Sel suvel tähistab Fotografiska Tallinn oma 5. sünnipäeva ja lööb 6.-9. juunil tantsu loodusega, avades paeluvate eriüritustega suurnäituse „Õites/In Bloom”. Mahukas ekspositsioon toob esile 17 kunstniku tõlgenduse inimese ja looduse omavahelisest suhtest, põimides foto, video ja skulptuuri, taustal kõlamas innustav ja filosoofiline mõtisklus aja muutlikkusest. Rahvusvaheliste kunstnike kõrval on näitusel esindatud ka Eesti fotograaf Heikki Leis.

7. juunil tähistab Fotografiska 5. sünnipäeva ja toob peo otse kunsti keskele, lüües raju sünnipäevapeo raames lahti suvise suurnäituse „In Bloom” uksed. See lummav ja ääretult mahlakas ekspositsioon toob foto- ja videokunsti ning skulptuuri ja installatsioonide kaudu esile looduse tähenduslikkuse tänapäeva kunstis. Looduse ilu, rohkust, haprust ja mitmekesisust esindab 17 nüüdiskunstnikku, kellel kõigil on huvi end selles maailmas mõista, avastada ning väljendada. Koos on nad loonud kontseptuaalse käsitluse elu ja surma tsüklist, maailma õitsengust ja hävingust, meelelistest kogemustest ja kaudsetest narratiividest ning tunnetest või nende puudulikkusest tänapäeva maailmas.

7. juunil avaneval näitusel on nimekate rahvusvaheliste kunstnike seas esindatud näiteks Cig Harvey (UK), Santeri Tuori (FIN), Inka & Niclas (SWE) ja Helene Schmitz (SWE), aga ka tunnustatud Eesti kunstnik Heikki Leis, kelle teose on publiku jaoks sõnadesse seadnud kunstnik Peeter Laurits.

Fotografiska kaasasutaja ja näituste juhi Maarja Loorentsi sõnul peitub ekspositsiooni toretseva nime taga sügavam ja filosoofiline pool. „Õites olemine ei tähenda ainult suurt ja õnnelikku õitseaega – see sümboliseerib ka eri eluetappe, keskkonnas toimuvat, teket ja kadu. Kui pisikesest seemnest sünnib midagi uut, midagi tärkab ellu, siis on vaja meie kõigi tarkust, hoolt ja armastust seda kõike elus hoida ja kaitsta,” kirjeldab Loorents. „Mul on eriti hea meel, et meie näitusel on seekord esindatud ka Eesti kunstnik Heikki Leis – oleme nüüd sealmaal, et Fotografiskas saab kohalikku kunsti senisest kindlasti tihedamini näha,” lisab ta.

Fotografiska Tallinn tähistab suurnäitusega „In Bloom” ka oma viiendat sünnipäeva – 2019. aastal Telliskivi loomelinnakusse kerkinud fotomuuseum oli esimene, mis väljaspool Stockholmi avati. Kunsti, kultuuri ja fotograafia kohtumispaigana on Fotografiska hoidnud tugevat rolli maamärgi, mõjutaja ja majakana, tunnetades seejuures oma jõudu, vastutust ja vajalikkust nii kohalikul kui rahvusvahelisel kunsti- ja kultuurimaastikul.

Muuseumi kaasasutaja ja tegevjuhi Margit Aasmäe sõnul pole viie aasta verstapost oluline pelgalt möödunud aja tähistamiseks, vaid ka selleks, et panna tähele kultuurselt elavaid ja kirjusid karaktereid, kellega sümbioosis oma nägemust ka edaspidi ellu viia. „Meie jaoks on viienda sünnipäeva tähistamine märgiline mitmel põhjusel,” kommenteerib Aasmäe. „Kui Fotografiskat Tallinnas tegema hakkasime, oli Fotografiska veel olemas vaid Stockholmis. Tänaseks on Fotografiskast kujunenud suurim eramuuseum maailmas, andes fotograafia esile tõstmisega kunstnikele kõneka platvormi oma loomingu näitamiseks. Viis möödunud aastat on meid kiiresti täiskasvanuks teinud, kuid on tänaseks toonud kohta, kust on väga põnev edasi minna. Otsime endiselt väga kirglikult lugusid, mida läbi fotode inimesteni tuua, ning mängime piiridega, astume alati ühe sammu kaugele ja julgeme endas vajalikel hetkedel ka kahelda,” sõnab ta.

Uue ja mahuka näituse kõrval toob Fotografiska sünnipäev majja mitmeid haaravaid eriüritusi, saateks kunsti, maitsete ja suviste koosviibimiste harmoonia. Näitusel osalevad kunstnikud avavad oma loomingu tausta kahel üritusel: 7. juunil kell 12 toimuval avavestlusel ning 8. juunil kell 18 aset leidval erituuril. Suurejoonelise nädalavahetuse krooniks on 7. juunil toimuv Mutant Disco x Haigla pidu, mis täidab Fotografiska kaks näitusekorrust üheks ööks berliinilikult pööraste peovõngetega ja liugleb ülevas meeleolus varajaste hommikutundideni.

Sel nädalal avaneb Fotografiskas näitus „Sündida ja sünnitada“, mis esitleb jõulises, ausas ja intiimses vaates hetki, mil saavad alguse nii elu kui vanemlus, saateks poeetilised mõtisklused sünnituse ürgse ja tabamatu olemuse üle.

