Sel suvel tähistab Fotografiska Tallinn oma 5. sünnipäeva ja lööb 6.-9. juunil tantsu loodusega, avades paeluvate eriüritustega suurnäituse „Õites/In Bloom”. Mahukas ekspositsioon toob esile 17 kunstniku tõlgenduse inimese ja looduse omavahelisest suhtest, põimides foto, video ja skulptuuri, taustal kõlamas innustav ja filosoofiline mõtisklus aja muutlikkusest. Rahvusvaheliste kunstnike kõrval on näitusel esindatud ka Eesti fotograaf Heikki Leis.

7. juunil tähistab Fotografiska 5. sünnipäeva ja toob peo otse kunsti keskele, lüües raju sünnipäevapeo raames lahti suvise suurnäituse „In Bloom” uksed. See lummav ja ääretult mahlakas ekspositsioon toob foto- ja videokunsti ning skulptuuri ja installatsioonide kaudu esile looduse tähenduslikkuse tänapäeva kunstis. Looduse ilu, rohkust, haprust ja mitmekesisust esindab 17 nüüdiskunstnikku, kellel kõigil on huvi end selles maailmas mõista, avastada ning väljendada. Koos on nad loonud kontseptuaalse käsitluse elu ja surma tsüklist, maailma õitsengust ja hävingust, meelelistest kogemustest ja kaudsetest narratiividest ning tunnetest või nende puudulikkusest tänapäeva maailmas.

7. juunil avaneval näitusel on nimekate rahvusvaheliste kunstnike seas esindatud näiteks Cig Harvey (UK), Santeri Tuori (FIN), Inka & Niclas (SWE) ja Helene Schmitz (SWE), aga ka tunnustatud Eesti kunstnik Heikki Leis, kelle teose on publiku jaoks sõnadesse seadnud kunstnik Peeter Laurits.

Fotografiska kaasasutaja ja näituste juhi Maarja Loorentsi sõnul peitub ekspositsiooni toretseva nime taga sügavam ja filosoofiline pool. „Õites olemine ei tähenda ainult suurt ja õnnelikku õitseaega – see sümboliseerib ka eri eluetappe, keskkonnas toimuvat, teket ja kadu. Kui pisikesest seemnest sünnib midagi uut, midagi tärkab ellu, siis on vaja meie kõigi tarkust, hoolt ja armastust seda kõike elus hoida ja kaitsta,” kirjeldab Loorents. „Mul on eriti hea meel, et meie näitusel on seekord esindatud ka Eesti kunstnik Heikki Leis – oleme nüüd sealmaal, et Fotografiskas saab kohalikku kunsti senisest kindlasti tihedamini näha,” lisab ta.

Fotografiska Tallinn tähistab suurnäitusega „In Bloom” ka oma viiendat sünnipäeva – 2019. aastal Telliskivi loomelinnakusse kerkinud fotomuuseum oli esimene, mis väljaspool Stockholmi avati. Kunsti, kultuuri ja fotograafia kohtumispaigana on Fotografiska hoidnud tugevat rolli maamärgi, mõjutaja ja majakana, tunnetades seejuures oma jõudu, vastutust ja vajalikkust nii kohalikul kui rahvusvahelisel kunsti- ja kultuurimaastikul.

Muuseumi kaasasutaja ja tegevjuhi Margit Aasmäe sõnul pole viie aasta verstapost oluline pelgalt möödunud aja tähistamiseks, vaid ka selleks, et panna tähele kultuurselt elavaid ja kirjusid karaktereid, kellega sümbioosis oma nägemust ka edaspidi ellu viia. „Meie jaoks on viienda sünnipäeva tähistamine märgiline mitmel põhjusel,” kommenteerib Aasmäe. „Kui Fotografiskat Tallinnas tegema hakkasime, oli Fotografiska veel olemas vaid Stockholmis. Tänaseks on Fotografiskast kujunenud suurim eramuuseum maailmas, andes fotograafia esile tõstmisega kunstnikele kõneka platvormi oma loomingu näitamiseks. Viis möödunud aastat on meid kiiresti täiskasvanuks teinud, kuid on tänaseks toonud kohta, kust on väga põnev edasi minna. Otsime endiselt väga kirglikult lugusid, mida läbi fotode inimesteni tuua, ning mängime piiridega, astume alati ühe sammu kaugele ja julgeme endas vajalikel hetkedel ka kahelda,” sõnab ta.

