Võltsitud valimistulemustest ajendatud Valgevene massimeeleavalduste algusest on möödunud enam kui sada päeva ja olukord on jätkuvalt pingeline. Fotografiska Tallinna erinäitus „Valgevene tulevik naiste väega“ toob vaatajateni ausad, valusad, ebamugavad, aga ka erakordselt inimlikud lood Valgevene naistest, kes vaatamata kohalike võimude jõupingutustele ei ole loobunud unistamast paremast riigist.

Fotografiska Tallinna näitus “Valgevene tulevik naiste väega” on dokumentaalne sissevaade valgevenelannade rahumeelsetesse protestidesse ebaõigluse vastu. Kohalike fotograafide Darya Burakina, Iryna Arakhouskaya, Nadia Buzhan’i ja Volha Shukaila jäädvustused meeleavaldustest toovad vaatajateni ausad, valusad, ebamugavad, aga ka erakordselt inimlikud lood Valgevene naistest, kes vaatamata kohalike võimude jõupingutustele ja vägivallaohule ei ole loobunud unistamast paremast riigist. Esmakordselt avab Fotografiska näituse nii I korruse kohviku seintel kui ka virtuaalses galeriis.

“Valgevene asub geograafiliselt Eestile üsna lähedal – meid lahutab vaid üks riik ja mõnisada kilomeetrit. Ebaõiglusel ja vägivallal pole aga riigipiire või rahvust, see on inimlik tragöödia, millele pole mitte kunagi õigustust. Eestis on suur valgevenelaste kogukond ja Valgevenes elavate pereliikmete ja lähedaste südamevalu kandub ka meie ühiskonda,” rääkis Margit Aasmäe, Fotografiska Tallinna tegevjuht ja kaasasutaja, kuidas sündis mõte dokumentaalfotode väljapanekust.

Erinäitus on osa Rootsist alguse saanud Fotografiska For Life platvormist, mille eesmärgiks on tõstatada fotograafia jõu kaudu teadlikkust ühiskondlikult olulistest teemadest ning algatada diskussioone. Valgevene massimeeleavaldused ei ole kolme kuuga raugenud ning koostöös kohalike naisfotograafidega juhib erinäitus sealsetele sündmustele tähelepanu. Piletita ja riigipiirideta virtuaalne galerii on internetiühenduse korral ligipääsetav mistahes maailmanurgast.

“Fotografiska jutustab fotograafide loomingu kaudu piltide taga peituvaid lugusid. Mõnikord on need valusad ja ebamugavad, aga samas erakordselt tõelised – Valgevene massimeeleavaldused juhtuvad just nüüd ja praegu. Fotografiska For Life platvormi erinäitused on reaktsioon sellistele sündmustele,” selgitas Aasmäe. “Näitus “Valgevene tulevik naiste väega” on dokumentaalfotode väljapanek, aga ennekõike sissevaade ühe kogukonna tohutusse jõusse. Niisamuti ka sümboolne toetus inimestele, kes võitlevad oma hääle ja tõe nimel, olgu see tõde siis ilus või inetu,” jätkas Aasmäe.

Fotografiska For Life erinäitus “Valgevene tulevik naiste väega” on valminud koostöös Valgevene fotograafe ja visuaalseid kunstnikke koondava platvormiga SHKLO ning on osa ülemaailmsetest Valgevene sündmustele tähelepanu juhtivatest aktsioonidest Baltikumis, Põhjamaades, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja teistes riikides üle maailma. Mitmekeelne piletita näitus on avatud alates 27. novembrist Fotografiska I korruse kohviku seintel ja veebikeskkonnas www.fotografiska.com/tallinn.

Sel nädalal avaneb Fotografiskas näitus „Sündida ja sünnitada“, mis esitleb jõulises, ausas ja intiimses vaates hetki, mil saavad alguse nii elu kui vanemlus, saateks poeetilised mõtisklused sünnituse ürgse ja tabamatu olemuse üle.

Fotograaf Emilia Bergmark-Jiménez on aastast 2021 pildistanud Rootsis sünnitusi, talletades elu alguse lugusid – igaühel neist on olnud ainulaadsed asjaolud ja kulg. Fotografiskas 10. oktoobril avanev Bergmark-Jiménezi isikunäitus põhineb samal projektil ning juhatab läbi sünnituse erinevate etappide ja hetkede, mis tähistavad nii elu kui ühise teekonna algust. Dokumentaalfotod esitlevad sünnitust ausalt ja argiselt, kehalises ja intiimses vaates. Piltide saateks jagab fotograaf aga oma isiklikke mõtisklusi, mis puudutavad sünnituse ürgset ja metafüüsilist poolt – eluline ja poeetiline sulavad kokku näituseks, kus sünd on ühtaegu nii tunnistus kui teekond.

