Kolm aastat tagasi kutsus festival Jazzkaar koostöös UNESCO Muusikalinn Tallinnaga ellu Tallinna laste jazzifestivali Kräsh, mis toimub tänavu 1.–2. juunil Eesti Noorsooteatris. Nii Kräshi kui Jazzkaare pikaaegne turundusjuht Eva Saar ütleb, et lastele oli oma muusikafestivali vaja eelkõige selleks, et neid varakult muusika juurde tuua ja Eesti kontserdipublikut noorena hoida.

Eva, olid üks eestvedajatest, kelle käe all Jazzkaare kontoris Kräsh hakkas sündima. Kui keegi küsib sinult, miks on vaja lastele eraldi jazzifestivali, siis kuidas vastad?

Laste jazzifestival oli Jazzkaare pikaaegne unistus. Oleme Jazzkaare perekontserte korraldanud aastast 2012 ja seda tehes nägime, kui tänulik on publik spetsiaalselt lastele loodud programmi eest. Lisaks on need kontserdid toonud alati nii palju rõõmu osalejatele, muusikutele kui ka korraldajatele. Tundsime ka vastutust, et meid nakatanud jazzipisik leviks ka lastele ja noori rütmimuusikast õppureid jaguks, sest nii läheb ka tulevikus jazzivaldkonnal Eestis hästi. Samas tahtsime lisaks kontsertidele pakkuda lastele nii palju enamat ja seda kõike teadlikult lastele loodud keskkonnas, mis toetab ja innustab neid veel rohkem muusikaga tegelema. Seda kõike me aga kevadise Jazzkaare raames pakkuda ei saanud.

Nii oligi Tallinna laste jazzifestival Kräsh ühe pikaaegse unistuse täitumine. Ja mitte ainult meile, vaid noorele publikule suunatud jazziprogrammile mõtlesid ka Eesti Jazzliit, Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, Philly Joe’s jazziklubi ja mitmed teised. Kui UNESCO muusikalinn Tallinn kutsus muusikalinna programmiks esitama uusi ideid, siis tuligi jazzivaldkonna ühisel istumisel valdkonnaülene äratundmine, et nüüd ongi aeg laste jazzifestivali idee teoks teha. Kogu valdkonna jaoks on oluline, et jazz oleks popp, publik püsiks noor ja uusi muusikuid kasvaks peale. Laste jazzifestival koos muusikalaagrite, spetsiaalse kontsertprogrammiga lastele, noorte endite esinemiste, erinevate töötubade, artistidega kohtumistega, jazziklubi ja stuudiote külastamisega ning palju muuga aitavad selleks kaasa. Ja kõik see areng saab teoks tänu UNESCO muusikalinn Tallinnale.

Kräsh toimub sel aastal juba kolmandat korda. Mis olid põhilised eesmärgid, kui Kräshi planeerima hakkasite ja kas tänaseks tundub, et need on ka täitunud?

Tallinna laste jazzifestival Kräsh eesmärk on noore publiku harimine, noorte muusikute innustamine ja laste jazzmuusika juurde toomine. Festivali missiooniks on pakkuda lastele ja noortele kvaliteetset haridusprogrammi ning meelelahutust koos kaasalöömise ning esinemisvõimalustega ning läbi selle harida ja arendada noore publiku muusikalist silmaringi ja huvi jazzi vastu ning kasvatada uusi avatud meelega kultuuri- ja jazzisõpru.

Ja nüüd kolmandal aastal saame öelda, et publik on meid üles leidnud. Seda näitab see, et muusikalaagritesse kandideerimine on väga populaarne ja ka piletimüük festivalile läheb hästi. Sel aastal katsetame esimest korda koolidele suunatud muusikapäeva, ka see päev on juba täitunud osalemissoovidega. Meil on peale kasvamas juba mitusada jazzifänni ja ka noori korraldajaid, kes tahaksid tulevikus ka Jazzkaart või miks mitte ka mõnda teist festivali korraldama hakata. Lisaks rõõmustame väga, et Kräshi muusikalaager on aidanud üles leida neid noori, kes tundsid endas ära tõelise muusikaarmastuse ja on läinudki tänaseks MUBAsse rütmimuusikat õppima. Ja kui üks armastatud muusik ütles eelmisel Kräshil, et see on tema kõige lemmikum festival üldse ning need töötoad ja kontserdid pakuvad lisaks lastele ka täiskasvanutele (ja muusikutele endile) nii suurt ja sooja elamust, siis on see tõesti veel üks märk sellest, et teeme väga õiget asja.

Mil moel on Kräsh sind ennast üllatanud?

