Kolm aastat tagasi kutsus festival Jazzkaar koostöös UNESCO Muusikalinn Tallinnaga ellu Tallinna laste jazzifestivali Kräsh, mis toimub tänavu 1.–2. juunil Eesti Noorsooteatris. Nii Kräshi kui Jazzkaare pikaaegne turundusjuht Eva Saar ütleb, et lastele oli oma muusikafestivali vaja eelkõige selleks, et neid varakult muusika juurde tuua ja Eesti kontserdipublikut noorena hoida.

Eva, olid üks eestvedajatest, kelle käe all Jazzkaare kontoris Kräsh hakkas sündima. Kui keegi küsib sinult, miks on vaja lastele eraldi jazzifestivali, siis kuidas vastad?

Laste jazzifestival oli Jazzkaare pikaaegne unistus. Oleme Jazzkaare perekontserte korraldanud aastast 2012 ja seda tehes nägime, kui tänulik on publik spetsiaalselt lastele loodud programmi eest. Lisaks on need kontserdid toonud alati nii palju rõõmu osalejatele, muusikutele kui ka korraldajatele. Tundsime ka vastutust, et meid nakatanud jazzipisik leviks ka lastele ja noori rütmimuusikast õppureid jaguks, sest nii läheb ka tulevikus jazzivaldkonnal Eestis hästi. Samas tahtsime lisaks kontsertidele pakkuda lastele nii palju enamat ja seda kõike teadlikult lastele loodud keskkonnas, mis toetab ja innustab neid veel rohkem muusikaga tegelema. Seda kõike me aga kevadise Jazzkaare raames pakkuda ei saanud.

Nii oligi Tallinna laste jazzifestival Kräsh ühe pikaaegse unistuse täitumine. Ja mitte ainult meile, vaid noorele publikule suunatud jazziprogrammile mõtlesid ka Eesti Jazzliit, Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, Philly Joe’s jazziklubi ja mitmed teised. Kui UNESCO muusikalinn Tallinn kutsus muusikalinna programmiks esitama uusi ideid, siis tuligi jazzivaldkonna ühisel istumisel valdkonnaülene äratundmine, et nüüd ongi aeg laste jazzifestivali idee teoks teha. Kogu valdkonna jaoks on oluline, et jazz oleks popp, publik püsiks noor ja uusi muusikuid kasvaks peale. Laste jazzifestival koos muusikalaagrite, spetsiaalse kontsertprogrammiga lastele, noorte endite esinemiste, erinevate töötubade, artistidega kohtumistega, jazziklubi ja stuudiote külastamisega ning palju muuga aitavad selleks kaasa. Ja kõik see areng saab teoks tänu UNESCO muusikalinn Tallinnale.

Kräsh toimub sel aastal juba kolmandat korda. Mis olid põhilised eesmärgid, kui Kräshi planeerima hakkasite ja kas tänaseks tundub, et need on ka täitunud?

Tallinna laste jazzifestival Kräsh eesmärk on noore publiku harimine, noorte muusikute innustamine ja laste jazzmuusika juurde toomine. Festivali missiooniks on pakkuda lastele ja noortele kvaliteetset haridusprogrammi ning meelelahutust koos kaasalöömise ning esinemisvõimalustega ning läbi selle harida ja arendada noore publiku muusikalist silmaringi ja huvi jazzi vastu ning kasvatada uusi avatud meelega kultuuri- ja jazzisõpru.

Ja nüüd kolmandal aastal saame öelda, et publik on meid üles leidnud. Seda näitab see, et muusikalaagritesse kandideerimine on väga populaarne ja ka piletimüük festivalile läheb hästi. Sel aastal katsetame esimest korda koolidele suunatud muusikapäeva, ka see päev on juba täitunud osalemissoovidega. Meil on peale kasvamas juba mitusada jazzifänni ja ka noori korraldajaid, kes tahaksid tulevikus ka Jazzkaart või miks mitte ka mõnda teist festivali korraldama hakata. Lisaks rõõmustame väga, et Kräshi muusikalaager on aidanud üles leida neid noori, kes tundsid endas ära tõelise muusikaarmastuse ja on läinudki tänaseks MUBAsse rütmimuusikat õppima. Ja kui üks armastatud muusik ütles eelmisel Kräshil, et see on tema kõige lemmikum festival üldse ning need töötoad ja kontserdid pakuvad lisaks lastele ka täiskasvanutele (ja muusikutele endile) nii suurt ja sooja elamust, siis on see tõesti veel üks märk sellest, et teeme väga õiget asja.