Uue ja mahuka näituse kõrval toob Fotografiska sünnipäev majja mitmeid haaravaid eriüritusi, saateks kunsti, maitsete ja suviste koosviibimiste harmoonia. Näitusel osalevad kunstnikud avavad oma loomingu tausta kahel üritusel: 7. juunil kell 12 toimuval avavestlusel ning 8. juunil kell 18 aset leidval erituuril. Suurejoonelise nädalavahetuse krooniks on 7. juunil toimuv Mutant Disco x Haigla pidu, mis täidab Fotografiska kaks näitusekorrust üheks ööks berliinilikult pööraste peovõngetega ja liugleb ülevas meeleolus varajaste hommikutundideni.

Fotografiska Tallinn käivitab uue, kohalikele fotokunstnikele suunatud platvormi Fotografiska Emerging Artists: The Baltics + Finland, mille fookuses on piirkonna tõusvad fotokunsti talendid. Algatus keskendub uute loominguliste käekirjade avastamisele ja toetamisele, võimendades kunstnike nähtavust ja professionaalset arengut ning pakkudes ligipääsu Fotografiska üleilmsele võrgustikule. Platvormi esimene suurem projekt on 2026. aasta mais Fotografiska Tallinnas avanev grupinäitus, kuhu valitakse kuni kuus tõusvat fototähte Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest.

Fotografiska Tallinna Emerging Artists platvormile on oodatud kandideerima igas vanuses fotokunstnikud Balti riikidest ja Soomest, kes on oma loomingulise teekonna algusjärgus või kelle loome ei ole veel kogunud laiemat piirkondlikku tuntust. Taotlusi saab esitada aastaringselt ning kord aastas valitakse välja kunstnikud, kes osalevad Fotografiska Tallinnas toimuval erinäitusel. Esimene näitus avaneb 2026. aasta maikuus ning kandideerimine sellele kestab tuleva jaanuari lõpuni.

Lisaks näitusel osalemisele ja uute teoste produktsioonile pakub platvorm kunstnikele personaalset mentorlust ja kokkupuudet valdkonna ekspertidega, kõlapinda Fotografiska kanalites ning võimalusi osaleda publikuprogrammides ja töötubades. Algatus loob alustavatele fotokunstnikele professionaalse keskkonna, kus kasvada koos teiste autoritega, katsetada uusi formaate ning saada osa rahvusvahelise haardega näitusekogemusest.

Fotografiska jaoks täidab see eesmärki tuua esile kohalikku, veel nägemata kunsti ning võimendada selle häält, jagades oma platvormi jõudu ja liikudes ühiselt edasi. „Oleme ammu soovinud käivitada platvormi, mis keskenduks teadlikult kunstnikele, kes on fotokunstis oma teed alles kujundamas, ning annaks neile Fotografiska lava kaudu nähtavuse ja toetatud kasvuruumi,“ ütleb Fotografiska Tallinna tegevjuht ja kaasasutaja Margit Aasmäe. „Regiooniülene vaade loob võimaluse tuua kokku erinevad hääled, teemad ja visuaalsed lähenemised, mis noort kunsti praegu sütitavad. Loodame esimesel näitusel näha esindatust igast riigist ning hoida sama sammu ka järgmistega,“ lisab Aasmäe.