Kräsh on aidanud hoida Jazzkaare tiimi korraldajatena heas vomis ja julgustanud mugavustsoonist välja astuma. Kuigi meil on suur kogemus festivalide-kontsertide korraldamisel, siis üllatas, et ainult lastele suunatud programmi ja turunduse-kommunikatsiooni tegemine on palju keerulisem kui oskasime esialgu arvata. Samuti oli väljakutse täiesti uue asja käivitamine ja oma sihtrühma ülesleidmine. Õnneks saime endale appi kõige ägedama projektijuhi Maris Aljaste, kel on väga suur kogemus lastega tegutsemisel ja muusikaarmastuse jagamisel. Üheskoos oleme hakkama saanud südantsoojendava ettevõtmisega ning näeme nii selgelt, kuidas aitame muuta nende laste ja noorte tunnetust muusika suhtes positiivsemaks ning tuua neid muusika juurde.

Oleme seda festivali teinud koos lastega — küsinud lastelt tagasisidet juba korraldamisfaasis ja nende ettepanekute-soovidega arvestanud. Üks suurimaid üllatusi oli mulle laste eelistused artistide osas — vaieldamatu top 1 artist oli ka lastel ja noortel Anne Veski. Veel ei ole meil õnnestunud Annet Kräshile tuua, aga küll see unistus ka täitub. Samuti usaldasime laste ja noorte eelistusi nii festivali nime kui ka disaini osas. Ja jälle tasus noori usaldada, sest festivali Kräsh disain võitis aastal 2024 Eesti Muusikaettevõtluse Auhindadel aasta parima reklaami muustikasündmustele tiitli (disainer Viktor Gurov).

Millised on olnud sinu enda lemmikhetked Kräshi kahelt esimeselt festivalilt? 

Lemmikud on kohtumised laste-noortega, seda nii korraldusfaasis kui ka festivalil. Südames on hetked noorte õhtujuhtidega lava tagant festivali avasõnade harjutamisest ja üheskoos nende õnnestumise üle rõõmustades. Samuti näha nii lähedalt seda noort publikut —  süda avatud muusikale, võttes silmade särades avasüli vastu neile pakutava ja julgelt küsimas artistidelt seda, mis neil päriselt hingel on. Eriline hetk oli näha enda last rõõmustamas Kräshi festivalikülastuse üle, sellistel momentumil tunned, et meil on kõige ägedam töö üldse! 

Oled Jazzkaarega seotud juba üle kümne aasta, ürituste korraldamisega pikemaltki. Kuidas oled nende aastate jooksul tajunud publiku muutumist – kas järelkasv on olemas? 

Aastaid on Jazzkaare väliskülalised imestanud, kuidas Jazzkaare publik on nii noor. See on tõesti noorem kui jazzifestivalide publik mujal Euroopas. Loomulikult on Jazzkaar selleks teadlikult tööd teinud (lisaks perekontsertidele ka muud programmivalikud ja tegevused), aga mitte ainult, see on kogu Eesti jazzivaldkonna ühine panus, et jazzmuusika on Eestis populaarne ning jazzmuusikud hinnatud ja armastatud. Tundub, et aastatega läheb publik järjest avatumaks ning on valmis ka värskeid ja crazy’sid elamusi katsetama. Samas tahab publik kõige rohkem seda positiivset elamust, vaimuturgutust ning võimalust unustada igapäev ja sukelduda korraks emotsionaalselt kõrgemale, võttes selle elamuse endaga ka peale kontserti kaasa.

Tallinna laste jazzmuusikafestivali Kräsh, mille eesmärgiks on noore publiku harimine, noorte muusikute innustamine ja laste muusika juurde toomine, on ellu kutsunud festival Jazzkaar koostöös UNESCO Muusikalinn Tallinnaga. Sel aastal koosneb Kräsh kolmest osast – muusikalaagritest, avalikust festivalipäevast 1. juunil ning muusikapäevast 2. juunil, mis on suunatud koolidele. 1. juuni avalikul festivalipäeval on peaesinejateks Saara Pius kavaga „Pidu loomariigis“, Airi Liiva koos Laulupesa laululastega ning Puuluup koos Liisi Koiksoniga, lisaks toimuvad ka toredad töötoad näiteks Laura Põldvere ja Johan Randverega ning kohtumine Getter Jaaniga. Vaata kogu programmi ja leia piletid Kräshi kodulehelt! 

Sel suvel sünnib Tartus midagi, mida on Eesti festivalimaastikul juba ammu igatsetud. Tartu Laululaval saab alguse värske ja ambitsioonikas rahvusvaheline alternatiiv‑popmuusikafestival Tartu Punch. Esimeste väljakuulutatud artistide esirinnas särab legendaarne HU?, kes annab festivalil oma suve ainsa kontserdi.

3.–4. juulil teeb Tartu Laululaval avapaugu uus muusikafestival Tartu Punch, mis toob kokku maailmas tunnustatud ja hetkel aktuaalsed artistid ning põimib need kohalike väljapaistvaimate nimedega. Kogu programm on hoolikalt kureeritud ning see ühendab kaasaegse popi, indie, R&B, elektroonika, souli, postpungi ja mitmete teiste žanrite piire kompavaid artiste.

