Kolm aastat tagasi kutsus festival Jazzkaar koostöös UNESCO Muusikalinn Tallinnaga ellu Tallinna laste jazzifestivali Kräsh, mis toimub tänavu 1.–2. juunil Eesti Noorsooteatris. Nii Kräshi kui Jazzkaare pikaaegne turundusjuht Eva Saar ütleb, et lastele oli oma muusikafestivali vaja eelkõige selleks, et neid varakult muusika juurde tuua ja Eesti kontserdipublikut noorena hoida.

Eva, olid üks eestvedajatest, kelle käe all Jazzkaare kontoris Kräsh hakkas sündima. Kui keegi küsib sinult, miks on vaja lastele eraldi jazzifestivali, siis kuidas vastad?

Laste jazzifestival oli Jazzkaare pikaaegne unistus. Oleme Jazzkaare perekontserte korraldanud aastast 2012 ja seda tehes nägime, kui tänulik on publik spetsiaalselt lastele loodud programmi eest. Lisaks on need kontserdid toonud alati nii palju rõõmu osalejatele, muusikutele kui ka korraldajatele. Tundsime ka vastutust, et meid nakatanud jazzipisik leviks ka lastele ja noori rütmimuusikast õppureid jaguks, sest nii läheb ka tulevikus jazzivaldkonnal Eestis hästi. Samas tahtsime lisaks kontsertidele pakkuda lastele nii palju enamat ja seda kõike teadlikult lastele loodud keskkonnas, mis toetab ja innustab neid veel rohkem muusikaga tegelema. Seda kõike me aga kevadise Jazzkaare raames pakkuda ei saanud.

Nii oligi Tallinna laste jazzifestival Kräsh ühe pikaaegse unistuse täitumine. Ja mitte ainult meile, vaid noorele publikule suunatud jazziprogrammile mõtlesid ka Eesti Jazzliit, Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, Philly Joe’s jazziklubi ja mitmed teised. Kui UNESCO muusikalinn Tallinn kutsus muusikalinna programmiks esitama uusi ideid, siis tuligi jazzivaldkonna ühisel istumisel valdkonnaülene äratundmine, et nüüd ongi aeg laste jazzifestivali idee teoks teha. Kogu valdkonna jaoks on oluline, et jazz oleks popp, publik püsiks noor ja uusi muusikuid kasvaks peale. Laste jazzifestival koos muusikalaagrite, spetsiaalse kontsertprogrammiga lastele, noorte endite esinemiste, erinevate töötubade, artistidega kohtumistega, jazziklubi ja stuudiote külastamisega ning palju muuga aitavad selleks kaasa. Ja kõik see areng saab teoks tänu UNESCO muusikalinn Tallinnale.

Kräsh toimub sel aastal juba kolmandat korda. Mis olid põhilised eesmärgid, kui Kräshi planeerima hakkasite ja kas tänaseks tundub, et need on ka täitunud?

Tallinna laste jazzifestival Kräsh eesmärk on noore publiku harimine, noorte muusikute innustamine ja laste jazzmuusika juurde toomine. Festivali missiooniks on pakkuda lastele ja noortele kvaliteetset haridusprogrammi ning meelelahutust koos kaasalöömise ning esinemisvõimalustega ning läbi selle harida ja arendada noore publiku muusikalist silmaringi ja huvi jazzi vastu ning kasvatada uusi avatud meelega kultuuri- ja jazzisõpru.

Ja nüüd kolmandal aastal saame öelda, et publik on meid üles leidnud. Seda näitab see, et muusikalaagritesse kandideerimine on väga populaarne ja ka piletimüük festivalile läheb hästi. Sel aastal katsetame esimest korda koolidele suunatud muusikapäeva, ka see päev on juba täitunud osalemissoovidega. Meil on peale kasvamas juba mitusada jazzifänni ja ka noori korraldajaid, kes tahaksid tulevikus ka Jazzkaart või miks mitte ka mõnda teist festivali korraldama hakata. Lisaks rõõmustame väga, et Kräshi muusikalaager on aidanud üles leida neid noori, kes tundsid endas ära tõelise muusikaarmastuse ja on läinudki tänaseks MUBAsse rütmimuusikat õppima. Ja kui üks armastatud muusik ütles eelmisel Kräshil, et see on tema kõige lemmikum festival üldse ning need töötoad ja kontserdid pakuvad lisaks lastele ka täiskasvanutele (ja muusikutele endile) nii suurt ja sooja elamust, siis on see tõesti veel üks märk sellest, et teeme väga õiget asja.

Mil moel on Kräsh sind ennast üllatanud?

