Cooper & Gorfer esitavad vaatajale küsimusi: Millest Sa kinni hoiad? Kus on Sinu salajane kuulumise koht? Kui peaksid kõik maha jätma ning alustama uuesti – kes Sa oleksid? Sõdadest ja kliimamuutuse kõikehõlmavatest mõjudest põhjustatud humanitaartragöödiad tekitavad mõõtmatuid rändelaineid ja kannatusi. Kas me jaksamegi enam kujutleda paremat maailma?
Rabatud mõistmisest, et elame Utoopia kaotamises, intervjueerisid Cooper & Gorfer kohalike kogukondade noori naisi, kelle elud on sunnitud rände tagajärjel purunenud. Mis on nende naiste unelmad, identiteet ning salajased igatsused? Näitusel eksponeeritavate erksavärviliste portreede peategelased on noored naised, kelle elu ning enesemääratlus on lõhutud. Naisi on kujutatud kui jumalannasid, ümbritsetuna abiliste saatjaskonnast. Kollaažitehnika ning lõigete abil konstrueerivad Cooper ja Gorfer igas toeses mitmekihilised füüsilised vormid, mis toimivad taustakihtidena teatrilaval. See on maailm, kus kõik on võimalik.
Maarja Loorentsi sõnul tegelevad kunstnikud Sarah Cooper ja Nina Gorfer teemaga, mis on hetkel väga aktuaalne – kuidas luua oma elu uuesti üles võõral maal, võõras keskkonnas. “Näitusel avanevad meile liigutavad lood inimestest, kes ei ela oma kodumaal ja kes tegelevad teemadega – kuidas hoida oma identiteet ja traditsioonid elus ajal, kui valitseb suur ebakindlus. Näitus kajastab nende inimeste elukäiku ja seda kõike saadab lummavalt värviline visuaalne, kollaažilik ja kiht kihilt avanev pildikeel,” lisas Loorents.
Cooper & Gorfer koosneb kunstnikest Sarah Cooper (USA, 1974) ja Nina Gorfer (Austria, 1979). Cooper & Gorfer uurivad nende naiste lugude ja elude põhjal, kellega nad kohtuvad ja kellega nad koostööd teevad, mälu, rände, ümberpaigutamise ja identiteedi muutlikkuse küsimusi. Sarah Cooper ja Nina Gorfer on koos töötanud alates aastast 2006. Nende töid on eksponeeritud Hasselblad Keskuses, Göteborgis, Riiklik Fotograafiamuuseum Kopenhaagenis, Fotografiska Stockholmis ning on osa mitme muuseumi kollektsioonist, sh Islandi Rahvusgaleriis. Cooper & Gorfer on Hasselbladi saadikud.
Näitus jääb avatuks kuni 18. septembrini.
Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal.
Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.
14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.
Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“
Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.
Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.
„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.
„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.
Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.