Tihti ostatakse talveks üks jope ja ollakse hädas, sest tegelikult on iga ilma jaoks sobilik erinev kehakate. See, mis sobib vihmasesse ja sombusesse, ei sobi külma ja kargesse ning vastupidi. Krõbedate külmakraadidega on kõige tõhusam soojaandja sulejope. Fjällräveni eskperdid – jah, selle sama Fjällräveni, mis valmistanud põhjamaa kliimasse sobivat välivarustust juba 60 aastat – räägivad, miks see nii on ja millele sulejope soetamisel ja hooldamisel tähelepanu pöörata.

Nagu öeldakse – first things first. Kvaliteetne sulevoodriga jope on kaalult kerge, ei võta isegi kokkupakituna kuigi palju ruumi, sestap on seda mugav suveks ära pakkida või kodust ära sõites kaasa pakkida. Selleks, et sulejope ühtlaselt soojust hoiaks, tepitakse vooder ruutudeks, iga ruudu sisse peidetakse suled ning polsterdatakse seejärel kinni, et suled püsiksid paigal, ei läheks jope sees „rändama“ ning hoiaksid keha külma eest soojas.

Sulejope soetamisel on kõige olulisem pöörata tähelepanu sulgede kogusele – mida rohkem on sulgi, seda soojem on jope. Kvaliteetne sulejope sisaldab vähemalt 70 protsendi ulatuses looduslikke sulgi. Tõsisemad matkasellid, kes armastavad Eesti metsades ja rabades külmal ajal ringi liikuda, võiksid eelistada isegi 80-90 protsendi ulatuses sulgedega täidetud jopet.

Paraku ei kannata sulejope kuigi hästi vihma. Tugeva vihmasaju korral ning materjali märgudes kaob võime hoida voodris kehasoojusel ülesköetud õhku. Vihmase ilma korral võiks selga panna hoopis sünteetilise voodriga jope või kanda välimise kihina sulejope peal vetthülgavast materjalist valmistatud keepi.

Tänapäeval on üha tähtsam jälgida ka toodete kestlikku päritolu. Sulejope puhul tuleks pöörata tähelepanu näiteks lindude kasvatamise heaolule. Fjällräveni Down Promise standard annab juba 2014. aastast kõikidele linnusulgedest valmistatud toodetele jätkusuutliku garantii, et mitte ükski lind pole jope valmistamisel ebamugavust või valu pidanud tundma.  

Selleks, et sulejope peaks vastu aastakümneid, tuleks aga jälgida nelja olulist põhimõtet:

1. Enne pesemist uuri jope küljes olevaid silte ning tee kindlaks, kas seda võib kodus pesumasinas pesta või tasub riideese keemilisse puhastusse viia. Pööra tähelepanu ka sellele, kui sooja veega jopet pesta ja kas see üldse kuivatitrumlit kannatab.
2. Sulejope pesemisel kasuta tehnilistele riietele mõeldud spetsiaalset pesuvahendit, mida müüakse spordi- ja matkapoodides. Ära kasuta tavalist pesupulbrit, vaid siidile, villale või linasele riidele mõeldud õrna toimega pesugeeli ja loputusvahendit, mis aitab hoida sulgede kohevust ja isolatsioonivõimet.
3. Pese sulejopet kuni 30 kraadi juures ja alati muust pesust eraldi. Üks kaval kodune nipp on panna jopega koos pesumasinasse üks või kaks tennisepalli, mis klopivad riidekiud ja suled kohevaks, eriti kui pesukuivatit ei ole.
4. Kodustes tingimustes on sulejopet kõige parem kuivatada trummelkuivatis, mis on varustatud spetsiaalse programmiga. Kui kuivatit kodus ei ole, siis lase sulejopel soojas toas pesuresti peal kuivada. Aeg-ajalt võid ka jopet kloppida. Sulejope kuivab muu pesuga võrreldes oluliselt kauem, selleks võib kuluda mitu päeva.

