Flo Kasearu mastaapne isikunäitus “BANANA – Build Absolutely Nothing Anywhere Near Anyone“ eestikeelse pealkirjaga „Ainult mitte minu tagahoovis“, avatakse Kai kunstikeskuses 22. märtsil. Näitus kutsub mõtlema kaasamise, tõrjutuse ja maakasutuse läbipõimunud teemade üle. Näituse kuraatoriks on Kari Conte.

„Ainult mitte minu tagahoovis“ julgustab külastajaid süvenema linna- ja maapiirkondade arengusse, avaliku osaluse tähendusse, kohalike väärtuste kujunemisse ning kinnisvara õigustega seotud küsimustesse. Näitusega annab Flo Kasearumõtteainet ja esitab küsimuse meile kõigile – milline on kohalike elanike roll ja vastutus, kui arendusprojektid hakkavad kujundama ümbritsevat elukeskkonda ja jõuavad n-ö meie enda tagahoovi. Mida, kuhu ja kellel on õigus ehitada, olgu selleks elamud, taastuvenergia rajatised, transpordilahendused või muud infrastruktuuri objektid.

„Minu kui kunstniku jaoks on see mitmekihiline, vastuoluline ja väga huvitav teema,“ kommenteeris Flo Kasearu. „Pidevalt on surve arengute järele ja oleme tihti harjunud, et kõik sellega kaasnev ja vajalik peaks toimuma kusagil mujal – meist kaugemal. Samal ajal tahame aga kõiki igapäevaseid hüvesid nautida. Ja kohati on protsessid nii kiired, et ei jõuta piisavalt uuringuid teha või inimesi kurssi viia ning tekibki vastuseis.”

„Inimesed jagunevad tihti nendele teemadele reageerides kahte leeri: NIMBY (Not In My Backyard ehk ainult mitte minu tagahoovis) ja YIMBY (Yes In My Backyard ehk jah, minu tagahoovi). Esimesed tajuvad arengut sageli ohuna või negatiivse muutusena, teised võimalust ühiskonna hüvanguks, kuigi see ei pruugi reaalsuses alati kõigile kasulik olla,” lisas näituse kuraator Kari Conte.

„Ainult mitte minu tagahoovis“ näitusel sisenevad külastajad kujuteldavasse – ent võib-olla ka reaalsesse – kogukonda, kus avalikud teated ripuvad seintel, energia voolab, jälgimissüsteemid töötavad täisvõimsusel, elektriliinid on katkenud, vaated on blokeeritud, taevasse kerkivad hiiglaslikud ehitised ning naabrid on vastastikku üksteise ja oma kiirelt muutuva elukeskkonnaga. Näitusel on esindatud enam kui 50 teost, mille seas on nii spetsiaalselt selle näituse jaoks valminud teosed kui ka mõned varasemad tööd, mida pole Eestis varem eksponeeritud. Installatsioonid, maalid, videod, fotod ja skulptuurid pakuvad visuaalseid, helilisi ja käega katsutavaid elamusi.

Flo Kasearu isikunäitus „BANANA – Build Absolutely Nothing Anywhere Near Anyone“ eestikeelse peakirjaga „Ainult mitte minu tagahoovis“ on Kai kunstikeskuses avatud 22. märtsist 3. augustini. 

16. oktoobril avatakse Narva Kunstiresidentuuris Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna eestvedamisel Narva seni suurim rahvusvaheline moenäitus „Hõimulõim“. Näitus avatakse „Narva soome-ugri kultuuripealinn 2025” ametliku programmi raames ning see maandub hõimurahvaste kalendriaasta olulisimale nädalale, hõimunädalale. 

„Hõimulõim“ on näitus, mis põimib soome-ugri pärimuse kaasaegsesse moeloomesse. See on austusavaldus rikkalikule kaasavarale, mille püsimine sõltub sellest, kui oskuslikult suudame seda oma tänasesse ellu kanda.

Näitusel on eksponeeritud üheksa soome-ugri rahva disainerite looming. Saami, handi, udmurdi, mari, komi, ungari, karjala, soome (sh ingeri) ja eesti (sh seto ja võro) loojate töödega tuuakse esile, et rõivas võib olla ühtaegu nii praktiline ese kui ka identiteedi ja kollektiivse mälu kandja. Iga autor küsib omal moel, mida tähendab olla soome-ugri disainer 21. sajandil – kuidas põimida oma traditsioon kaasaegsesse vormi ja mida selle mitmekihilisest tähendusväljast maailmale jutustada. Need teosed avavad ka eetilisi valikuid: millist materjali kasutada, kuidas hoida kohalikke oskusi ning kuidas jutustada oma rahva lugu nii, et see looks dialoogi ka nende jaoks, kes pole sellesse kultuuriruumi sündinud.

