Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (ETDM) avatakse 10. detsembril seni mahukaim Eesti disaini püsiväljapanek “Sissejuhatus Eesti disaini”. Muuseumi kolmanda korruse näitusesaalis näeb ligi 500 eset, kavandit või fotot enam kui 200 disainerilt või ettevõttelt. Näitus hõlmab perioodi möödunud sajandi algusest tänaseni ning näiteid Lorupi ja Lutheri tehaste toodangust Red Dotiga auhinnatud Huumi saunakerise ja Mare Kelpmani loominguni.

“Näituse eesmärk on anda ülevaade Eesti disaini kihtidest, eripärast ja mitmekülgsusest – tõsta esile valik näiteid, mis on eri aegadel ja põhjustel siinset disainipilti kujundanud olgu siis rakenduskunsti, tööstuskunsti või disaini nime all,” ütleb näituse kuraator Kai Lobjakas.

Kui 20. sajandi alguses oli ühelt poolt oluline industrialiseerimise hoogustumine, siis teiselt poolt olid disaini puudutava keskmes paljuski väikeettevõtted ja töökojad, mille ümber koondusid mitmed 1914. aastal asutatud Riigi Kunsttööstuskooli lõpetanud kunstnikud. Teise maailmasõja järel muutus oluliseks nende kunstialade roll, mis olid seotud inimese ruumilise keskkonna ja argiümbruse kujundamisega. Eestis oli fookus kergetööstusel: mööblil, valgustitel, klaasil ja keraamikal. Baltimaadest sai Nõukogude Liidu sisevälismaa ja selles oli Eestil oluline roll. Igapäevaelu mugavust sümboliseerivate kaupade ja keskkondadega vahendati võimaluse piires Lääne tarbimisühiskonna ideid Nõukogude Liitu. Siinamas ilmus siin pikka aega ainus nõukogude kodukujundusajakiri Kunst ja Kodu ja toimus ainulaadne eksperimenteerimisele orienteeritud näituste sari „Ruum ja vorm“.

Taasiseseisvumise käigus sündis hulgaliselt uusi algatusi nii ettevõtjate kui ka disainerite poolt. Tänaseks on tekkinud arvestatav uuendusmeelsete disainerite tuumik ja suur huvi kohalike tootjate ja toodangu vastu. “Kuigi tänases Eesti disainipildis on mitmeid sarnasusi sajanditaguse algusega, on see siiski varasemast erinev. Silmatorkavad ja olulised on nende disainerite algatused, kelle toodang on välja kasvanud kontseptuaalsest lähenemisest ja väljakujunenud konventsioonidega mängimisest,” ütleb Kai Lobjakas. “Kõigi eksponeeritud ja ka eksponeerimata nähtuste taga on terved maailmad, mis alles ootavad põhjalikumat avamist ja käsitlemist, et neist saaksid peatükid Eesti disaini ajaloos.”

Näituse sisse on planeeritud projektiala, mis võimaldab eksponeeritud teemasid laiendada vestluse, loengute ja teiste formaatide kaudu. Näitusel on võimalik tutvuda ka eesti disaini tutvustava kirjandusega.

Näitus on külastamiseks avatud 10. detsembrist. Muuseumi külastuse ajal tuleb kanda maski ning kinni pidada 2+2 reeglist.

Oktoobri esimene nädal toob Fotografiskasse juurde kaks uut eripalgelist näitust, mis kutsuvad mõlemad omal moel vaatlema keha, mälu ja identiteeti ning seda, kuidas keskkond kujundab inimese suhet iseenda ja ümbritsevaga. Eesti kunstnik Heikki Leis mängib vee ja füüsiliselt tajutavate piiridega, Bosnia kunstnik Šejla Kamerić vaatab aga otsa sellele, kuidas ajalugu, võim ning põlvest põlve edasi kanduvad ootused inimese kehasse ja identiteeti talletuvad.

