Pühapäeval, 15. juulil leidis Kiievis esmakordselt aset Rahvusvaheline Noorte Disainerite Konkurss (International Young Designers Contest). Konkursi võitjaks ning peapreemia saajaks osutus rahvusvahelise žürii hinnangul noor Eesti moelooja Cärol Ott kollektsiooniga „KÕIK ON TROIS!“.

Ukraina moenädala raames Kiievis toimunud Rahvusvaheline Noorte Disainerite Konkurss tõi esimest korda kokku Ida- ja Kesk-Euroopa parimad noored moeloojad, kes on sündmusele kutsutud läbi kohalike tipp-moekonkurside. Eestit käisid sündmusel esindamas Eesti vanima ja suurima moekonkursi ERKI Moeshow 2018 võitja Annika Kiidron ning moefestivali EFF võitja Cärol Ott. Lisaks Eestile osalesid konkursil ka Tšehhi, Gruusia, Ungari, Leedu, Moldova, Poola, Slovakkia ja Ukraina moeloojad.

Sündmus leidis aset Kiievi elaval ning rahvarohkel peatänaval Khreschatykil, kus iga disainer esitles publikule viit komplekti oma auhinnatud kollektsioonist. Konkursi võitja valis välja tunnustatud ekspertidest koosnev žürii koosseisus Liana Satenstein (moeuudiste toimetaja USA Vogue’s), Yu Masui (Jaapani moeajakirjanik), Riccardo Terzo (Itaalia Vogue’i stilist ja ajakirjanik), Giovanni Ottonello (professor, Europeo di Design Itaalia disainikooli loominguline juht), Adriano Batista ja Jose Llamas (Hispaania ajakirja Fucking Young! peatoimetajad).

Tänavu Eesti Kunstiakadeemia moedisaini BA lõpetanud Cärol Ott, kes osutus kollektsiooniga „KÕIK ON TROIS!“ rahvusvahelise žürii hinnangul konkursi võitjaks, pärjati 10 000-dollari suuruse toetusega oma brändi arendamiseks ning Europeo di Design ülikooli suvekursusel osalemiseks. Ott usub, et võidu tõi talle kollektsiooni lugu ja tehnikad, mida oli rõivaid luues kasutatud. „Kui tsiteerida Giovanni Ottonello loengut Kiievis, siis tänapäeva maailmas ei piisa ainult ägeda kollektsiooni loomisest. Sellel peab olema ka hea lugu, mis puudutaks kandjat,“ sõnas noor moelooja. Ott hindab show korraldust ja taset väga kõrgeks: „Mul on suur au, et sain koos Annika Kiidroniga konkursil Eestit esindada ning võidu koju tuua. Olles alles noor disainer, soovin veel ennast arendada ja edasi õppida, ning see auhind aitab sellele tublisti kaasa.“

Selleaastase IYDC üks peakorraldajatest Victoria Kharchenko sõnas vahetult enne finaaletendust toimunud partnersõude kohtumisel, et sündmus ei ole mitte ainult konkurss, vaid koostööplatvorm: “IYDC ei ole tulnud kokku ainult „parima“ tiitli väljaandmiseks, vaid pakub noortele disaineritele võimaluse laiendada suhtlusvõrgustikku, vahetada ideid ning anda panus moetööstuse positiivsetesse muudatustesse. Läbi moe, mis ei nõua tõlget, loovad noored uut Euroopa tulevikku, kus mõistmine ning vastastikune austus on absoluutselt kõige alus,” lisas Kharchenko.

Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Kirill Safonov esitleb tänavust kevad-suvist kollektsiooni “Tulip Code”, milles jätkab talle omast liikumist rõiva, skulpturaalse vormi ja lavastusliku moekeele piiril.

„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.

Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.

Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com! 

Portaili lugejale ei ole Joanne-Heleene Sõrmuse nimi võõras. 2024. aastal pälvis ta ERKI Moeshow innovative approaches in fashion kategooria võidu kollektsiooniga „Frame of mind“, mis küsis, kust jookseb piir kehakultuse ja tervisliku kehakuvandi vahel. Nüüd jätkab ta sama uurimisvälja Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrandina, kuid veel isiklikumas ja füüsilisemas võtmes – ning Portailil on taas au selle tagamaid jagada.

Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.

Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.

Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!