Kräsh on aidanud hoida Jazzkaare tiimi korraldajatena heas vomis ja julgustanud mugavustsoonist välja astuma. Kuigi meil on suur kogemus festivalide-kontsertide korraldamisel, siis üllatas, et ainult lastele suunatud programmi ja turunduse-kommunikatsiooni tegemine on palju keerulisem kui oskasime esialgu arvata. Samuti oli väljakutse täiesti uue asja käivitamine ja oma sihtrühma ülesleidmine. Õnneks saime endale appi kõige ägedama projektijuhi Maris Aljaste, kel on väga suur kogemus lastega tegutsemisel ja muusikaarmastuse jagamisel. Üheskoos oleme hakkama saanud südantsoojendava ettevõtmisega ning näeme nii selgelt, kuidas aitame muuta nende laste ja noorte tunnetust muusika suhtes positiivsemaks ning tuua neid muusika juurde.

Oleme seda festivali teinud koos lastega — küsinud lastelt tagasisidet juba korraldamisfaasis ja nende ettepanekute-soovidega arvestanud. Üks suurimaid üllatusi oli mulle laste eelistused artistide osas — vaieldamatu top 1 artist oli ka lastel ja noortel Anne Veski. Veel ei ole meil õnnestunud Annet Kräshile tuua, aga küll see unistus ka täitub. Samuti usaldasime laste ja noorte eelistusi nii festivali nime kui ka disaini osas. Ja jälle tasus noori usaldada, sest festivali Kräsh disain võitis aastal 2024 Eesti Muusikaettevõtluse Auhindadel aasta parima reklaami muustikasündmustele tiitli (disainer Viktor Gurov).

Millised on olnud sinu enda lemmikhetked Kräshi kahelt esimeselt festivalilt? 

Lemmikud on kohtumised laste-noortega, seda nii korraldusfaasis kui ka festivalil. Südames on hetked noorte õhtujuhtidega lava tagant festivali avasõnade harjutamisest ja üheskoos nende õnnestumise üle rõõmustades. Samuti näha nii lähedalt seda noort publikut —  süda avatud muusikale, võttes silmade särades avasüli vastu neile pakutava ja julgelt küsimas artistidelt seda, mis neil päriselt hingel on. Eriline hetk oli näha enda last rõõmustamas Kräshi festivalikülastuse üle, sellistel momentumil tunned, et meil on kõige ägedam töö üldse! 

Oled Jazzkaarega seotud juba üle kümne aasta, ürituste korraldamisega pikemaltki. Kuidas oled nende aastate jooksul tajunud publiku muutumist – kas järelkasv on olemas? 

Aastaid on Jazzkaare väliskülalised imestanud, kuidas Jazzkaare publik on nii noor. See on tõesti noorem kui jazzifestivalide publik mujal Euroopas. Loomulikult on Jazzkaar selleks teadlikult tööd teinud (lisaks perekontsertidele ka muud programmivalikud ja tegevused), aga mitte ainult, see on kogu Eesti jazzivaldkonna ühine panus, et jazzmuusika on Eestis populaarne ning jazzmuusikud hinnatud ja armastatud. Tundub, et aastatega läheb publik järjest avatumaks ning on valmis ka värskeid ja crazy’sid elamusi katsetama. Samas tahab publik kõige rohkem seda positiivset elamust, vaimuturgutust ning võimalust unustada igapäev ja sukelduda korraks emotsionaalselt kõrgemale, võttes selle elamuse endaga ka peale kontserti kaasa.

Tallinna laste jazzmuusikafestivali Kräsh, mille eesmärgiks on noore publiku harimine, noorte muusikute innustamine ja laste muusika juurde toomine, on ellu kutsunud festival Jazzkaar koostöös UNESCO Muusikalinn Tallinnaga. Sel aastal koosneb Kräsh kolmest osast – muusikalaagritest, avalikust festivalipäevast 1. juunil ning muusikapäevast 2. juunil, mis on suunatud koolidele. 1. juuni avalikul festivalipäeval on peaesinejateks Saara Pius kavaga „Pidu loomariigis“, Airi Liiva koos Laulupesa laululastega ning Puuluup koos Liisi Koiksoniga, lisaks toimuvad ka toredad töötoad näiteks Laura Põldvere ja Johan Randverega ning kohtumine Getter Jaaniga. Vaata kogu programmi ja leia piletid Kräshi kodulehelt! 