Mil moel on Kräsh sind ennast üllatanud?

Kräsh on aidanud hoida Jazzkaare tiimi korraldajatena heas vomis ja julgustanud mugavustsoonist välja astuma. Kuigi meil on suur kogemus festivalide-kontsertide korraldamisel, siis üllatas, et ainult lastele suunatud programmi ja turunduse-kommunikatsiooni tegemine on palju keerulisem kui oskasime esialgu arvata. Samuti oli väljakutse täiesti uue asja käivitamine ja oma sihtrühma ülesleidmine. Õnneks saime endale appi kõige ägedama projektijuhi Maris Aljaste, kel on väga suur kogemus lastega tegutsemisel ja muusikaarmastuse jagamisel. Üheskoos oleme hakkama saanud südantsoojendava ettevõtmisega ning näeme nii selgelt, kuidas aitame muuta nende laste ja noorte tunnetust muusika suhtes positiivsemaks ning tuua neid muusika juurde.

Oleme seda festivali teinud koos lastega — küsinud lastelt tagasisidet juba korraldamisfaasis ja nende ettepanekute-soovidega arvestanud. Üks suurimaid üllatusi oli mulle laste eelistused artistide osas — vaieldamatu top 1 artist oli ka lastel ja noortel Anne Veski. Veel ei ole meil õnnestunud Annet Kräshile tuua, aga küll see unistus ka täitub. Samuti usaldasime laste ja noorte eelistusi nii festivali nime kui ka disaini osas. Ja jälle tasus noori usaldada, sest festivali Kräsh disain võitis aastal 2024 Eesti Muusikaettevõtluse Auhindadel aasta parima reklaami muustikasündmustele tiitli (disainer Viktor Gurov).

Millised on olnud sinu enda lemmikhetked Kräshi kahelt esimeselt festivalilt? 

Lemmikud on kohtumised laste-noortega, seda nii korraldusfaasis kui ka festivalil. Südames on hetked noorte õhtujuhtidega lava tagant festivali avasõnade harjutamisest ja üheskoos nende õnnestumise üle rõõmustades. Samuti näha nii lähedalt seda noort publikut —  süda avatud muusikale, võttes silmade särades avasüli vastu neile pakutava ja julgelt küsimas artistidelt seda, mis neil päriselt hingel on. Eriline hetk oli näha enda last rõõmustamas Kräshi festivalikülastuse üle, sellistel momentumil tunned, et meil on kõige ägedam töö üldse! 

Oled Jazzkaarega seotud juba üle kümne aasta, ürituste korraldamisega pikemaltki. Kuidas oled nende aastate jooksul tajunud publiku muutumist – kas järelkasv on olemas? 

Aastaid on Jazzkaare väliskülalised imestanud, kuidas Jazzkaare publik on nii noor. See on tõesti noorem kui jazzifestivalide publik mujal Euroopas. Loomulikult on Jazzkaar selleks teadlikult tööd teinud (lisaks perekontsertidele ka muud programmivalikud ja tegevused), aga mitte ainult, see on kogu Eesti jazzivaldkonna ühine panus, et jazzmuusika on Eestis populaarne ning jazzmuusikud hinnatud ja armastatud. Tundub, et aastatega läheb publik järjest avatumaks ning on valmis ka värskeid ja crazy’sid elamusi katsetama. Samas tahab publik kõige rohkem seda positiivset elamust, vaimuturgutust ning võimalust unustada igapäev ja sukelduda korraks emotsionaalselt kõrgemale, võttes selle elamuse endaga ka peale kontserti kaasa.