“On suur rõõm, et kohalik kultuurielu rikastub uue suurejoonelise muusikafestivali võrra. Euroopa Festivalide Liidu festivalilinna märgise kandjana peame oluliseks toetada julgeid kultuurialgatusi. Tartu Punch toob meie kultuuriellu juurde värsket rahvusvahelist hingamist ning pakub publikule kindlasti hulgaliselt meeldejäävaid elamusi,” ütleb Tartu linna kultuurivaldkonna juht Kristiina Avik.

Täna kuulutati välja esimene veerand artistidest ehk kuus esinejat, kes laululaval külastajate ette jõuavad. Nimistut kroonib hiljuti kümneaastaselt pausilt naasmisest teatanud kohaliku elektroonilise popi lipulaev HU?, kes 8. mail Tallinnas, Hundipea Kakolaos toimuva kontserdi järgselt annab suvel vaid üheainsa avaliku esinemise ja seda just Tartu Punchil. Bändi tuumiku moodustavad Hannaliisa Uusmaa, Bert Prikenfeld ehk DJ Critikal ning Leslie Laasner ehk Leslie Da Bass. Aastal 2007 komeedina Eesti muusikataevasse tõusnud HU? varamusse kuuluvad hittlood nagu “Absoluutselt”, “Sa meeldid mulle”, “Elupõletaja”, “UV faktor 5”, “Made in China” ja mitmed teised.

Tartu Punchil astub üles ka multiinstrumentalist Jack Garratt (Suurbritannia), samuti jõuab publiku ette Baxter Dury (Suurbritannia), kelle isikupärane stiil ühendab terava karakteriloome, tumeda huumori ja stiilitundliku alternatiivse popi. Esinejate nimistust leiab ka laulja, kitarristi, produtsendi ja laulukirjutaja Oscar Jerome’i (Suurbritannia), kelle muusika põimib sujuvalt souli, jazzi, funki, indie‘t ja maailmamuusikat. Tartu Punchil esineb ka maailma üheks parimaks sõrmetrummariks peetav Rick Feds (Läti) – artist, muusikaprodutsent ja audiovisuaalkunstnik, kes kasutab finger-drumming’ut peamise tehnikana, et juhtida samaaegselt kõiki heli- ja visuaalelemente. Eesti artistidest jõuab festivalil lavale ka Frankie Animal. 

Mõlemal festivalipäeval avatakse väravad kell kaks pärastlõunal ning programm kestab südaööni. Ühtekokku on Tartu Punchil kolm live-lava, millest ühte kureerib Paavli Kultuurivabrik, ja DJ-lava. Nii reedel kui laupäeval jõuab päeva esimesel poolel muusika linnaruumiprogrammi raames pop-up lavadel ka Tartu tänavatele.

Festivalipasside avalik müük algab 12. märtsi hommikul kell 9.00. Uuri lisa festivali kodulehel tartupunch.com.

Tallinn Fashion Week toimub juba kuu aja pärast, toimudes tänavu 9. ja 10. aprillil. Piletid moenädalale on tänasest müügil Piletitasku veebilehel ning osalevad disainerid tutvumiseks Tallinn Fashion Weeki kodulehel.

Kevadine moenädal toob kahe päeva vältel lavale värsked kevadsuvise hooaja moesuunad ning ajatud disainrõivad kodumaistelt moeloojatelt ja brändidelt. 

Kui eelmise aasta kevadel toimus moenädal Mere kultuurikeskuses, siis tänavukevadine Tallinn Fashion Week toimub T1 Venues – kaasaegses ja mitmekülgses sündmuste kodus, kus põimuvad arhitektuurne selgus, linnalik rütm ja moemaailma esteetika. T1 Venue lubab luua disainerite loomingule väärika ja inspireeriva raamistiku, kus detailid, valgus ning atmosfäär toetavad moe lugu ja selle väljendusrikkust. “Oleme väga elevil, sest T1 Venue ruumides ei ole varem moemaailmaga seotud üritust toimunud,“ sõnab T1 Venue juht Veroonika Veri. “On äge olla kogu korraldusprotsessi juures ja näha, kuidas moesündmus selles keskkonnas ellu ärkab.“

T1 keskuses on Tallinn Fashion Weeki raames 9.-12.aprillil oodata moenädalal osalevate, aga ka mitte-osalevate disainerite pop-up kauplust, kus saab soetada kõige värskemat hooaja moeloomingut.

Tallinn Fashion Weeki programm:

Neljapäev, 9. aprill

17.30 Karl-Christoph Rebane, Sandra Luks, Susanna Belinda Kõgel, Anne Liis Laikjõe, Ann Müürsepp
19.00 Verens, Skeleton by Auria Nurm
20.30 Donna Nordica, Avantgrad by Anastassija Balak

Reede, 10. aprill

17.30 Karin Rask, Althea, Vilve Unt
19.00 Denim Dream by Svetlana Puzorjova, Dream Denim, Denim Dream by Agne Vaher
20.30 Liina Stein