Foto: Jüri Pootsmann | Pressifoto
„Jazzkaare programm annab ülevaate, kes on A&O tänases kodumaises ja rahvusvahelises jazzmuusikas, lisaks on fookuses meie heliloojate uudislooming, põnevad eriprojektid ja uued albumid. Ootan väga avakontserti „Kitarriookean“, mis valmis Jazzkaareks kolme looja ühistööna, ületades riigi- ja ideedepiire, inspireerides ja mängides üksteise muusikaliste motiivide ja impulssidega,“ märgib festivali kunstiline juht Anne Erm.
Tasuta kontsertide päev algab pühapäeva hommikul kell 10.00 Jazzkaare ning MyFitnessi ühise traditsioonilise hommikujoogaga Vabal Laval. Päikseline pühapäev jätkub Minimal Wind Quarteti esinemisega Põhja Konna rõdul, pärast mida saab kuulata Fotografiska Tallinnas lauljanna Tiina Adamsoni kvintetti. Prantsuse Instituudi kutsel on Tallinnas sarmikas Prantsuse fotograaf André Perlstein, kelle portreenäitus maailma jazzilegendidest avatakse samal päeval Telliskivi Loomelinnaku väligaleriis. Nina Simone’i, Miles Davise, Ella Fitzgeraldi jpt fotode keskel meenutab oma tänavamuusiku aegu trompetist Jason Hunter. Jazzi ajaloost fotodel räägib helilooja ja muusik Peedu Kass, pärast mida saab kuulata vestlust fotograafiga Velvetis.
Lisaks toimub Vivitas Tallinna laste jazzifestivali Kräsh väikestele muusikasõpradele mõeldud töötuba, kus helilooja, DJ ja produtsent Sander Mölder teeb sissejuhatuse muusikaproduktsiooni maailma. Lisaks ootavad oma kontsertidele Fotografiska Tallinnas veel Jüri Pootsmann Trio ning särav lauljatar Sofia-Rubina Hunter oma bändiga ning Velvetis saab kuulata vokaalkvintetti Viljandi Vox, kes esitavad oma loodud ja oma seatud laule nii jazzist kui ka popmuusikast. Terve päeva vältel on Jazzkaare infokeskuses avatud plaaditurg, mille põhjatud letid peidavad kindlasti just seda kauamängivat, mida oled otsinud.
Festivali Jazzkaar 2023 avakontsert on austusavaldus jazzmuusika mitmepalgelisemale instrumendile – kitarrile. Eesti muusikute-heliloojaate Andre Maakeri, Peeter Vähi ja Laur Joametsa koostöös sündis uudisteos „Kitarriookean“. Kontserdil kõlavad korraga vähemalt 30 kitarrikeelt ja viis kitarri! Selle instrumendi mitmekihilist tundemaailma ja lõputuid võimalusi eksponeerivad meie jazz-, rock– ja nüüdismuusika heliloojad-interpreedid, kelle ühislooming ületab riigi- ja ideedepiire, inspireerides ja mängides üksteise muusikaliste motiivide ja impulssidega. Laval liituvad heliloojatega Eesti silmapaistvad jazzkitarristid Jaak Sooäär, Paul Daniel ja Marek Talts ning rütmigrupp, kus bassihelisid kannab Mihkel Mälgand ning pulssi hoiavad Jeremia Kangas trummidel ja Heigo Rosin timpanitel.
Jazzkaare põhiprogrammis on 40 kontserti ja kokku toimub festivalil üle 120 erineva tegevuse — lisaks tavapärastele kontsertidele Vabal Laval ja Fotografiska Tallinnas on programmis kodukontserdid, artistijutud, fotoringkäik, tasuta kontsertide päev ja linnaruumiprojekt neljas linnas üle Eesti. Jazzipeol esinevad 18 erineva maa muusikud. Kontserdid jõuavad lisaks Tallinnale veel Tartusse, Pärnusse, Viljandisse, Kuressaarde, Otepääle ja Haapsallu.
34. Tallinna Rahvusvaheline Festival Jazzkaar toimub 23.-30. aprillini 2023. Tutvu festivali kava ja artistidega kodulehel.
„Jazzkaare kontserdisaalid on sel päeval avatud kõigile muusikasõpradele ja pühapäevas uitajatele. Päeva jooksul kõlavad nii eestikeelsed laulud, funk ja fusion, prantsuse klassika kui ka värske omalooming, õhtu lõpetab aga filmilikult õhuline ja mõnusalt jazzilik Antonio Tensuro Bänd,” sõnab Jazzkaare programmi manager ja produtsent Birgit Krullo.
Päev algab Fotografiskas Laulustuudio Laulumarjad laululaste ja Mari Jürjensi kontserdiga, kus kõlavad Jürjensi kaunid eestikeelsed laulud autori enda ning noorte solistide, duettide ja ansamblite esituses.
Telliskivi Loomelinnaku F-hoone Mustas saalis pannakse tasuta kontsertide päeval püsti MUBA lava, kus astuvad üles Tallinna Muusika- ja Balletikoolis õppivad tulevased staarid oma esimeste bändidega. See on harukordne võimalus kuulata noori talente nende muusikalise teekonna alguses.
Põhja Konna terrassil toob päikese välja funk– ja fusion-võngetega MUBA Bigband Goes Lettuce – energiline 25-pealine koosseis, kes teeb kummarduse 1992. aastal USAs loodud funk-instrumentaalkollektiivile Lettuce. Lisaks noortele muusikutele kuuleb laval ka üllatussoliste.
