Võltsitud valimistulemustest ajendatud Valgevene massimeeleavalduste algusest on möödunud enam kui sada päeva ja olukord on jätkuvalt pingeline. Fotografiska Tallinna erinäitus „Valgevene tulevik naiste väega“ toob vaatajateni ausad, valusad, ebamugavad, aga ka erakordselt inimlikud lood Valgevene naistest, kes vaatamata kohalike võimude jõupingutustele ei ole loobunud unistamast paremast riigist.

Fotografiska Tallinna näitus “Valgevene tulevik naiste väega” on dokumentaalne sissevaade valgevenelannade rahumeelsetesse protestidesse ebaõigluse vastu. Kohalike fotograafide Darya Burakina, Iryna Arakhouskaya, Nadia Buzhan’i ja Volha Shukaila jäädvustused meeleavaldustest toovad vaatajateni ausad, valusad, ebamugavad, aga ka erakordselt inimlikud lood Valgevene naistest, kes vaatamata kohalike võimude jõupingutustele ja vägivallaohule ei ole loobunud unistamast paremast riigist. Esmakordselt avab Fotografiska näituse nii I korruse kohviku seintel kui ka virtuaalses galeriis.

“Valgevene asub geograafiliselt Eestile üsna lähedal – meid lahutab vaid üks riik ja mõnisada kilomeetrit. Ebaõiglusel ja vägivallal pole aga riigipiire või rahvust, see on inimlik tragöödia, millele pole mitte kunagi õigustust. Eestis on suur valgevenelaste kogukond ja Valgevenes elavate pereliikmete ja lähedaste südamevalu kandub ka meie ühiskonda,” rääkis Margit Aasmäe, Fotografiska Tallinna tegevjuht ja kaasasutaja, kuidas sündis mõte dokumentaalfotode väljapanekust.

Erinäitus on osa Rootsist alguse saanud Fotografiska For Life platvormist, mille eesmärgiks on tõstatada fotograafia jõu kaudu teadlikkust ühiskondlikult olulistest teemadest ning algatada diskussioone. Valgevene massimeeleavaldused ei ole kolme kuuga raugenud ning koostöös kohalike naisfotograafidega juhib erinäitus sealsetele sündmustele tähelepanu. Piletita ja riigipiirideta virtuaalne galerii on internetiühenduse korral ligipääsetav mistahes maailmanurgast.

“Fotografiska jutustab fotograafide loomingu kaudu piltide taga peituvaid lugusid. Mõnikord on need valusad ja ebamugavad, aga samas erakordselt tõelised – Valgevene massimeeleavaldused juhtuvad just nüüd ja praegu. Fotografiska For Life platvormi erinäitused on reaktsioon sellistele sündmustele,” selgitas Aasmäe. “Näitus “Valgevene tulevik naiste väega” on dokumentaalfotode väljapanek, aga ennekõike sissevaade ühe kogukonna tohutusse jõusse. Niisamuti ka sümboolne toetus inimestele, kes võitlevad oma hääle ja tõe nimel, olgu see tõde siis ilus või inetu,” jätkas Aasmäe.

Fotografiska For Life erinäitus “Valgevene tulevik naiste väega” on valminud koostöös Valgevene fotograafe ja visuaalseid kunstnikke koondava platvormiga SHKLO ning on osa ülemaailmsetest Valgevene sündmustele tähelepanu juhtivatest aktsioonidest Baltikumis, Põhjamaades, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja teistes riikides üle maailma. Mitmekeelne piletita näitus on avatud alates 27. novembrist Fotografiska I korruse kohviku seintel ja veebikeskkonnas www.fotografiska.com/tallinn.

Veebruari teises pooles jõuab Kai kunstikeskuse kinos vaatajateni Sirje Runge kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis tema isikunäitusega „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“. Filmid linastuvad neljal õhtul – 14. ja 15. ning 21. ja 22. veebruaril. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning moodustavad osa näituse publikuprogrammist.

Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.

Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.

Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.

Fotografiska Tallinn häälestub muusikalainele ning avab sel nädalal fotograafia suurmeistri Anton Corbijni retrospektiivnäituse. Corbijni äratuntav visuaalne keel on jõuliselt kujundanud nüüdisaegset muusikakultuuri – kunstniku viit loomekümnendit käsitlev näitus toob kokku portreed artistidest nagu Depeche Mode, U2, David Bowie, The Rolling Stones ja paljud teised.

Jaanuarikuu lõpu lähenedes täitub Fotografiska näitusemaja mitmeks kuuks muusikaga – laupäevast, 24. jaanuarist avaneb Hollandi päritolu, ent poole sajandi jagu rahvusvahelise muusikamaailma visuaalset keelt tüürinud foto- ja videokunstniku Anton Corbijni suurnäitus. Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mis seob väljapaneku kohaliku muusika- ja kultuurimaastikuga läbi erituuride, filmilinastuste ning erikontsertide.

Legendaarse fotograafi suur ülevaatenäitus „Corbijn, Anton” rändab läbi kunstniku viie loomekümnendi, tähistades ühtaegu ka Corbijni 70. juubelit. Tema ainulaadne visuaalne käekiri on jäädvustanud tohutu hulga mõjukaid muusikuid – ajatud portreed, albumikaaned ja bändifotod on kinnistanud Corbijni rolli selles, kuidas maailm muusikat ja artiste näeb. Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik on lisaks fotograafiale tegutsenud ka muusikavideote ja mängufilmide vallas, laiendades oma käekirja liikuvasse pilti ja narratiivi.

Enam kui 150 teosest koosneva retrospektiivi kaudu avaneb ehe ja erakordne, corbijnilikult hämar-müstiline portreemaailm, millest vaatavad vastu muusikamaailma suurkujud nagu Bono, Nirvana, Coldplay, Nick Cave, Prince, Annie Lennox, Dave Gahan, Martin Gore, Lenny Kravitz, Slash ja paljud teised. Fotodelt leiab ka filmitööstuse ikoonilisi tegelasi – näiteks Clint Eastwoodi, Cameron Diazi ja Willem Dafoe – ning tuttavlikke nägusid popkultuurist ja ühiskondlikust elust, nagu Kate Moss, Nelson Mandela ja Ai Weiwei. Lisaks fotodele on näitusele loodud suur visuaalne muusikatuba, mis annab võimsa, 360-kraadise vaate Corbijni videograafiale – muusikavideotele, mille saatel on sirgunud mitu põlvkonda. Näituse on Fotografiska kureerinud koostöös Anton Corbijniga.

Fotografiska näituse avamise puhul viibib Tallinnas ka Corbijn ise. Teda saab kuulda nii reedel, 23. jaanuaril toimuval näituse avapeol kui laupäeval, 24. jaanuaril toimuval Muusikanõunike taskuhäälingu avalikul salvestusel. Avanädala puhul külastab Eestit ka ansambel Brainstorm, keda Corbijniga seob aastatepikkune koostöö ning kelle portree on spetsiaalselt lisatud ka Fotografiska Tallinna näitusesaali. Brainstormi saab näituse avamise aegu kuulata näiteks neljapäeval, 22. jaanuaril toimuval Fotografiska taskuhäälingu avalikul salvestusel, kus bändiga vestleb Tallinn Music Weeki ja Station Narva  kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla.

Näitus „Corbijn, Anton“ on Fotografiska Tallinnas avatud 24. jaanuarist 30. aprillini 2026. Uuri näituse ja publikuprogrammi kohta lisa Fotografiska kodulehelt.