Foto: Eva Saar | Rene Jakobson.
Eva, olid üks eestvedajatest, kelle käe all Jazzkaare kontoris Kräsh hakkas sündima. Kui keegi küsib sinult, miks on vaja lastele eraldi jazzifestivali, siis kuidas vastad?
Laste jazzifestival oli Jazzkaare pikaaegne unistus. Oleme Jazzkaare perekontserte korraldanud aastast 2012 ja seda tehes nägime, kui tänulik on publik spetsiaalselt lastele loodud programmi eest. Lisaks on need kontserdid toonud alati nii palju rõõmu osalejatele, muusikutele kui ka korraldajatele. Tundsime ka vastutust, et meid nakatanud jazzipisik leviks ka lastele ja noori rütmimuusikast õppureid jaguks, sest nii läheb ka tulevikus jazzivaldkonnal Eestis hästi. Samas tahtsime lisaks kontsertidele pakkuda lastele nii palju enamat ja seda kõike teadlikult lastele loodud keskkonnas, mis toetab ja innustab neid veel rohkem muusikaga tegelema. Seda kõike me aga kevadise Jazzkaare raames pakkuda ei saanud.
Nii oligi Tallinna laste jazzifestival Kräsh ühe pikaaegse unistuse täitumine. Ja mitte ainult meile, vaid noorele publikule suunatud jazziprogrammile mõtlesid ka Eesti Jazzliit, Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, Philly Joe’s jazziklubi ja mitmed teised. Kui UNESCO muusikalinn Tallinn kutsus muusikalinna programmiks esitama uusi ideid, siis tuligi jazzivaldkonna ühisel istumisel valdkonnaülene äratundmine, et nüüd ongi aeg laste jazzifestivali idee teoks teha. Kogu valdkonna jaoks on oluline, et jazz oleks popp, publik püsiks noor ja uusi muusikuid kasvaks peale. Laste jazzifestival koos muusikalaagrite, spetsiaalse kontsertprogrammiga lastele, noorte endite esinemiste, erinevate töötubade, artistidega kohtumistega, jazziklubi ja stuudiote külastamisega ning palju muuga aitavad selleks kaasa. Ja kõik see areng saab teoks tänu UNESCO muusikalinn Tallinnale.
Kräsh toimub sel aastal juba kolmandat korda. Mis olid põhilised eesmärgid, kui Kräshi planeerima hakkasite ja kas tänaseks tundub, et need on ka täitunud?
Tallinna laste jazzifestival Kräsh eesmärk on noore publiku harimine, noorte muusikute innustamine ja laste jazzmuusika juurde toomine. Festivali missiooniks on pakkuda lastele ja noortele kvaliteetset haridusprogrammi ning meelelahutust koos kaasalöömise ning esinemisvõimalustega ning läbi selle harida ja arendada noore publiku muusikalist silmaringi ja huvi jazzi vastu ning kasvatada uusi avatud meelega kultuuri- ja jazzisõpru.
Ja nüüd kolmandal aastal saame öelda, et publik on meid üles leidnud. Seda näitab see, et muusikalaagritesse kandideerimine on väga populaarne ja ka piletimüük festivalile läheb hästi. Sel aastal katsetame esimest korda koolidele suunatud muusikapäeva, ka see päev on juba täitunud osalemissoovidega. Meil on peale kasvamas juba mitusada jazzifänni ja ka noori korraldajaid, kes tahaksid tulevikus ka Jazzkaart või miks mitte ka mõnda teist festivali korraldama hakata. Lisaks rõõmustame väga, et Kräshi muusikalaager on aidanud üles leida neid noori, kes tundsid endas ära tõelise muusikaarmastuse ja on läinudki tänaseks MUBAsse rütmimuusikat õppima. Ja kui üks armastatud muusik ütles eelmisel Kräshil, et see on tema kõige lemmikum festival üldse ning need töötoad ja kontserdid pakuvad lisaks lastele ka täiskasvanutele (ja muusikutele endile) nii suurt ja sooja elamust, siis on see tõesti veel üks märk sellest, et teeme väga õiget asja.
Mil moel on Kräsh sind ennast üllatanud?