Suurima valiku Fjällräveni jopesid igaks elu- ja ilmajuhtumiks leiab veebipoest www.fjallraven.com. 

*Artikkel on valminud koostöös Fjällräveniga.

Täna tabas moemaailma suur kaotus. Giorgio Armani – omanimelise moemaja asutaja, disainer ja tegevjuht – on lahkunud 91-aastaselt. Teate kohaselt lahkus legendaarne moelooja – Il Signor Armani, nagu töötajad ja koostööpartnerid teda austavalt kutsusid – rahus, ümbritsetuna oma lähedastest.

Giorgio Armani sündis 1934. aastal Põhja-Itaalia linnas Piacenzas. Alguses suundus ta Milano Ülikooli õppima meditsiini, kuid katkestas õpingud kolme aasta järel ja liitus armeega. Pärast teenistust otsis ta uut teed – alustades vaateakende kujundajana ja jõudes lõpuks 1975. aastal omaenda moemaja rajamiseni.

Armani oli see, kes tõi ülikonnamoodi revolutsioonilise pehmuse ja vabaduse, muutes rangest vormist voolava poeesia. Tema käekiri oli alati seotud lihtsuse, selguse ja vaoshoitud elegantsiga – ta mõistis, et tõeline enesekindlus ei vaja liigset dekoratiivsust.

2025. aasta tähistas mitut olulist verstaposti Armani moemaja loos: märtsis esitles bränd oma 50. juubelikollektsiooni “Radici”, jaanuaris tähistati ka Armani Privé moeliini 20. aastapäeva. Just seal sulges disainer etenduse ise, astudes lavale käsikäes viimase modelliga. Tänavu juunis jäi ta aga esimest korda poole sajandi jooksul oma moemaja etenduselt kõrvale, taastudes toona avalikkusele teadmata tervisemuredest.

Moemaailmas on vähe nimesid, mis tekitavad samasugust aukartust nagu Anna Wintour. Legendaarne peatoimetaja on kujundanud üle kolme aastakümne Ameerika Vogue’i suunda, muutudes ise elavaks sümboliks. Pole ime, et hetk, mil Condé Nast teatas Wintouri ametist lahkumisest, tekitas moeringkondades elevust ja spekulatsioone: kes küll võiks astuda tema kingadesse?

Nüüd on vastus teada: Chloe Malle. Vogue’i endine digitaalne toimetaja ja Vogue.com-i juht asub ametisse uue tiitliga head of editorial content. Traditsiooniline peatoimetaja amet on seeläbi küll ajalooraamatusse kirjutatud, kuid positsiooni ennast võib pidada Wintouri mantlipärija omaks.

Kellega tegu? Chloe Malle liitus Vogue’iga 2011. aastal toimetajana ning on aastatega käinud läbi pea igas toimetuse nurgas, liikudes printmeediast digikanalite, video, audio ja sotsiaalmeedia juurde. Ta on loonud koos kolleegidega ka populaarse taskuhäälingu “The Run-Through with Vogue”. Tema sulest on ilmunud lugusid, mis ulatuvad moe ja ilu kõrval ka poliitika, tervise ja elustiili teemadeni, ning lisaks on ta olnud mitmete Vogue’i raamatute toimetaja.

Muide, tema taust on sama kõnekas kui töö: Chloe on prantsuse filmirežissööri Louis Malle’i ja Ameerika näitlejanna Candice Bergeni tütar. Viimane kehastas “Sex and the City” seriaalis justnimelt Vogue’i toimetajat – milline elu ja fiktsiooni ootamatu kokkupuutepunkt.

Anna Wintour ise aga kusagile ei kao. Ta jätkab Condé Nasti chief content officer’i ja globaalsete väljaannete loovjuhina, jäädes endiselt Vogue’i ja teiste mainekate tiitlite – Vanity Fair, GQ, Architectural Digest – mõjukaimaks suunajaks.