Fotografiska tähistab sel kuul oma esimest sünnipäeva. Ava-aastasse mahtus muuhulgas 14 näitust, 1117 teost ja üle 400 000 majja jõudnud silmapaari.

Stockholmi juurtega Fotografiska avati Telliskivi Loomelinnakus juuni keskpaigas aasta tagasi. Mitmekülgse kohtumispaigana on Fotografiska Tallinnasse toonud maailmaklassi fotokunsti, aga ka muusika ja kultuurisündmused, keskkonnasõbraliku ja jätkusuutliku toidu, disaini ning avatud mõtteviisi. Ava-aastasse mahtus muuhulgas 14 näitust, 1117 teost ja enam kui 400 000 külastajat.

“Fotografiska Tallinna avamine oli kui maraton, mis vajas sihiseadmist, järjepidevust ja vastupidavust nii vaimsel kui füüsilisel tasandil. Adrenaliin oli kogu aeg kõrge, mis andis tohutu töövõime – unetunde justkui polnud vaja. Seda teekonda, mis hõlmas endas nii palju kihte ja tasandeid, on tegelikult raske sõnadesse panna,” meenutas avamiseelset toimekat ja põnevat perioodi Maarja Loorents, Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht.

“Fotografiska eesmärgiks oli kohe algusest peale viia külastajad näituste, toiduelamuste ja muusika kaudu rännakule laia maailma kodust tegelikult lahkumata. Küllap just see oligi Fotografiska kõige suuremaks väljakutseks esimesel tegutsemisaastal, kuna oleme rohkemat kui ainult näitused. Tahan siinkohal tänada kõiki külastajaid, kes võtsid meid üllatavalt kiiresti omaks,” rääkis Margit Aasmäe, Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja tegevjuht. “Usun, et iga külastus meie majja on oma olemuselt kordumatu tänu mitmekihilisele ja terviklikule kontseptsioonile. Ka siis, kui näitused pole vahepeal veel välja vahetatud,” jätkas Aasmäe.

Sünnipäevakuul vaatab Fotografiska möödunud tegutsemisaastale retrospektiiviga tagasi kui ka tähistab erisündmuste ja -tuuridega praegu majas külalisi ootavaid näituseid. Tallinna kesklinnas ja selle lähiümbruses on alates käesolevast nädalast igal huvilisel võimalik osaleda välinäitusel. Tegu on austusavalduse ja sügava kummardusega kõikidele fotokunstnikele, kes on oma loominguga Fotografiskat rikastanud. Näitusesaalides ootavad aga jätkuvalt külalisi praeguse hooaja näitused: Bryan Adamsi mitmekihiline kolmest seeriast koosnev fotonäitus  “Päevavalgel”, Sebastião Salgado dokumentaalnäitus “Kuld”, Soome legendaarse kunstniku Tom of Finlandi näitus “The Darkroom” ning Lina Iris Viktori tume ja kuldne “Tume testament”.

Põnevaid fakte Fotografiska esimesest tegutsemisaastast:

• 14 kunstnikku ja 14 näitust, neist 10 2019. aastal
• 10 kunstnikku tulid avanäitust Tallinnasse isiklikult avama, neist 3 külastasid Eestit veel ka teist korda
• Eesti, Soome, Suurbritannia, Norra, Ameerika Ühendriigid, Hiina, Kanada ja Brasiilia ehk maailmaklassi fotokunst jõudis Fotografiskasse pea kõikidest maailmajagudest
• Fotografiska seintele paigutati 1117 teost
• Näituste avamiseks võõbati aasta jooksul umbes 5000 ruutmeetrit seinapinda
• Näituste külastusrekord sündis 7. septembril 2019, kui näitusesaale külastas 1570 inimest
• Majja on jõudnud enam kui 400 000 külastajat
• Kingipoe kõige ostetum toode on poster, pingerea tippu valitsevad Pentti Sammallahti “White hare”, Anja Niemi “The Starlet” ja Alison Jacksoni “Queen on the Loo”
• Fotografiska restoran on Eesti 6 kõige väiksema jalajäljega restoranide seas
• Fotografiskas asuvas kompostris on toidujääkidest valminud 1,8 tonni komposti
• 180 õnnelikku taime kasvavad majas valminud kompostis Fotografiska katuseaias
• Toidu valmistamise protsessi käigus on kasutatud 0 rulli kilet ja 0 vaakumkotti

Fotografiska Tallinn asub Telliskivi Loomelinnaku südames ning on avatud E-T 10.00-21.00, E-L 10.00-22.00, P 10.00-18.00. 

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.