“Tänases maailmas, kus mõne rahva laul on vaiksem kui kunagi varem ja nii mõnegi mustri kuduja on jäänud üksikuks, on see hõimurahvaste vaheline lõim eriti habras,” sõnab näituse kuraator Piret Puppart.

Põnevust pakuvad ka näituse interaktiivsed, tehnoloogiliselt uuenduslikud elamused. Külastaja saab avastada nii magnetite abil Piret Pupparti loodud kleitidesse peidetud mustreid kui ka kogeda kunstnik Alyona Movko-Mägi kujundatud vadjalaste mustrimaailmale pühendatud hologramm-koske.

Ekspositsiooni saab külastada 11. jaanuarini. Lisainformatsioon nart.ee. 

Sel nädalal avaneb Fotografiskas näitus „Sündida ja sünnitada“, mis esitleb jõulises, ausas ja intiimses vaates hetki, mil saavad alguse nii elu kui vanemlus, saateks poeetilised mõtisklused sünnituse ürgse ja tabamatu olemuse üle.

Fotograaf Emilia Bergmark-Jiménez on aastast 2021 pildistanud Rootsis sünnitusi, talletades elu alguse lugusid – igaühel neist on olnud ainulaadsed asjaolud ja kulg. Fotografiskas 10. oktoobril avanev Bergmark-Jiménezi isikunäitus põhineb samal projektil ning juhatab läbi sünnituse erinevate etappide ja hetkede, mis tähistavad nii elu kui ühise teekonna algust. Dokumentaalfotod esitlevad sünnitust ausalt ja argiselt, kehalises ja intiimses vaates. Piltide saateks jagab fotograaf aga oma isiklikke mõtisklusi, mis puudutavad sünnituse ürgset ja metafüüsilist poolt – eluline ja poeetiline sulavad kokku näituseks, kus sünd on ühtaegu nii tunnistus kui teekond.

Bergmark-Jiménez on projekti raames osalenud üle 40 sünnitusel, millest igaühest on valminud umbkaudselt 900 ülesvõtet. Fotografiska näituse jaoks on ta välja valinud 25 sünnitust, mis on jäädvustatud fotograafi ausa, ent ülitundliku pilgu läbi. „Olen täheldanud, et need pildid toovad esile tugevaid reaktsioone. Fotod naiste kehadest, mis ei ole kaunid või sensuaalsed, äratavad üles allasurutud tundeid ja hirme,“ kommenteerib Bergmark-Jiménez oma loomingut. Näitusega „Sündida ja sünnitada“ jutustab kunstnik loo sünnituse eksistentsiaalsest aspektist, aga ka inimeseks saamisest ja inimesena elamisest. „See projekt on olnud mu elu kõige väekam teekond. See on põhjalikult ümber kujundanud minu arusaama reaalsusest,“ lisab kunstnik.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents sõnab, et näituse jõud peitub just selle ausas ja ilustamata eheduses: „Iga foto sellel näitusel kannab endas eriilmelist lugu ja selle kihte. Mõni pilt võib tunduda toore või liigagi vahetuna, kuid just selles peitub Emilia loomingu vägi – midagi pole ilustatud ega peidetud. Ehe elu etendub tema piltidel avameelselt ja kompromissitult, põhinedes Emilia sügaval austusel sünnituspalatis kogetu vastu.“

Näituse avamise puhul viibib Eestis ka kunstnik ise – tema inspireerivast maailmast saab vahetult osa saada nii 9. oktoobril kell 18 toimuval näituse avavestlusel kui 10. oktoobril kell 18 toimuval avatuuril. Sünnitust käsitleva näituse avanemise puhul lisandub 21. oktoobrist Fotografiska üritusteprogrammi ka hommikuvöönd – vastukaaluks igareedesele öövööndile seab Fotografiska teisipäeviti kell 9–11 fookuse lapse sündi ootavatele ning beebide ja väikelaste vanematele. Hommikuvöönd pakub rahulikku aega kunsti nautimiseks, turvalist ruumi lastega olemiseks ning võimalust kohtuda teiste vanematega ja jagada kogemusi. Hommikuvöönditel osalevad aeg-ajalt erikülalised, kes kõnetavad teemasid, mis ootuse ajal ning imikute ja maimikutega kooskasvamisel võiksid vanemale olla olulised või päevakajalised.