22. aprillil avab Fotografiska kaks uut näitust – Ameerika Ühendriikide multidistsiplinaarse kunstniku Carla Gannise uusmeedia teose “Emoji-naudingute aed” ja Hiina fotokunstniku Pixy Liao näituse “Su pilk kuulub mulle”. Mõlemat kunstnikut seob teatav ühiskonnakriitilisus, enese ning ühiskonna normide ja uskumuste kõrvaltvaatamine. 

“Emoji-naudingute aed” on Gannise katsetus segada ajaloolisi ja kaasaegseid märgisüsteeme ning selle protsessi kaudu mitmekesistada ja laiendada emoji leksikoni. Praegune tehnoloogilise arengu kiirus viitab sellele, et bioloogilised organismid ja keskkond on pöördumatult muutumas. Selle valguses on põnev avastada, kui kergesti meie tänane visuaalne rahvakeel ühtib 500 aasta taguse visionäärse kunstniku  Hieronymus Boschi sümboolikaga. Boschi üks ambitsioonikamaid teoseid “Maiste naudingute aed” kehastab inimlike, maiste ja kosmoloogiliste tingimuste konflikte, huumorit, pimedust ja absurdsust. Kunstnik Gannise julgus segada Boschi loomingut kaasaegse emoji keelega on vaheldumisi paroodiline ja kriitiline.

Pixy Liao näitus “Su pilk kuulub mulle” kritiseerib läbi omapärase huumoriprisma kaasaegse ühiskonna stereotüüpseid soorolle. Konservatiivses Hiinas üles kasvanuna ei tundnud Pixy ennast kunagi traditsioonilisse naise rolli sobivat, kelle peamiseks ülesandeks oli oma pere ja kodu eest hoolitsemine. Liao projekt sai alguse tema sõprade üllatunud reaktsioonist kunstniku viis aastat noorema kallima, Moro, suhtes. Liao jaapanlasest kallimast Morost sai tema muusa ja kunstniku fotod hakkasid portreteerima mehe ja naise vahelist klassikaliselt ebatavalist dünaamikat. Liao tööd ei jäta vaatajat kindlasti mitte neutraalseks ja toovad esile emotsioone olenevalt vaatajast endast, olgu nendeks segadus, rõõm, lõbu, vastikus, üllatus või kuuluvustunne. Oma töödega ei murra kunstnik vaid soorolle, vaid paneb mõtlema ka muudele tavadele, mida traditsiooniliselt romantilistes suhetes normaalsuseks peame.

“Mõlemad näitused on võimalus astuda samm väljapoole harjumuspärast,” sõnab Fotografiska näituste juht Maarja Loorents. “Pixy Liao kunstiprojekt paneb meid mõtlema tavapäraste soorollide kujunemisele ühiskonnas ja sellele, kuidas see meid juba maastmadalast mõjutab ja kujundab ja ehk rohkemgi, kui me arvata oskame. Kunstnik Carla Gannis vihjab aga tänapäeva digiajastu sümbolite võidukäigule, kasutades julgelt Hieronymus Boschi loomingut, segades mängleva kergusega kaasaja suhtlussümboolika ajalooliste kujunditega.”

Pixy Liao näitus jääb avatuks 14. augustini ja Carla Gannis 28. augustini. 

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.