20. maist on Fotografiskas avatud uus näitus “Nende volditud seinte vahel, Utoopia” naiskunstnike duolt Cooper & Gorfer. Näitus lähtub praegusest poliitilisest reaalsusest, kus paljud inimesed on sunnitud lahkuma enda kodudest ja alustama elu otsast peale. Sügavast huvist inimese loo vastu, on kunstnikud rajanud mängulise utoopilise teatri, tuletades meelde, et me kõik oleme sattunud enda tõlgenduste ning kultuurilisest taustast tulevate piltidega kujutlusmaailma. 

Cooper & Gorfer esitavad vaatajale küsimusi: Millest Sa kinni hoiad? Kus on Sinu salajane kuulumise koht? Kui peaksid kõik maha jätma ning alustama uuesti – kes Sa oleksid? Sõdadest ja kliimamuutuse kõikehõlmavatest mõjudest põhjustatud humanitaartragöödiad tekitavad mõõtmatuid rändelaineid ja kannatusi. Kas me jaksamegi enam kujutleda paremat maailma?

Rabatud mõistmisest, et elame Utoopia kaotamises, intervjueerisid Cooper & Gorfer kohalike kogukondade noori naisi, kelle elud on sunnitud rände tagajärjel purunenud. Mis on nende naiste unelmad, identiteet ning salajased igatsused? Näitusel eksponeeritavate erksavärviliste portreede peategelased on noored naised, kelle elu ning enesemääratlus on lõhutud. Naisi on kujutatud kui jumalannasid, ümbritsetuna abiliste saatjaskonnast. Kollaažitehnika ning lõigete abil konstrueerivad Cooper ja Gorfer igas toeses mitmekihilised füüsilised vormid, mis toimivad taustakihtidena teatrilaval. See on maailm, kus kõik on võimalik. 

Maarja Loorentsi sõnul tegelevad kunstnikud Sarah Cooper ja Nina Gorfer teemaga, mis on hetkel väga aktuaalne – kuidas luua oma elu uuesti üles võõral maal, võõras keskkonnas. “Näitusel avanevad meile liigutavad lood inimestest, kes ei ela oma kodumaal ja kes tegelevad teemadega – kuidas hoida oma identiteet ja traditsioonid elus ajal, kui valitseb suur ebakindlus. Näitus kajastab nende inimeste elukäiku ja seda kõike saadab lummavalt värviline visuaalne, kollaažilik ja kiht kihilt avanev pildikeel,” lisas Loorents.

Cooper & Gorfer koosneb kunstnikest Sarah Cooper (USA, 1974) ja Nina Gorfer (Austria, 1979). Cooper & Gorfer uurivad nende naiste lugude ja elude põhjal, kellega nad kohtuvad ja kellega nad koostööd teevad, mälu, rände, ümberpaigutamise ja identiteedi muutlikkuse küsimusi. Sarah Cooper ja Nina Gorfer on koos töötanud alates aastast 2006. Nende töid on eksponeeritud Hasselblad Keskuses, Göteborgis, Riiklik Fotograafiamuuseum Kopenhaagenis, Fotografiska Stockholmis ning on osa mitme muuseumi kollektsioonist, sh Islandi Rahvusgaleriis. Cooper & Gorfer on Hasselbladi saadikud.

Näitus jääb avatuks kuni 18. septembrini. 

Veebruari teises pooles jõuab Kai kunstikeskuse kinos vaatajateni Sirje Runge kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis tema isikunäitusega „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“. Filmid linastuvad neljal õhtul – 14. ja 15. ning 21. ja 22. veebruaril. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning moodustavad osa näituse publikuprogrammist.

Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.

Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.

Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.

Fotografiska Tallinn häälestub muusikalainele ning avab sel nädalal fotograafia suurmeistri Anton Corbijni retrospektiivnäituse. Corbijni äratuntav visuaalne keel on jõuliselt kujundanud nüüdisaegset muusikakultuuri – kunstniku viit loomekümnendit käsitlev näitus toob kokku portreed artistidest nagu Depeche Mode, U2, David Bowie, The Rolling Stones ja paljud teised.

Jaanuarikuu lõpu lähenedes täitub Fotografiska näitusemaja mitmeks kuuks muusikaga – laupäevast, 24. jaanuarist avaneb Hollandi päritolu, ent poole sajandi jagu rahvusvahelise muusikamaailma visuaalset keelt tüürinud foto- ja videokunstniku Anton Corbijni suurnäitus. Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mis seob väljapaneku kohaliku muusika- ja kultuurimaastikuga läbi erituuride, filmilinastuste ning erikontsertide.

Legendaarse fotograafi suur ülevaatenäitus „Corbijn, Anton” rändab läbi kunstniku viie loomekümnendi, tähistades ühtaegu ka Corbijni 70. juubelit. Tema ainulaadne visuaalne käekiri on jäädvustanud tohutu hulga mõjukaid muusikuid – ajatud portreed, albumikaaned ja bändifotod on kinnistanud Corbijni rolli selles, kuidas maailm muusikat ja artiste näeb. Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik on lisaks fotograafiale tegutsenud ka muusikavideote ja mängufilmide vallas, laiendades oma käekirja liikuvasse pilti ja narratiivi.

Enam kui 150 teosest koosneva retrospektiivi kaudu avaneb ehe ja erakordne, corbijnilikult hämar-müstiline portreemaailm, millest vaatavad vastu muusikamaailma suurkujud nagu Bono, Nirvana, Coldplay, Nick Cave, Prince, Annie Lennox, Dave Gahan, Martin Gore, Lenny Kravitz, Slash ja paljud teised. Fotodelt leiab ka filmitööstuse ikoonilisi tegelasi – näiteks Clint Eastwoodi, Cameron Diazi ja Willem Dafoe – ning tuttavlikke nägusid popkultuurist ja ühiskondlikust elust, nagu Kate Moss, Nelson Mandela ja Ai Weiwei. Lisaks fotodele on näitusele loodud suur visuaalne muusikatuba, mis annab võimsa, 360-kraadise vaate Corbijni videograafiale – muusikavideotele, mille saatel on sirgunud mitu põlvkonda. Näituse on Fotografiska kureerinud koostöös Anton Corbijniga.

Fotografiska näituse avamise puhul viibib Tallinnas ka Corbijn ise. Teda saab kuulda nii reedel, 23. jaanuaril toimuval näituse avapeol kui laupäeval, 24. jaanuaril toimuval Muusikanõunike taskuhäälingu avalikul salvestusel. Avanädala puhul külastab Eestit ka ansambel Brainstorm, keda Corbijniga seob aastatepikkune koostöö ning kelle portree on spetsiaalselt lisatud ka Fotografiska Tallinna näitusesaali. Brainstormi saab näituse avamise aegu kuulata näiteks neljapäeval, 22. jaanuaril toimuval Fotografiska taskuhäälingu avalikul salvestusel, kus bändiga vestleb Tallinn Music Weeki ja Station Narva  kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla.

Näitus „Corbijn, Anton“ on Fotografiska Tallinnas avatud 24. jaanuarist 30. aprillini 2026. Uuri näituse ja publikuprogrammi kohta lisa Fotografiska kodulehelt.