30. ja 31. juulil avaneb kõikidel huvilistel ja ehtegurmaanidel ainulaadne võimalus tutvuda rahvusvaheliselt tunnustatud ehtebrändiga Eliise Maar Jewellery – siinsamas Eestis. Pop-up üritus toimub Tallinnas restoranis GOBI, kus saab kohapeal uudistada, proovida ning soovi korral ka osta nii brändi uusi kui ka klassikaks saanud ehteid. Lisaks pakub brändi looja piiratud arvul personaalseid konsultatsioone.

Kes vajab meenutamist, siis Eliise Maar on Eestist pärit ehtekunstnik, kes kolis 2013. aastal Austraaliasse, kus rajas oma ehtemaailma – alguses väikese lauaga oma ühetoalise korteri nurgas. Täna on Eliise Maar Jewellery tuntud kogu Austraalias ning valitud kahel järjestikusel aastal (2024 ja 2025) riigi 15 parima ehtebrändi hulka.

Ehtebrändi Tallinna pop-up toimub 30. juulil kell 13.00–16.00 Rotermanni kvartalis, restoranis GOBI. Järgmisel päeval, 31. juulil, on võimalik kohtuda Eliisega personaalselt, broneerides tasuta konsultatsioon, et arutada näiteks erilahendusi või tulevasi koostöövõimalusi. Konsultatsioone on piiratud arv, seega tasub aeg varakult broneerida.

Lisainfo ja broneerimine siin. 

Juba 8.–9. augustil naaseb eestlastegi seas armastatud Positivus Festival Lucavsala saarele Riias, pakkudes ideaalset suvepuhkuse nädalavahetust rahvusvaheliste staaride ja kohalike talentidega Daugava jõe kaldal.

Esimest korda festivali ajaloos toimub Positivus augustikuus ning toob lavadele viimaste aastate ühe kõige muljetavaldavama artistide nimistu  – publikulemmikud ja kriitikute poolt hinnatud artistid nii Lätist kui ka mujalt maailmast.

“Sel aastal on meil veidi rohkem aega, et tervitada kauaoodatud suveilmu ning veeta üks aasta erilisemaid nädalavahetusi otse suve südames – muusikatähtede seltsis. Alates festivali kolimisest Riiga sisaldab tänavune programm tuntumaid  ja armastatumaid  Läti ja välismaa artistidega,” ütleb festivali korraldaja Ģirts Majors.

Reede, 8. augusti õhtul saabub Londonist Lucavsala südamesse briti produtsent ja muusik Mura Masa. Tema muusika eirab žanripiire – see on julge, ettearvamatu ja tänapäevane. Enne teda tõstab rahva tuju eklektiline briti multiinstrumentalist Elderbrook oma vastupandamatute DJ-rütmidega. Esimene festivalipäev toob lavale ka Belgia päritolu Kanada artisti Apashe’i, kes sulandab elektroonilise muusika sümfooniliste orkestriseadetega – seekord koos Brass Orchestra.

Avapäeval astuvad üles ka Läti publiku lemmikud  ja tänavused Eurovisiooni haldjad Tautumeitas ja Laika Suns, kohalike muusikaauhindadega pärjatud Chris Noah ning räppar Deniss, kes tähistas hiljuti oma 10-aastast karjääri. Uut hingamist Läti muusikas toovad “Zelta mikrofons” parima debüütalbumi auhinna saanud galeniex, raadiolemmikud YŪT ja aasta kuumim uus tulija – STIRNA.

Laupäeval, 9. augustil saavad festivalikülastajad osa unustamatust kontserdielamusest, kui Positivuse pealavale  astub üks Läti enim striimitud hiphop-artiste – Wiesulis. Teise päeva muusikalise meeleolu loob unenäoline indie-bänd Carnival Youth ning täiusliku suveõhtu helitaustaga  kostitab palavalt oodatud Saksamaa bänd Milky Chance, kes ühendab oma loomingus indie- ja folkmõjutusi. Päikeseloojangu ajal astub lavale võimsa häälega Rag’n’Bone Man, kelle 2017. aasta album “Human” sai kümnendi kiiremini müüdud debüütalbumiks Ühendkuningriigis.

Enne seda kostitab laupäevane muusikaprogramm publikut ka Ukraina popstaari Ivan Dorn ja värvika valikuga USA artistidest – elektroonilise muusika multiinstrumentalist Two Feet, Spotify rekordeid purustanud Hippie Sabotage, eksperimentaalduo The Hellp ja Los Angelesest pärit alternatiiv-hiphop kollektiiv NOFUN!. Metsiku peo toob endaga kaasa ka Läti räpisensatsioon Fiņķis, keda on kiitnud nii publik kui muusikakriitikud.

Festivalipassid on müügil aadressil www.positivusfestival.com või Piletilevi.ee.