1960. aastal sündinud Frank Ockenfels on fotograaf, kunstnik ja režissöör, kes on kõige paremini tuntud oma sürreaalsete portreede poolest. Rohkem kui kolme aastakümne jooksul on ta jäädvustanud maailmakuulsaid näitlejaid, muusikuid ja Hollywoodi tegelasi nagu näiteks Nirvana, David Bowie, David Lynch, Angelina Jolie, George Clooney, Natalie Portman ja paljud teised tuntud nimed.
Näitus “Endasse vaadates” on jagatud erinevateks osadeks, kus saame jälgida Frank Ockenfels 3 arengut kunstnikuna läbi kogu tema karjääri. Alates lihtsatest portreedest läbi naiskeha vormide uurimise kuni valiku piltideni tema üheksa aastat kestnud koostööst David Bowie ja teiste muusikutega. Kasutades mitmeid erinevaid tehnikaid – nagu fotograafia, maalimine ja kollaaž – ning eksperimenteerides valguse, optika ja erinevate kaameratüüpidega, püüab Ockenfels alati laiendada piire, mida fotograafia või kunstiteos võib endast kujutada. Tema fotode kohati jõhker töötlemine, kus ta moonutab neid näiteks kääride, tindi ja söega, muudab need üksikute inimeste portreed ka tema enda ja tema sisemaailma peegelduseks.
“Frank Ockenfels 3 on kunstnik, kes julgeb eksperimenteerida ja seda meile tihti armastatud ikoonide, tuntud inimestega, mis võib kohati vaatajatele mõjuda ehmatavalt või isegi šokeerivalt. Tema fotosid vaadates ei saagi koheselt aru, kas tegu on maali, joonistuse, kollaaži või millegi muuga. See teebki Franki käekirja nii eristuvaks ja silmapaistvaks – suurepärane näitus tähistamaks Fotografiska Tallinna kolmandat tegutsemisaastat,” räägib Fotografiska Tallinna näituste juht ja kaasasutaja Maarja Loorents.
“Kolm aastat ei tundu väga pikk aeg, aga arvestades, et selle sisse on jäänud nii tormiline alguse poolaasta, kui Fotografiskast sai armastatuim kokkukäimiskoht, kui ka kaks aastat viirusest tingitud hakitud lahtiolemist, siis oleme küpsenud kiiremini, kui oleksime eeldanud. Iga aasta on olnud justkui maraton ja iga sünnipäev väga eriline, arvestades, et Fotografiska toimetab vaid erakapitalil. Täna oleme tiimina tugevamaid kui kunagi varem ning teeme lootusrikkalt plaane, et inspireerida ka edaspidi maailmatasemel foto- ja toidukunstiga,” kommenteerib Fotografiska Tallinn tegevjuht ja kaasasutaja Margit Aasmäe.
Meenutuseks: Fotografiska Tallinn avati 2019. aasta juunis esimese rahvusvahelise asukohana väljaspool Stockholmi, tänaseks on Fotografiska laienenud New Yorki, 2023. aastal lisanduvad Berliin, Miami, Shanghai. Fotografiska restoran pärjati 2022. aastal Michelini rohelise tähega.
Frank Ockenfels 3 suurnäitus “Endasse vaadates” jääb avatuks 9. oktoobrini.
Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal.
Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.
14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.
Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“
Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.
Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.
„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.
„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.
Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.