Kräsh on aidanud hoida Jazzkaare tiimi korraldajatena heas vomis ja julgustanud mugavustsoonist välja astuma. Kuigi meil on suur kogemus festivalide-kontsertide korraldamisel, siis üllatas, et ainult lastele suunatud programmi ja turunduse-kommunikatsiooni tegemine on palju keerulisem kui oskasime esialgu arvata. Samuti oli väljakutse täiesti uue asja käivitamine ja oma sihtrühma ülesleidmine. Õnneks saime endale appi kõige ägedama projektijuhi Maris Aljaste, kel on väga suur kogemus lastega tegutsemisel ja muusikaarmastuse jagamisel. Üheskoos oleme hakkama saanud südantsoojendava ettevõtmisega ning näeme nii selgelt, kuidas aitame muuta nende laste ja noorte tunnetust muusika suhtes positiivsemaks ning tuua neid muusika juurde.
Oleme seda festivali teinud koos lastega — küsinud lastelt tagasisidet juba korraldamisfaasis ja nende ettepanekute-soovidega arvestanud. Üks suurimaid üllatusi oli mulle laste eelistused artistide osas — vaieldamatu top 1 artist oli ka lastel ja noortel Anne Veski. Veel ei ole meil õnnestunud Annet Kräshile tuua, aga küll see unistus ka täitub. Samuti usaldasime laste ja noorte eelistusi nii festivali nime kui ka disaini osas. Ja jälle tasus noori usaldada, sest festivali Kräsh disain võitis aastal 2024 Eesti Muusikaettevõtluse Auhindadel aasta parima reklaami muustikasündmustele tiitli (disainer Viktor Gurov).
Millised on olnud sinu enda lemmikhetked Kräshi kahelt esimeselt festivalilt?
Lemmikud on kohtumised laste-noortega, seda nii korraldusfaasis kui ka festivalil. Südames on hetked noorte õhtujuhtidega lava tagant festivali avasõnade harjutamisest ja üheskoos nende õnnestumise üle rõõmustades. Samuti näha nii lähedalt seda noort publikut — süda avatud muusikale, võttes silmade särades avasüli vastu neile pakutava ja julgelt küsimas artistidelt seda, mis neil päriselt hingel on. Eriline hetk oli näha enda last rõõmustamas Kräshi festivalikülastuse üle, sellistel momentumil tunned, et meil on kõige ägedam töö üldse!
Oled Jazzkaarega seotud juba üle kümne aasta, ürituste korraldamisega pikemaltki. Kuidas oled nende aastate jooksul tajunud publiku muutumist – kas järelkasv on olemas?
Aastaid on Jazzkaare väliskülalised imestanud, kuidas Jazzkaare publik on nii noor. See on tõesti noorem kui jazzifestivalide publik mujal Euroopas. Loomulikult on Jazzkaar selleks teadlikult tööd teinud (lisaks perekontsertidele ka muud programmivalikud ja tegevused), aga mitte ainult, see on kogu Eesti jazzivaldkonna ühine panus, et jazzmuusika on Eestis populaarne ning jazzmuusikud hinnatud ja armastatud. Tundub, et aastatega läheb publik järjest avatumaks ning on valmis ka värskeid ja crazy’sid elamusi katsetama. Samas tahab publik kõige rohkem seda positiivset elamust, vaimuturgutust ning võimalust unustada igapäev ja sukelduda korraks emotsionaalselt kõrgemale, võttes selle elamuse endaga ka peale kontserti kaasa.
Tallinna laste jazzmuusikafestivali Kräsh, mille eesmärgiks on noore publiku harimine, noorte muusikute innustamine ja laste muusika juurde toomine, on ellu kutsunud festival Jazzkaar koostöös UNESCO Muusikalinn Tallinnaga. Sel aastal koosneb Kräsh kolmest osast – muusikalaagritest, avalikust festivalipäevast 1. juunil ning muusikapäevast 2. juunil, mis on suunatud koolidele. 1. juuni avalikul festivalipäeval on peaesinejateks Saara Pius kavaga „Pidu loomariigis“, Airi Liiva koos Laulupesa laululastega ning Puuluup koos Liisi Koiksoniga, lisaks toimuvad ka toredad töötoad näiteks Laura Põldvere ja Johan Randverega ning kohtumine Getter Jaaniga. Vaata kogu programmi ja leia piletid Kräshi kodulehelt!
„Tallinna Sadamal on hea meel võõrustada legendaarset ERKI Moeshow’d Vanasadama Kruiisiterminalis. Kruiisiterminali multifunktsionaalse hoone arhitektuur on justkui loodud kunstilisteks ja visuaalselt mõjuvateks moelavadeks ning usume, et merevaade lisab sellele vaatemängule omaette väärtuse. Meri on läbi aegade olnud ühendaja ning ka ERKI Moeshow loob sildu, tuues kokku moekunsti, kaasaegse arhitektuuri ja publiku, kes Vanasadama alale ehk muidu ei satuks,” kommenteeris Tallinna Sadama kinnisvaraosakonna partnersuhete juht Reti Meema.
