Pühapäeval, 15. juulil leidis Kiievis esmakordselt aset Rahvusvaheline Noorte Disainerite Konkurss (International Young Designers Contest). Konkursi võitjaks ning peapreemia saajaks osutus rahvusvahelise žürii hinnangul noor Eesti moelooja Cärol Ott kollektsiooniga „KÕIK ON TROIS!“.

Ukraina moenädala raames Kiievis toimunud Rahvusvaheline Noorte Disainerite Konkurss tõi esimest korda kokku Ida- ja Kesk-Euroopa parimad noored moeloojad, kes on sündmusele kutsutud läbi kohalike tipp-moekonkurside. Eestit käisid sündmusel esindamas Eesti vanima ja suurima moekonkursi ERKI Moeshow 2018 võitja Annika Kiidron ning moefestivali EFF võitja Cärol Ott. Lisaks Eestile osalesid konkursil ka Tšehhi, Gruusia, Ungari, Leedu, Moldova, Poola, Slovakkia ja Ukraina moeloojad.

Sündmus leidis aset Kiievi elaval ning rahvarohkel peatänaval Khreschatykil, kus iga disainer esitles publikule viit komplekti oma auhinnatud kollektsioonist. Konkursi võitja valis välja tunnustatud ekspertidest koosnev žürii koosseisus Liana Satenstein (moeuudiste toimetaja USA Vogue’s), Yu Masui (Jaapani moeajakirjanik), Riccardo Terzo (Itaalia Vogue’i stilist ja ajakirjanik), Giovanni Ottonello (professor, Europeo di Design Itaalia disainikooli loominguline juht), Adriano Batista ja Jose Llamas (Hispaania ajakirja Fucking Young! peatoimetajad).

Tänavu Eesti Kunstiakadeemia moedisaini BA lõpetanud Cärol Ott, kes osutus kollektsiooniga „KÕIK ON TROIS!“ rahvusvahelise žürii hinnangul konkursi võitjaks, pärjati 10 000-dollari suuruse toetusega oma brändi arendamiseks ning Europeo di Design ülikooli suvekursusel osalemiseks. Ott usub, et võidu tõi talle kollektsiooni lugu ja tehnikad, mida oli rõivaid luues kasutatud. „Kui tsiteerida Giovanni Ottonello loengut Kiievis, siis tänapäeva maailmas ei piisa ainult ägeda kollektsiooni loomisest. Sellel peab olema ka hea lugu, mis puudutaks kandjat,“ sõnas noor moelooja. Ott hindab show korraldust ja taset väga kõrgeks: „Mul on suur au, et sain koos Annika Kiidroniga konkursil Eestit esindada ning võidu koju tuua. Olles alles noor disainer, soovin veel ennast arendada ja edasi õppida, ning see auhind aitab sellele tublisti kaasa.“

Selleaastase IYDC üks peakorraldajatest Victoria Kharchenko sõnas vahetult enne finaaletendust toimunud partnersõude kohtumisel, et sündmus ei ole mitte ainult konkurss, vaid koostööplatvorm: “IYDC ei ole tulnud kokku ainult „parima“ tiitli väljaandmiseks, vaid pakub noortele disaineritele võimaluse laiendada suhtlusvõrgustikku, vahetada ideid ning anda panus moetööstuse positiivsetesse muudatustesse. Läbi moe, mis ei nõua tõlget, loovad noored uut Euroopa tulevikku, kus mõistmine ning vastastikune austus on absoluutselt kõige alus,” lisas Kharchenko.

23. veebruar on traditsiooniliselt pühendatud Eesti disainile. Juba 11. korda tähistatakse Eesti disaini päeva, mille raames kutsub Eesti Disainerite Liit üles tutvuma disainiharidusega, uudistama avatud stuudiotes, osalema töötubades ning märkama enda ümber Eesti disainerite loomingut. 

Vahetult enne Eesti Vabariigi aastapäeva on sümboolne hetk rääkida Eesti loovusest, identiteedist ja disaini rollist ühiskonna kujundajana. Eesti Disainerite Liidu esinaine Ilona Gurjanova rõhutab kvaliteetsete toodete ja lahenduste rolli: “Kohaliku disaini toetamine on praegu olulisem kui kunagi varem: see tugevdab korraga nii majandust, kultuuri kui ka ühiskonna säilimis- ja vastupanuvõimet.”

Rahvusvaheliste korporatsioonide eelistamise asemel saab igaüks panustada kohaliku kultuuri kestvusesse läbi kodumaise kauba soetamise ning siinsete teenuste tarbimise. “Eesti disainiettevõtted tegutsevad väikese turu tingimustes, kus iga ost ja tellimus aitab hoida elus kohalikke stuudioid, töökohti ja oskusi. See on otsene investeering majandusse, mis jääb siia – mitte globaalsetesse tarneahelatesse,” võtab Gurjanova kokku vajaduse panustada siinsetesse ettevõtetesse.

Disaineri amet tähendab põhjalike teadmiste, praktiliste oskuste, spetsiifiliste töövahendite käsitluse oskuste, protsessijuhtimise, materjali-alaste eriteadmiste, kultuurilise konteksti ja klientuuri psühholoogia tunnetamise kombinatsiooni. Disaineri karjäärile paneb märgilise aluse erialast õpet pakkuv kõrgkool, kus kogenud juhendajate käe all saab lisaks teadmiste omandamisele ka eksperimenteerida ning luua uuenduslikke lahendusi.

