Väljapanek algab tagasivaatega disainiauhindade jagamise eelsesse perioodi, kui disainivaldkonna ühe esimese tunnustusena sündis 1970. aastate lõpus ERKIdisaini preemia. Preemia oli loodud „loovjõudude virgutamiseks“ kahes kategoorias: ühe pälvis toonase Eesti Riikliku Kunstiinstituudi vilistlane ja teise üliõpilane. Mõlema puhul vaadati nende viimase aasta loomingut ning üliõpilase puhul ka õppetööväliseid projekte. Näitusel on eksponeeritud disaineri ja tänase Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini dotsendi Heikki Zoova ERKIdisaini trofee.
Tänasel päeval koondab Eesti Disainikeskuse platvorm Eesti Disainiauhinnad eri liitude ja osapoolte, nagu Eesti Disainikeskuse, Eesti Disainerite Liidu, Eesti Kunstiliste Juhtide Liidu (ADC*E), Eesti Kunstiakadeemia ja Teenusmajanduse Koja algatatud auhindu. Täna on disainiauhindadel paarkümmend kategooriat ning väljapanek on seetõttu väga mitmekesine, ulatudes noore disaineri preemia Säsi võidutöödest elutööpreemiateni.
Tootedisaini auhinna Bruno pälvinutest toob Nuut esile Siim Karro kujundatud ja Myceeni toodetud seeneniidistikust valgusti „B Wise“, mis tegeleb korraga nii uute materjalide arenduse kui ka ringmajanduse küsimustega. Auhinnatud tootedisaini kõrval soovitab näituse koostaja tähelepanu pöörata ka graafilise ja digitaalse disaini kategooriate võidutöödele, mis avavad valdkonna mitmekesisust ja igapäevasust, näidates mitmeid tuttavaid visuaalseid lahendusi, keskkondi ja pakendeid.
Näitus „Eesti Disainiauhinnad 2012–2022. Vahekokkuvõte“ valmis koostöös Eesti Disainikeskusega, mis korraldab konkurssi Eesti Disainiauhinnad, ning jääb ajatuks 6. oktoobrini.
Tanja Muravskaja fotoseeria „Aiad“ uurib reaalsuse ja kujutise vahelisi piire, kasutades lähtematerjalina vett kui vaatamise viisi. Kunstnik ei käsitle merd pelgalt motiivina – sellisena, nagu see on –, vaid viib selle vormilisse muundumisse, kus nähtavat kujundavad valgus ja aeg. Nii lakkab vesi olemast illustratsioon ja muutub kogemuseks, mis on ühtaegu materiaalne ja visuaalne ning töötab vaataja mälu, aja ja sisemiste seisunditega.
Muravskaja jaoks on vee kasutamine teadlik aeglustumise strateegia ja vastandus digiajastu automatiseeritud visuaalsetele voogudele. „Oma töödega kutsun ka vaatajat aeglustama ja häälestama pilku ümber – astuma kõrvale lõputust uudiste- ja pildivoost, et taastada tundlikkus valguse ja aja suhtes ning märgata, kuidas kujutis sünnib siin ja praegu. See on rännak nähtava ja nähtamatu piirile, mis toob vaataja tagasi teravdatud füüsilisse kohalolusse,“ sõnas kunstnik Tanja Muravskaja. Näitus toimub ajaloolises Saarineni majas ning väljapanekus on aastatel 2024-2025 kunstniku enda valmistatud fototrükid, mille lõplik valik ja vormistus on kujundatud Fotokuu näituse jaoks.
Lisaks Tanja Muravskaja isikunäitusele kuulub Tallinna Fotokuu põhiprogrammi Sirje Runge isikunäitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“ Kai kunstikeskuses.
11. oktoobrist avatud näitus jälgib kunstniku loomingulist teekonda valguse, värvi ja taju uurimisel, tuletades meelde, et kunsti jõud peitub sageli selle võimes kanda vastuolusid, aktsepteerida kaduvust ja muuta mööduv millekski kestvaks.
Näitusel on väljas valik Runge teoseid 1970st aastatest tänaseni ning eraldi ruum on pühendatud tema õpetamiskunstile, rekonstrueerides tema katsetused värviliste paberitega valguse uurimiseks.
Rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal Tallinna Fotokuu toimub tänavu kaheksandat korda, kestes 5. septembrist 31. oktoobrini.
ERKI Moeshow’l jagati auhindu kolmes kategoorias – valmisrõivad (Prêt-à-Porter), mood kui kunst (Fashion as Art) ning uuenduslikud töövõtted moekunstis (Innovative Approaches in Fashion) – ning rahval oli võimalus valida ka oma lemmik.
Nüüd on ERKI Moeshow loominguline energia ja julged ideed jõudnud Tallinna Kaubamaja Naistemaailma, kus avatud näitus ja pop-up toob külastajateni valiku tänavuse moesündmuse eredamatest töödest. Näitusel saab näha disainerite Kristina Oja, Linda Teemägi, Mihhail Zaytsevi ja Cristopher Siniväli kollektsioone.
Näitus on tasuta ning avatud kuni 29. septembrini.