide öö toimub tänavu 10. aprillil ning toob üheks õhtuks Aparaaditehasesse, selle ümbrusesse ja Samelini tehasesse enam kui 30 näitust ja sündmust. 18. korda toimuva ürituse külastajaid ootavad näituste avamised, avatud stuudiod, tuurid, kontserdid ja peod. Kõik galeriid ja näitusepinnad on avatud kuni hilisõhtuni.

Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.

Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.

Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.

18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.

Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.

Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“

Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.

Võrumaa Muuseumis on 26. aprillini avatud Marion Laeva ja Bianka Soe kureeritud tekstiilinäitus “Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul”. Näitus koondab kolm põlvkonda moekunstnikke, kelle loomingus kujuneb rõivas ühenduspunktiks keha ja loodusmaastiku, füüsilise ruumi ja psüühilise paiga vahel.

Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol. Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.

Geograaf  Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. “Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga,” jääb kõlama näituse tutvustusest.

Näituse kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira.

Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe

Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts

Graafiline disainer: Taavi Oolberg

Uuri näituse kohta lisa Võrumaa Muuseumi kodulehelt.