“Tänavune ERKI Moeshow kannab pealkirja „Ringi lõpus on algus” ning lähtub toimumispaigast inspireerituna mere metafoorist,” tutvustab peaprodutsent Helen Leetsar. Ta selgitab, et meri kui loovus on ürgne jõud, mis ei tunne staatikat, vaid liigub lakkamatult oma korduvates tsüklites. “Kuigi vesi on sama, on iga laine alati uus – lõputult korduv kordumatus. Nii ei ole ka mood pelgalt kordus ega näiline värskus, vaid sisemine uuenemine, olemasoleva lõhkumine ja uuesti vormimine.”
See mõte peegeldab ka ERKI Moeshow enda olemust – pealtnäha alati sama, ent ometi iga kord uus. Just selles peitubki ERKI Moeshow elujõud: julguses vältida ettearvatust, näidata konarusi ja jääda truuks loomingule, mis on alati väikest viisi mäss kõige tardunu vastu.
ERKI Moeshow 2026 visuaalne identiteet on loodud Eesti Kunstiakadeemia tudengite koostööna. Siim Aoum Villido juhendamisel vastutasid Liisa Lotta Savolainen ja Linda Teemägi kontseptsiooni ja visuaalse suuna eest, graafilise disaini autor on Grittel Kastan. Tegemist on kolme erineva õppesuuna koostöös sündinud identiteediga, kus moedisaini korralduse, moedisaini ja graafilise disaini tudengid töötasid kolme nädala jooksul ühise eesmärgi nimel. „ERKI ei küsi luba – ka selle aasta visuaalne identiteet ei püsi paigal, vaid on pidevas muutumises ja kujuneb iga kord uuesti, hoides tasakaalu kontrolli ja kaose vahel. Ring on siin toimimise alus: ühelt poolt ilma selge alguse ja lõputa, teisalt iga kord uuesti tekkiv,” sõnavad identiteedi loojad.
Selle aasta produktsiooni- ja show-juht Sarah Mia Haabma kommenteerib ettevalmistusi: „Produktsiooni osas on ootused suured. Tehnilisele lahendusele ja visuaalsele kontseptsioonile on pööratud erilist tähelepanu ning loodame pakkuda külastajale midagi tõeliselt erilist.”
ERKI Moeshow 2026 lavale jõuab 12 noore moelooja kollektsiooni, mis valiti välja tänavuselt kavandikonkursilt. Kõik finaali pääsenud tööd kandideerivad rahalisele preemiale kolmes kategoorias: Prêt-à-porter ehk valmisrõivad, Fashion as Art ehk mood kui kunst ning Innovative Approaches of Fashion ehk uuenduslikud töövõtted moekunstis.
Festivali eelõhtul, kolmapäeval, 8. aprillil kutsub TMW linnahalli avalikule arutelule merepromenaadi, kesklinna ja Põhja-Tallinna siduva maamärgi ning Eesti modernistliku arhitektuuri tähtteose saatuse üle. Koostöös Tallinna linnaga kokku kutsutud vestlusringis osalevad kultuurielu- ja konverentsikorraldajad ning linna ja riigi esindajad. Kohtade arv sündmusel on piiratud, osalus eelregistreerimise alusel. Vestlust saab jälgida ka otseülekandes. Nädala jooksul saab osaleda ka linnahalli tuuridel ning vaadata kinos Sõprus portreefilmi selle arhitektist Raine Karbist.
„Näeme TMW rolli Tallinna kultuurielu elavdajana ja oluliste arutelude käivitajana,” kommenteerib TMW peakorraldaja Helen Sildna. „Tänavu, mil TMW saab 18-aastaseks ehk täisealiseks, tunneme veelgi suuremat vastutust pöörata tähelepanu teemadele, mis kujundavad nii linna kui ka riigi kultuuripilti ning meie ühist tulevikku. Kuna debatt linnahalli tuleviku üle on tervitatavalt elavnenud, otsustasime teema ka meie festivalil fookusse võtta, tuues kokku nii erinevad osapooled kui tutvustades teemat laiemalt ka avalikkusele.“
TMW kunstiprogrammi keskmes on Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) 20. tegutsemisaasta tähistamine Köler Prize 2026 auhinnanäituse avamisega ning eelnevate laureaatide vestlusringiga, mis küsib, kas ja kuidas saab kunst ühiskonda muuta. Samuti teise aastakümne täitumist tähistav Kumu kunstimuuseumis on TMW ajal avatud näitused „Spiegel im Spiegel. Eesti ja Saksa kunsti kohtumised Lucas Cranachist Arvo Pärdi ja Gerhard Richterini“ ja „Galatea triumf. Kunst tehisaru ajastul“. Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse (EKKAK) kureeritud tuurid viivad huvilised vanalinna, Noblessneri ja Telliskivi Loomelinnaku galeriidesse.