Eesti disaini päev on küll üks kord aastas – 23. veebruaril – kuid temaatiline programm on laotatud pikema perioodi peale, et publik saaks külastada mitmeid stuudioid. Erinevatel päevadel avavad oma töökoja uksed erinevate valdkondade disainerid. Näiteks PUHU tegeleb maailmas üha haruldasemaks muutuva klaasipuhumisega, IKIGI loob uuskasutatud materjalidest tarbemärkmikke ning tutvustab kliistiirpaberi valmistamist. Ehtekunstnikud ja -disainerid Krista Lehari ning Birgit Skolimowski näitavad oma loomingulist tööruumi, mis asub legendaarses ja ajaloolises ehtekunstnike majas aadressil Hobusepea 2. 

Tippkvaliteeti pakkuv rõivabränd Guild kutsub kõiki külla tutvuma mõõduülikonna kontseptsiooniga. Reet Aus ja Stella Soomlais on asutanud uue stuudipoe ning koos mitmete disaineritega toimub vestlusring ja melu. Eesti Disaini Maja kui ainuke 100% kohalike brändide loomingut pakkuv pood terves maailmas kutsub disainiga tutvuma pidulikuma meeleolu saatel. Ning Solaris keskuses avatakse disainikoolide väljapanek, mis jääb avatuks kuni 15. märtsini.

Tutvu programmiga siin! 

Eesti disainkudumite bränd Ärni Blum avas hiljuti Telliskivi Loomelinnakus oma esimese minimalistlikult luksusliku stuudiopoe. “Tagasi vaadates pean end aegajalt näpistama, et mõista, kui suureks Ärni tänaseks kasvanud on,” ütleb Portailile oma teekonda jagav moemärgi looja ja disainer Johanna Paiste.

Johanna kirg ja hobi on alati olnud kudumine, kuid plaani oma kudumisbrändi luua tal ei olnud. “Tegime mulle 2017. aastal sõbranna tungival soovitusel sotsiaalmeedia kontod. Ta arvas, et minu kudumitele võiks huvilisi olla,” meenutab naine. Ja huvilisi tuli tõepoolest palju.

Kodukootud katsetustest luksuskudumiteni

Alguses oli kõik väga kodukootud. Johanna tegutses NirgiWabriku nime all, mis oli naljaga pooleks tehtud väike ettevõtmine. Aja jooksul kasvas aga kudumisfänni huvi keerukamate ja põnevamate lahenduste vastu ning loomesse jõudsid kampsunid ja muud rõivad.

Kuus aastat tagasi, kui perre sündis teine laps, pidi Johanna otsustama, kas lõpetada tegevus või otsida abilisi. Ennast tundes, ei suutnud ta kudumisest loobuda. “Mõtlesin, et proovime edasi minna ja nii hakkas lumepall veerema. Tulid kudujad, edasimüüjad ja asi muutus tõsisemaks.”

NirgiWabriku läbis rebrändingu ja ellu tärkas Ärni Blum, mis sai nime Johanna vanaisa järgi. Brändi keel muutus selgemaks, identiteet tugevamaks ja suund küpsemaks. Kuid käsitöö, ajatus, materjalide kvaliteet ja teadmine, et kudum on päriselt väärtuslik, on jäänud. “Kõik on tulnud orgaaniliselt entusiasmi, järjepideva töö ja armastuse läbi,” ütleb naine. Tänaseks on suurest kirest kudumise vastu kasvanud omanäoline Eesti bränd, millel on tootmisstuudio Saaremal ja nüüd ka stuudiopood pealinna loomelinnakus.

Ruum, kus kohtuvad avarus ja inspiratsioon

Johanna unistas salamisi oma stuudiopoest aastaid. Püsikliendid olid juba pikka aega soovinud temaga kohtuda, et loomingut selga proovida, valida materjale, arutada erimõõte. “Varem pidin leidma loovaid lahendusi ja kohtuma mujal. Kui neid kohtumisi tekkis üha rohkem, sain aru, et nüüd on aeg,” ütleb Johanna.

Soov oli luua mitte lihtsalt pood, vaid koht, kus inimesed tulevad kokku ja kogevad midagi erilist. Kui ta Telliskivis asuvat ruumi nägi, tekkis äratundmine ja miski muu ei tundunud enam õige. “Siin liikudes annab keskkond energiat ja inspiratsiooni. See on elus ja loov, täpselt nagu soovin, et Ärni oleks.”

Kuldse kesktee otsingul

Suurim rõõm kogu sel teekonnal on Johanna sõnul Ärni Blumi fännid – inimesed, kes austavad ja hindavad seda, mida ta teeb. “Eriti liigutav on, kui klient tuleb poodi tagasi ja jagab, kuidas komplimendid on garanteeritud,” ütleb disainer.

Ettevõttega kaasnevad ka omad väljakutsed. Johanna tõdeb, et kahe väikese lapse kõrvalt ei ole ettevõtte juhtimine kerge. Tema südameasjaks on jätkusuutlikkus ja tellimuspõhine tootmine, tellimuste arv on aga ületanud füüsilised võimekused. “Otsime kuldset keskteed, kuidas kasvada suuremaks nii, et kliendid oleksid rahul, kvaliteet kompromissitu, tootmine eetiline ja jätkusuutlik ning samaks ei põleks me ise läbi,” räägib Johanna. Oma asja ajamine on õpetanud, et kasv ei tähenda alati kiiremini liikumist, vaid targemaid otsuseid.

Tulevikku vaadates on Johanna soov viia Ärni lugu ka Eestist kaugemale. “Kui meie tootmisvõimekus on stabiilne, unistan alustada ekspordiga. Usun unistamisesse ja manifesteerimisse, tuleb uskuda endasse ja teha oma asja,” on Johanna sõnad.

Ärni Blumi stuudiopood ootab külalisi Telliskivi Loomelinnakus T-R kell 11–18 ja L 11–15.