Rebecca Kontus toob oma Édith Piafi portreekontserdiga Fotografiskasse Pariisi hõngu. Kavas „Hymne à l’amour” kõlavad Piafi ajatuks saanud laulud, nende seas „La vie en rose” ja „Non, je ne regrette rien”, mille helid viivad kuulaja kaugete aastakümnete taha, kui valitsesid melanhoolia, kirg ja elegants. Rebeccaga koos loovad meeleolu Tiit Kalluste akordionil ja Taavo Remmel kontrabassil.
Pärastlõunal saab Stella Soomlaisi stuudiopoes kuulata Alikat hoopis teises võtmes kui oleme harjunud. Eesti ühe omanäolisema noore artisti võimas ja väljendusrikas hääl kõlab seekord hubases duoformaadis koos kitarrist Markus Nurmsaarega. Kavas on Alika omalooming, kus põimuvad tundlik popp, sosistavad meloodiad ja isiklikud lood.
Ühiselt laulma kutsub Von Krahli baaris Créa Pop-Up koor. Koos tehakse lihtsaid hääle-, rütmi- ja improvisatsiooniharjutusi ning õpitakse selgeks üks lugu. Sünnib hetkekoor, kus keskendutakse kuulamisele, üksteise toetamisele ja ühise kõla loomisele. Juhendajad on Maria Väli ja Susanna Aleksandra Veldi, kitarril Karl Madis Pennar.
Fotografiskas astub üles ka Sten-Olle & nii edasi – kooslus, mis on ühtaegu lahe, põnev ja pisarateni ilus. Teel hiphopilavadele teeb Sten-Olle Jazzkaarel põgusa peatuse, et jagada oma atmosfäärilist helimaailma ja sooja lavaolekut. Laval on Sten-Olle Moldau, Tõnu Tubli, Martin-Eero Kõresaar, Jaan-Eerik Aardam, Simone Minn ja Markus Bachmann.
Tasuta kontsertide päeva lõpetab Fotografiskas Antonio Tensuro Bänd, kelle kriitikutelt juba heakskiidu pälvinud debüütalbum “Kära ja müra” sisaldab täpselt 38 minutit muusikat, mis on jazzilik, filmilik ja retrohõngulise idamaise varjundiga.
Lisaks kontsertidele saab päeva jooksul külastada plaaditurgu Jazzkaare infopunktis, võtta osa Telliskivi Loomelinnaku tuurist ning astuda sisse Pamela audiobaari kuulamisklubisse „Jazzkaare plaadiriiul“. Uuri lisa jazzkaar.ee.
„Tallinna Sadamal on hea meel võõrustada legendaarset ERKI Moeshow’d Vanasadama Kruiisiterminalis. Kruiisiterminali multifunktsionaalse hoone arhitektuur on justkui loodud kunstilisteks ja visuaalselt mõjuvateks moelavadeks ning usume, et merevaade lisab sellele vaatemängule omaette väärtuse. Meri on läbi aegade olnud ühendaja ning ka ERKI Moeshow loob sildu, tuues kokku moekunsti, kaasaegse arhitektuuri ja publiku, kes Vanasadama alale ehk muidu ei satuks,” kommenteeris Tallinna Sadama kinnisvaraosakonna partnersuhete juht Reti Meema.
“Tänavune ERKI Moeshow kannab pealkirja „Ringi lõpus on algus” ning lähtub toimumispaigast inspireerituna mere metafoorist,” tutvustab peaprodutsent Helen Leetsar. Ta selgitab, et meri kui loovus on ürgne jõud, mis ei tunne staatikat, vaid liigub lakkamatult oma korduvates tsüklites. “Kuigi vesi on sama, on iga laine alati uus – lõputult korduv kordumatus. Nii ei ole ka mood pelgalt kordus ega näiline värskus, vaid sisemine uuenemine, olemasoleva lõhkumine ja uuesti vormimine.”
See mõte peegeldab ka ERKI Moeshow enda olemust – pealtnäha alati sama, ent ometi iga kord uus. Just selles peitubki ERKI Moeshow elujõud: julguses vältida ettearvatust, näidata konarusi ja jääda truuks loomingule, mis on alati väikest viisi mäss kõige tardunu vastu.
ERKI Moeshow 2026 visuaalne identiteet on loodud Eesti Kunstiakadeemia tudengite koostööna. Siim Aoum Villido juhendamisel vastutasid Liisa Lotta Savolainen ja Linda Teemägi kontseptsiooni ja visuaalse suuna eest, graafilise disaini autor on Grittel Kastan. Tegemist on kolme erineva õppesuuna koostöös sündinud identiteediga, kus moedisaini korralduse, moedisaini ja graafilise disaini tudengid töötasid kolme nädala jooksul ühise eesmärgi nimel. „ERKI ei küsi luba – ka selle aasta visuaalne identiteet ei püsi paigal, vaid on pidevas muutumises ja kujuneb iga kord uuesti, hoides tasakaalu kontrolli ja kaose vahel. Ring on siin toimimise alus: ühelt poolt ilma selge alguse ja lõputa, teisalt iga kord uuesti tekkiv,” sõnavad identiteedi loojad.
Selle aasta produktsiooni- ja show-juht Sarah Mia Haabma kommenteerib ettevalmistusi: „Produktsiooni osas on ootused suured. Tehnilisele lahendusele ja visuaalsele kontseptsioonile on pööratud erilist tähelepanu ning loodame pakkuda külastajale midagi tõeliselt erilist.”
ERKI Moeshow 2026 lavale jõuab 12 noore moelooja kollektsiooni, mis valiti välja tänavuselt kavandikonkursilt. Kõik finaali pääsenud tööd kandideerivad rahalisele preemiale kolmes kategoorias: Prêt-à-porter ehk valmisrõivad, Fashion as Art ehk mood kui kunst ning Innovative Approaches of Fashion ehk uuenduslikud töövõtted moekunstis.