Fotografiska Tallinnas viimaseid nädalaid avatud kuulsa rokifotograafi Anton Corbijni retrospektiivnäituse raames leiab aset eriüritus Night Shift x TMW x Fabrica Femina. Inspireerituna Corbijni ideest püüda täiusliku pildi asemel tunnet, astub rühm Eesti naisartiste eesotsas Tuulikki Bartosikiga spontaansesse dialoogi Prantsuse helikunstniku ja poeedi Cleo T loominguga.
Programmi jagub ka päevaseid tasuta linnalava kontserte. Telliskivi Loomelinnaku hoovis esitlevad oma lava kaks rannikuäärset naabrit: tänavune Euroopa kultuuripealinn Oulu 2026 Soomest ja tulevane tiitlikandja Liepāja 2027 Lätist. Esinevad põhjanaabrite punkjazzi punt Oulun_keskusta ja souliartist Emilia Sisco ning lõunanaabrite multitalent Shipsea ja folkroki ansambel Alum Alu. Hoovipeole paneb meeleoluka punkti Rootsi multiinstrumentalist Stuzzi. Vegankohviku Nihe linnalaval kohtuvad meie souliprintsess RETI ja Soome räppar King Yanz ning EKKM-i hoovis Lõuna-Korea impromeister Dasom Baek ja Von Krahli Salongi trio Apparatus&Apparata.
Linnalava kontserdid toimuvad ka Terminali plaadipoes riigigümnaasiumide TORGi, PERGi ja MURGi ning MUBA õpilaste kokku pandud TMW noortefestivalil, esinejateks RUTE ja Luminestents ning Rootsi bänd Dimpker Brothers. Lisaks arutavad muusikud-produtsendid Frederik Mustonen (boipepperoni), Rute Trochynskyi (RUTE), elisabeth tiffany ja Markus Palo, kuidas muusikuna Eestis toime tulla ning selle üle, kas tehisintellekt on pigem tööriist või konkurent.
TMW ja Tallinna Filharmoonia koostöös sündiv Big Bang lastefestival kutsub kõige nooremaid Mustpeade majja muusikat „vaatama“, vaikuses tantsima, Erik Alalooga mehaanilisi müramasinaid uudistama ja DJ-nippe omandama. Inglise muusiku Paul Griffithsi ja Lasnamäe Muusikakooli noorte koostöös saab teoks kontsertetendus „Nomaad“ ning vähemalt üheksat pilli taltsutades esineb lastele Meisterjaan.
Filmiprogramm kinos Sõprus viib retkele Eesti popkultuuriloo eilsesse ja tänasesse. Linastuvad Indrek Spungini „Õnn on elada me maal“ punkbändist Velikije Luki, Taavi Aruse „Puuluup – kaablid autos veel“ meie hiiu kandle duo seiklustest laias ilmas ning Ivar Murdi auhinnatud portreefilm „u.Q.“ Uku Kuudist. Programmi lõpetab Keiti Väliste lühifilm „KARP“ linnahalli arhitektist Raine Karbist. Seansse saadavad vestlused filmide režissööride ja tegelastega.
Taas on TMW laupäevases kavas Balti Jaama Turu väravate ees toimuv Plaaditurg, kus tänavu on võimalik müüa ka muusikainstrumente, bändisärke, tehnikat ja muud muusikaga seotut.
TMW Maitsed programm aitab külastajatel leida tee pealinna toidumaastikul Rotermannist läbi vanalinna Telliskivi ja Koplini. Valik ulatub täistaimsest Nihe kohvikust Dagestani maitseteni The Kurzes ja Mehhiko maitseteni El Camino Taco Baaris, Mikkeller Tallinn & VLND Burgeri parimast õllevalikust ja legendaarsetest burksidest Lore bistrooni ajaloolises laevaremonditehases. Mitmed toidupaigad tervitavad festivalipassiga külalisi eripakkumistega.
TMW lõpunoodiks on pühapäeval, 12. aprillil Fotografiska restoranis toimuv Arctic Food Lab Brunch, mis seob kokku põhjamaise tooraine ja muusika, tuues killukese kultuuripealinna Oulu 2026 atmosfääri Tallinna.
Uuri lisa TMW kodulehel.