Fotograaf Emilia Bergmark-Jiménez on aastast 2021 pildistanud Rootsis sünnitusi, talletades elu alguse lugusid – igaühel neist on olnud ainulaadsed asjaolud ja kulg. Fotografiskas 10. oktoobril avanev Bergmark-Jiménezi isikunäitus põhineb samal projektil ning juhatab läbi sünnituse erinevate etappide ja hetkede, mis tähistavad nii elu kui ühise teekonna algust. Dokumentaalfotod esitlevad sünnitust ausalt ja argiselt, kehalises ja intiimses vaates. Piltide saateks jagab fotograaf aga oma isiklikke mõtisklusi, mis puudutavad sünnituse ürgset ja metafüüsilist poolt – eluline ja poeetiline sulavad kokku näituseks, kus sünd on ühtaegu nii tunnistus kui teekond.

Bergmark-Jiménez on projekti raames osalenud üle 40 sünnitusel, millest igaühest on valminud umbkaudselt 900 ülesvõtet. Fotografiska näituse jaoks on ta välja valinud 25 sünnitust, mis on jäädvustatud fotograafi ausa, ent ülitundliku pilgu läbi. „Olen täheldanud, et need pildid toovad esile tugevaid reaktsioone. Fotod naiste kehadest, mis ei ole kaunid või sensuaalsed, äratavad üles allasurutud tundeid ja hirme,“ kommenteerib Bergmark-Jiménez oma loomingut. Näitusega „Sündida ja sünnitada“ jutustab kunstnik loo sünnituse eksistentsiaalsest aspektist, aga ka inimeseks saamisest ja inimesena elamisest. „See projekt on olnud mu elu kõige väekam teekond. See on põhjalikult ümber kujundanud minu arusaama reaalsusest,“ lisab kunstnik.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents sõnab, et näituse jõud peitub just selle ausas ja ilustamata eheduses: „Iga foto sellel näitusel kannab endas eriilmelist lugu ja selle kihte. Mõni pilt võib tunduda toore või liigagi vahetuna, kuid just selles peitub Emilia loomingu vägi – midagi pole ilustatud ega peidetud. Ehe elu etendub tema piltidel avameelselt ja kompromissitult, põhinedes Emilia sügaval austusel sünnituspalatis kogetu vastu.“

Näituse avamise puhul viibib Eestis ka kunstnik ise – tema inspireerivast maailmast saab vahetult osa saada nii 9. oktoobril kell 18 toimuval näituse avavestlusel kui 10. oktoobril kell 18 toimuval avatuuril. Sünnitust käsitleva näituse avanemise puhul lisandub 21. oktoobrist Fotografiska üritusteprogrammi ka hommikuvöönd – vastukaaluks igareedesele öövööndile seab Fotografiska teisipäeviti kell 9–11 fookuse lapse sündi ootavatele ning beebide ja väikelaste vanematele. Hommikuvöönd pakub rahulikku aega kunsti nautimiseks, turvalist ruumi lastega olemiseks ning võimalust kohtuda teiste vanematega ja jagada kogemusi. Hommikuvöönditel osalevad aeg-ajalt erikülalised, kes kõnetavad teemasid, mis ootuse ajal ning imikute ja maimikutega kooskasvamisel võiksid vanemale olla olulised või päevakajalised.

Kai kunstikeskuse sügishooaja avab Mėta Valiušaitytė (FR/LT) kureeritud näitus “Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus”, mis on avatud 11. oktoobrist 2025 kuni 22. veebruarini 2026.

Näitus jälgib Sirje Runge loomingulist teekonda valguse, värvi ja taju uurimisel. Eelkõige maalijana tuntud Runge on tegutsenud mitmes meediumis, sealhulgas maali, video ja aastakümneid kestnud õpetamise vallas. Tema loomingu keskmes on mõiste värviruum – elav ja tundlik väli, kus põimuvad valgus, emotsioon ja struktuur. Runge jaoks on õpetamine ja loomine eluliselt seotud; ta mõtestab õpetamist kui iseseisvat kunstivormi, mis tugineb tähelepanule ja katsetamisele. Ka valgus ei ole tema praktikas pelgalt materiaalne nähtus, vaid peamine loominguline kaaslooja. 

Näitusel on väljas valik Runge teoseid 1970. aastatest tänaseni ning eraldi ruum on pühendatud tema õpetamiskunstile, rekonstrueerides tema katsetused värviliste paberitega valguse uurimiseks.

Ühe Eesti sõjajärgse kunsti juhtfiguurina on Runge otsija, kelle loominguline praktika avaneb kui helendav uurimus valguse, värvi ja mateeria olemusest. Ta käsitleb värvi kui vibratsiooni ning pedagoogikat kui kunstipraktikat. Hapruse asetamine nii kontseptuaalse kui ka materiaalse vaatenurgana teoste keskmesse kutsub külastaja astuma ruumi, kus põimuvad mateeria ja mõte, valgus ja vari, loomine ja lagunemine. Runge tuletab meelde, et kunsti jõud peitub sageli selle võimes kanda vastuolusid, aktsepteerida kaduvust ja muuta mööduv millekski kestvaks.

Uuri näituse kohta lisa kai.center.