Sel suvel tähistab Fotografiska Tallinn oma 5. sünnipäeva ja lööb 6.-9. juunil tantsu loodusega, avades paeluvate eriüritustega suurnäituse „Õites/In Bloom”. Mahukas ekspositsioon toob esile 17 kunstniku tõlgenduse inimese ja looduse omavahelisest suhtest, põimides foto, video ja skulptuuri, taustal kõlamas innustav ja filosoofiline mõtisklus aja muutlikkusest. Rahvusvaheliste kunstnike kõrval on näitusel esindatud ka Eesti fotograaf Heikki Leis.

7. juunil tähistab Fotografiska 5. sünnipäeva ja toob peo otse kunsti keskele, lüües raju sünnipäevapeo raames lahti suvise suurnäituse „In Bloom” uksed. See lummav ja ääretult mahlakas ekspositsioon toob foto- ja videokunsti ning skulptuuri ja installatsioonide kaudu esile looduse tähenduslikkuse tänapäeva kunstis. Looduse ilu, rohkust, haprust ja mitmekesisust esindab 17 nüüdiskunstnikku, kellel kõigil on huvi end selles maailmas mõista, avastada ning väljendada. Koos on nad loonud kontseptuaalse käsitluse elu ja surma tsüklist, maailma õitsengust ja hävingust, meelelistest kogemustest ja kaudsetest narratiividest ning tunnetest või nende puudulikkusest tänapäeva maailmas.

7. juunil avaneval näitusel on nimekate rahvusvaheliste kunstnike seas esindatud näiteks Cig Harvey (UK), Santeri Tuori (FIN), Inka & Niclas (SWE) ja Helene Schmitz (SWE), aga ka tunnustatud Eesti kunstnik Heikki Leis, kelle teose on publiku jaoks sõnadesse seadnud kunstnik Peeter Laurits.

Fotografiska kaasasutaja ja näituste juhi Maarja Loorentsi sõnul peitub ekspositsiooni toretseva nime taga sügavam ja filosoofiline pool. „Õites olemine ei tähenda ainult suurt ja õnnelikku õitseaega – see sümboliseerib ka eri eluetappe, keskkonnas toimuvat, teket ja kadu. Kui pisikesest seemnest sünnib midagi uut, midagi tärkab ellu, siis on vaja meie kõigi tarkust, hoolt ja armastust seda kõike elus hoida ja kaitsta,” kirjeldab Loorents. „Mul on eriti hea meel, et meie näitusel on seekord esindatud ka Eesti kunstnik Heikki Leis – oleme nüüd sealmaal, et Fotografiskas saab kohalikku kunsti senisest kindlasti tihedamini näha,” lisab ta.

Fotografiska Tallinn tähistab suurnäitusega „In Bloom” ka oma viiendat sünnipäeva – 2019. aastal Telliskivi loomelinnakusse kerkinud fotomuuseum oli esimene, mis väljaspool Stockholmi avati. Kunsti, kultuuri ja fotograafia kohtumispaigana on Fotografiska hoidnud tugevat rolli maamärgi, mõjutaja ja majakana, tunnetades seejuures oma jõudu, vastutust ja vajalikkust nii kohalikul kui rahvusvahelisel kunsti- ja kultuurimaastikul.

Muuseumi kaasasutaja ja tegevjuhi Margit Aasmäe sõnul pole viie aasta verstapost oluline pelgalt möödunud aja tähistamiseks, vaid ka selleks, et panna tähele kultuurselt elavaid ja kirjusid karaktereid, kellega sümbioosis oma nägemust ka edaspidi ellu viia. „Meie jaoks on viienda sünnipäeva tähistamine märgiline mitmel põhjusel,” kommenteerib Aasmäe. „Kui Fotografiskat Tallinnas tegema hakkasime, oli Fotografiska veel olemas vaid Stockholmis. Tänaseks on Fotografiskast kujunenud suurim eramuuseum maailmas, andes fotograafia esile tõstmisega kunstnikele kõneka platvormi oma loomingu näitamiseks. Viis möödunud aastat on meid kiiresti täiskasvanuks teinud, kuid on tänaseks toonud kohta, kust on väga põnev edasi minna. Otsime endiselt väga kirglikult lugusid, mida läbi fotode inimesteni tuua, ning mängime piiridega, astume alati ühe sammu kaugele ja julgeme endas vajalikel hetkedel ka kahelda,” sõnab ta.

Uue ja mahuka näituse kõrval toob Fotografiska sünnipäev majja mitmeid haaravaid eriüritusi, saateks kunsti, maitsete ja suviste koosviibimiste harmoonia. Näitusel osalevad kunstnikud avavad oma loomingu tausta kahel üritusel: 7. juunil kell 12 toimuval avavestlusel ning 8. juunil kell 18 aset leidval erituuril. Suurejoonelise nädalavahetuse krooniks on 7. juunil toimuv Mutant Disco x Haigla pidu, mis täidab Fotografiska kaks näitusekorrust üheks ööks berliinilikult pööraste peovõngetega ja liugleb ülevas meeleolus varajaste hommikutundideni.

Tartu kevadine Galeriide öö toimub tänavu 10. aprillil ning toob üheks õhtuks Aparaaditehasesse, selle ümbrusesse ja Samelini tehasesse enam kui 30 näitust ja sündmust. 18. korda toimuva ürituse külastajaid ootavad näituste avamised, avatud stuudiod, tuurid, kontserdid ja peod. Kõik galeriid ja näitusepinnad on avatud kuni hilisõhtuni.

Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.

Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.

Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.

18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.

Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.

Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“

Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.

Võrumaa Muuseumis on 26. aprillini avatud Marion Laeva ja Bianka Soe kureeritud tekstiilinäitus “Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul”. Näitus koondab kolm põlvkonda moekunstnikke, kelle loomingus kujuneb rõivas ühenduspunktiks keha ja loodusmaastiku, füüsilise ruumi ja psüühilise paiga vahel.

Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol. Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.

Geograaf  Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. “Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga,” jääb kõlama näituse tutvustusest.

Näituse kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira.

Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe

Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts

Graafiline disainer: Taavi Oolberg

Uuri näituse kohta lisa Võrumaa Muuseumi kodulehelt.