Tallinna laste jazzmuusikafestivali Kräsh, mille eesmärgiks on noore publiku harimine, noorte muusikute innustamine ja laste muusika juurde toomine, on ellu kutsunud festival Jazzkaar koostöös UNESCO Muusikalinn Tallinnaga. Sel aastal koosneb Kräsh kolmest osast – muusikalaagritest, avalikust festivalipäevast 1. juunil ning muusikapäevast 2. juunil, mis on suunatud koolidele. 1. juuni avalikul festivalipäeval on peaesinejateks Saara Pius kavaga „Pidu loomariigis“, Airi Liiva koos Laulupesa laululastega ning Puuluup koos Liisi Koiksoniga, lisaks toimuvad ka toredad töötoad näiteks Laura Põldvere ja Johan Randverega ning kohtumine Getter Jaaniga. Vaata kogu programmi ja leia piletid Kräshi kodulehelt! 

Sel neljapäeval, 16. oktoobril tähistab laulja ja laulukirjutaja Alonette (Anett Tamm) oma kevadel ilmunud albumi “Compass” vinüülile jõudmist kontserdiga Paavli kultuurivabrikus. Piletid on müügil Fientas.

Märtsis ilmunud album “Compass” jõudis publikuni esimeste kevadiste päikesekiirte saatel ja tõmbas kuulajad kaasa külluslikku, fantaasiarohkeid keerdkäike täis Alonette’i muusikalisse maailma. “Compass” põimib argipoeesia mängulise laululoominguga, milles 60ndate-70ndate popmuusika igavikuline kõla seguneb kaasaegse indiehõnguga. Nüüd, pool aastat hiljem, saab albumi lugu jätkuda krõbedalt karges õhus, sügise värvidesse mässitud vinüülplaatidel.

“”Compass” on leidnud endale sooja ja südamliku kodupubliku, kellega meil oli rõõm kohtuda suvefestivalidel KIKUMU, TAFF ja Särin,” räägib Alonette. “Sügis tõi kaasa ka uue verstaposti, meie esimese eduka välismaise esinemise Reeperbahni festivalil Saksamaal ning sel aastal ootavad ees veel esinemised Ungaris ja Lätis. Kuna “Compass” on leidnud oma tee melomaanideni nii kodus kui ka välismaal, tundus selle väljaandmine vinüülil loomuliku järgmise sammuna.”

“Vinüül loob minu meelest ainulaadselt isikliku sideme kuulajaga, lubades albumi introspektiivsesse maailma ja rikkalikku helimaastikku veelgi sügavamalt sukelduda, nii tervikule kui ka detailidele keskenduda ja hoolega kujundatud visuaalsest maailmast osa saada. Vinüüli käegakatsutav formaat on mulle eriti südamelähedane: armastan ise muusikat just vinüülilt kuulata ja oma lemmikartiste seeläbi toetada, mistõttu on mu enda muusika ilmumine vinüülil tõeline unistuse täitumine,” lisab lauljatar. “Eriti suur rõõm on mul selle üle, et vinüüli kaunistavad mu lemmikfotograafide Anna-Maria Vaskovskaja ja Markus Muide fotod ning elegantse kujunduse on loonud Johanna Adojaan.”

16. oktoobril Paavli kultuurivabrikus on koos Alonette’iga laval Erki Pärnoja kitarridel, Raun Juurikas klahvpillidel, Marti Tärn bassil, Martin Petermann trummidel ja Lisanna Kuningas taustvokaalil. Külalisena astub üles Anna Kaneelina ning enne ja pärast kontserti keerutab plaate DJ Lauri Täht. Uksed avanevad kell 19.00, kontsert algab kell 20.00.

Sellel nädalavahetusel avab end XX Disainiöö festivali raames juba traditsiooniks saanud disainiturg Disainitänav, kus külastajaid ootab üle 100 erineva disainbrändi Eestist ja raja tagant. Lisaks tasub läbi astuda festivalialal avatud minimessilt SISUSTUS+, kust saab nutikaid ideid kodusisustuseks, ning heita veel pilk peale nädala lõpuni avatud olevatele Disainiöö näitustele. 