Kandideerima on oodatud nii loomekarjääri algusjärgus olevad fotokunstnikud kui autorid, kelle looming ei ole veel saanud laiaulatuslikku kõlapinda. Kõrgelt on hinnatud nii omanäoline visuaalne käekiri kui tugev jutustav lähenemine. Oodatud on terviklikud, seni eksponeerimata projektid, mis käsitlevad kaasaegseid ja päevakajalisi teemasid. Fookus on fotograafial, kuid teretulnud on ka video-, segatehnika- ja installatiivsed lahendused, mille lähtepunktiks on fotokunst. Taotlus tuleb esitada ühe PDF-failina inglise keeles ning lisada 15–20 teost või reproduktsiooni ühes projektikirjeldusega, soovituslikult ka koos kunstnikupositsiooni lühikirjeldusega. Kandideerida selle lingi kaudu kuni 31. jaanuarini 2026.

Sel reedel, 5. detsembril kell 18 avatakse A-Galeriis ehtekunsti aastanäitus pealkirjaga “Üks ta kõik”, kus osaleb 64 kunstnikku. Näituse kuraator on Sille Luiga.

Eesti ehtekunsti suurim iga-aastane ühisnäitus keskendub seekord väärtustele. Praegusel ajal, mil väärtust nähakse sageli numbrite kaudu, juhivad kunstnikud tähelepanu väärtuse teistsugustele vormidele, mis sünnivad koostööst, kogukonnast ja ühises ruumis kujunevatest suhetest. Näitusel on tänavu teoseid nii A-Galerii kogukonna kunstnikelt kui ka autoritelt, kes on ehtevaldkonnaga uuel moel suhestunud, koondades eri põlvkondade ja taustade kokkupuutepunkti.

Aastanäituse kujunduse loonud kunstnik Karl Joonas Alamaa töötab rõivatekstiilijääkidest valmistatud pehmete figuursete objektidega, mida täiendavad puidust ja metallist orgaanilised pinnastruktuurid. Kujundus põimib ehted ja skulpturaalsed vormid ning suunab mõtisklema, milline võiks olla ehtekunsti roll inimeseks olemise ja teravalt kontrastsete ühiskondlike kriiside keskel.

Pealkiri „Üks ta kõik” viitab pingetele erilisuse ja universaalsuse väärtustamise vahel, kõlamas irooniline: mis iganes, vahet ju pole. Iga teos ja näitus on justkui oma väikese maailma probleemi püstitus ja võimalik lahendus, üks paljus. Suure ühisnäituse puhul avaneb väärtuste ruum, kus näiliselt sarnased osad korrutuvad ja erilisus hajub, kuid vaatamata sellele kerkib pinnale midagi oluliselt ainulaadset, uusi vaatenurki ja ootamatut uuenduslikkust pakkuvat.

Näitusel osalevad kunstnikud: Mirjam Aun, Andrei Balašov, Merike Balod, Jens Andreas Clausen, Margus Elizarov, Rita-Livia Erikson, Kati Erme, Elize Hiiop, Tatiana Iakovleva, Hedi Jaansoo, Ivar Kaasik, Keesi Kapsta, Mari Käbin, Liisi Kõuhkna, Keiu Koppel, Ülle Kõuts, Kalle Kotselainen, Olga Tea Krek, Kadi Kübarsepp, Triin Kukk, Valdek Laur, Kristiina Laurits, Krista Lehari, Claudia Lepik, Viktorija Lillemets, Elis Liivo, Urmas Lüüs, Keiu Maasik, Tõnis Malkov, Henry Mardisalu, Ülle Mesikäpp, Juulia Aleksandra Mikson, Paul Aadam Mikson, Maarja Niinemägi, Erle Nemvalts, Ulrika Paemurru, Õnne Paulus, Margit Paulin, Mari Pärtelpoeg, Darja Popolitova, Ane Raunam, Anne Reinberg, Mari Relo-Šaulys, Liisa-Chrislin Saleh, Tamara Sergijenko, Kairi Sirendi, Birgit Skolimowski, Riin Somelar, Kärt Summatavet, Hansel Tai, Sven Tali, Harry Tensing, Margus Tänav, Bianca Triinu Toots, Kertu Tuberg, Maria Valdma-Härm, Ene Valter, Katrin Veegen, Kadi Veesaar, Kertu Vellerind, Tea Vellerind, Raili Vinn, Ülle Voosalu.

Näitus jääb A-Galeriis avatuks kuni 17.01.2026.