Bergmark-Jiménez on projekti raames osalenud üle 40 sünnitusel, millest igaühest on valminud umbkaudselt 900 ülesvõtet. Fotografiska näituse jaoks on ta välja valinud 25 sünnitust, mis on jäädvustatud fotograafi ausa, ent ülitundliku pilgu läbi. „Olen täheldanud, et need pildid toovad esile tugevaid reaktsioone. Fotod naiste kehadest, mis ei ole kaunid või sensuaalsed, äratavad üles allasurutud tundeid ja hirme,“ kommenteerib Bergmark-Jiménez oma loomingut. Näitusega „Sündida ja sünnitada“ jutustab kunstnik loo sünnituse eksistentsiaalsest aspektist, aga ka inimeseks saamisest ja inimesena elamisest. „See projekt on olnud mu elu kõige väekam teekond. See on põhjalikult ümber kujundanud minu arusaama reaalsusest,“ lisab kunstnik.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents sõnab, et näituse jõud peitub just selle ausas ja ilustamata eheduses: „Iga foto sellel näitusel kannab endas eriilmelist lugu ja selle kihte. Mõni pilt võib tunduda toore või liigagi vahetuna, kuid just selles peitub Emilia loomingu vägi – midagi pole ilustatud ega peidetud. Ehe elu etendub tema piltidel avameelselt ja kompromissitult, põhinedes Emilia sügaval austusel sünnituspalatis kogetu vastu.“

Näituse avamise puhul viibib Eestis ka kunstnik ise – tema inspireerivast maailmast saab vahetult osa saada nii 9. oktoobril kell 18 toimuval näituse avavestlusel kui 10. oktoobril kell 18 toimuval avatuuril. Sünnitust käsitleva näituse avanemise puhul lisandub 21. oktoobrist Fotografiska üritusteprogrammi ka hommikuvöönd – vastukaaluks igareedesele öövööndile seab Fotografiska teisipäeviti kell 9–11 fookuse lapse sündi ootavatele ning beebide ja väikelaste vanematele. Hommikuvöönd pakub rahulikku aega kunsti nautimiseks, turvalist ruumi lastega olemiseks ning võimalust kohtuda teiste vanematega ja jagada kogemusi. Hommikuvöönditel osalevad aeg-ajalt erikülalised, kes kõnetavad teemasid, mis ootuse ajal ning imikute ja maimikutega kooskasvamisel võiksid vanemale olla olulised või päevakajalised.

Kai kunstikeskuse sügishooaja avab Mėta Valiušaitytė (FR/LT) kureeritud näitus “Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus”, mis on avatud 11. oktoobrist 2025 kuni 22. veebruarini 2026.

Näitus jälgib Sirje Runge loomingulist teekonda valguse, värvi ja taju uurimisel. Eelkõige maalijana tuntud Runge on tegutsenud mitmes meediumis, sealhulgas maali, video ja aastakümneid kestnud õpetamise vallas. Tema loomingu keskmes on mõiste värviruum – elav ja tundlik väli, kus põimuvad valgus, emotsioon ja struktuur. Runge jaoks on õpetamine ja loomine eluliselt seotud; ta mõtestab õpetamist kui iseseisvat kunstivormi, mis tugineb tähelepanule ja katsetamisele. Ka valgus ei ole tema praktikas pelgalt materiaalne nähtus, vaid peamine loominguline kaaslooja. 

Näitusel on väljas valik Runge teoseid 1970. aastatest tänaseni ning eraldi ruum on pühendatud tema õpetamiskunstile, rekonstrueerides tema katsetused värviliste paberitega valguse uurimiseks.

Ühe Eesti sõjajärgse kunsti juhtfiguurina on Runge otsija, kelle loominguline praktika avaneb kui helendav uurimus valguse, värvi ja mateeria olemusest. Ta käsitleb värvi kui vibratsiooni ning pedagoogikat kui kunstipraktikat. Hapruse asetamine nii kontseptuaalse kui ka materiaalse vaatenurgana teoste keskmesse kutsub külastaja astuma ruumi, kus põimuvad mateeria ja mõte, valgus ja vari, loomine ja lagunemine. Runge tuletab meelde, et kunsti jõud peitub sageli selle võimes kanda vastuolusid, aktsepteerida kaduvust ja muuta mööduv millekski kestvaks.

Uuri näituse kohta lisa kai.center.