Nagu ikka ei leia Disainitänavalt üksnes uudseid disaintooteid, vaid saab tuttavaks ka nende loojatega, kes sageli ise müüja rollis on. Et valikus oleks lihtsam orienteeruda, annab Disainitänava kuraator Cristopher Siniväli kaasa oma soovitused põnevate osalejate osas, kuigi uudistamist väärivad muidugi kõik. Cristopher, sõna on sinul!

Kiharhair

Kuidas võimalikult elegantselt, aga looduslähedase tunnetusega, oma pikki juukseid kinni hoida? Kiharhairi luksuslikult mõjuvad juukseaksessuaarid on need, mida oma juuste sättimiseks just vaja on.  Tegemist on toodetega, kuhu on pandud palju armastust, kuna kõik tooted on käsitsi puidust valmis voolitud.

HANNES RÜÜTEL

Üks väheseid Eesti rõivabrände, kelle kollektsioonidest võib leida personaalse tunnetusega unisex rõivaid, kuhu Hannes Rüütel on pannud nii oma mälestusi kui mõtteid minevikust. Hea fookus on just meesterõivastel, mis on nii modernsed kui mõnusalt nostalgilised. Sel viisil sobivad Hannes Rüütli disainitud rõivad erinevatele pidustustele, kuid miks mitte ka vabal ajal šikilt kandmiseks.

Köusikodu

Teadagi on sügise saabumisega ees küünlahooaeg. Köusikodu on üks parimaid küünlatootjaid Eestis ja ühte head lõhna nende kõikide seast leida on peaaegu võimatu. Kes suur küünlapõletaja ei ole, siis leidub ka samalõhnalisi ruumilõhnastajaid.

TIINA ANDRON

Naha- ja aksessuaaridisainer, kelle värvikirevad kotid ei jäta kedagi külmaks. Geomeetriliste kujundite mäng annab esemetele lausa arhitektuurilise dimensiooni. Kroomnahast valmistatud retro värvikombodes aksessuaare leidub nii naistele kui meestele.

Maarit Pöör

Minnes värvide ja geomeetriaga edasi, siis kindlasti tooks välja Maarit Pööri plakatid ning tekstiiltooted, näiteks ekspressiivse värvivalikuga pleedid. Tegemist on elava geomeetrilise kunstiga, mis on inspireeritud põhjamaistest vormidest. Maarit loob uusi narratiive, töödeldes loominguliselt ümber inimesi ja hooneid.

LÕÕM

Ajatud ehted, puhtad vormid ja ilmselge inspiratsioon loodusest. Need on vaid mõned mõtted, mis tekivad, kui vaadata Merle Randmäe ehteid, mille võlu peitub lihtsuses. Tänu oma õhulistele vormidele on LÕÕM ehteid lihtne sobitada igaks puhuks. Igaüks leiab oma, mina olen oma lemmikud juba leidnud.

RAJA STYLE

Ehtebränd, mis on käinud Disainitänaval juba aastaid. RAJA STYLE on loodud Brasiilia paari poolt, kes enamasti toimetavad meie naaberriigis Lätis. Tegemist on Brasiilia käsitööna valminud ehete brändiga naistele ja meestele, kes väärtustavad ainulaadseid ehteid. Disainitänaval ei saa jätta nende müügipunkti tähelepanuta, nad lihtsalt tõmbavad sind ligi oma soojuse ja südamlikkusega.

Katarina Sarap Illustrations

Katarina Sarap on illustraator, kelle töödes põimuvad julgus, värv ja kujutlusvõime, äratades ellu unikaalsed karakterid ja rõõmsad lood — alati tema ABC järgi: atypical, bold, colourful. Erinevad trükised, plakatid, postkaardid jpm on toredad kingitused nii kallitele inimestele kui ka iseendale. 

Erikülaline: JAZZKAAR

Disainitänavale seab end sellel aastal esmakordselt sisse ka Jazzkaare ala, kust on võimalik endale tulevasteks kontserditeks hea hinnaga pileteid soetada ning kuulata festivalil pop-up kontserditega ülesastuvaid noori muusikuid.

Disainiöö Disainitänav ootab huvilisi laupäeval, 4. oktoobril kell 11–20 ja pühapäeval, 5. oktoobril kell 11–18 Krulli kvartalis. Uuri lisa Disainiöö koduleheküljelt.