Heikki Leis on mitmekülgne ja eksperimentaalne Eesti kunstnik ja fotograaf, kelle üle 20 aasta pikkust loometööd iseloomustavad tehniline keerukus ja katsetuslikud töömeetodid. Tema varasemad teosed on olnud osa Fotografiska kahest grupinäitusest, oktoobris avanev isikunäitus toob aga publiku ette Leisi värskeima, viimaste aastate jooksul valminud loomingu. Leis vaatleb inimese ja vee vahelist ürgset sidet ning seda, kuidas vees muutuvad nii keha, liikumine kui ka inimese harjumuspärane taju iseendast ja ümbritsevast.

Näitusel „Torm enne vaikust“ kohtub kaks fotoprojekti: valitud portreed seeriast „Virdpinnad“ ning akvaariumis jäädvustatud inimesed seeriast „Voolujooned“. Mõlema läbivaks tunnusjooneks on vesi, mis ei ole pelgalt taust või dekoratsioon, vaid teoste aktiivne kaasautor, mis kujundab nii kehi, nägusid kui ka nende liikumist. Painduvad ja põimuvad kehad ning virvendav veepind hägustavad tuttavaid vorme ja moonutavad nägusid. Vesi hajutab piire ning vabastab keha hetkeks füüsilistest ja sotsiaalsetest raamidest, luues ruumi kergusele, liikumisele ja vabadusele.

Koostöös Fotografiskaga loodud näituse kuraator on Stella Mõttus. Lisaks fotodele hõlmab näitus ka videoteost ja akvaariumiinstallatsiooni ning tervikut saadab spetsiaalselt näituse jaoks loodud helimaastik, mille autor on helilooja Ekke Västrik. Leisi visuaalse maailma mõttelise mõõtme avab kirjanik Jan Kaus, kes on loonud näituse saatetekstid ning kellega koos antakse oktoobri teises pooles välja ka samasse projekti kuuluv fotoraamat.

Heikki Leisi kõrval avaneb Fotografiskas veel teinegi näitus. Šejla Kamerić on rahvusvaheliselt tunnustatud Bosnia päritolu visuaalkunstnik, kelle teosed kuuluvad mitme kunstimuuseumi, teiste seas Tate Moderni kogusse. Kamerići looming sünnib ja tegutseb mittelineaarsete ajalooliste narratiivide, isiklike lugude, ühiskonnakriitika ja mälupoliitika pingeväljas. Olles ise läbi elanud Bosnia sõja ja Sarajevo piiramise, uurib Kamerić oma loomingus sedagi, kuidas sõda jätkub inimestes ka siis, kui sõda ise on lõppenud. Kõik isiklik on tema jaoks alati ka poliitiline: keha kannab endas ajalugu, mälu ja teiste pilke, aga võib saada ka vastupanu ja enesemääratluse paigaks.

Kamerići näitus „EX YOU“ on intiimne ja samas universaalne uurimus soolisusest, traumast ja kuuluvusest. See paljastab vastuolud, mis kaasnevad naiseks olemisega maailmas, mis püüab naist määratleda. Fotograafia, skulptuuri, installatsiooni ja heli kaudu võtab kunstnik ette selle, mis naistele põlvest põlve edasi antakse, ning uurib, mis juhtub, kui seda pärandit enam vastu võtta ei taheta. Näituse pealkirjas peitub veel teinegi kiht: EX YOU ehk ex-YU kui endine Jugoslaavia – poliitiliselt kadunud riik, mille jäljed elavad edasi inimestes ja kultuurimälus. „EX YOU“ on vastuhakk sellele, mis on inimestele määratud, ja katse mõista, mis jääb järele siis, kui sellest keelduda.

Kaks pealtnäha eripalgelist näitust kõnelevad mõlemad omal moel sarnasel teemal – inimese vabadusest iseend määratleda. „Leisi vees lahustuvad hetkeks keha piirid ja harjumuspärane ettekujutus iseendast. Kamerići loomingus muutub keha aga paigaks, kuhu on talletunud ajalugu, võim ja teiste seatud ootused,“ kirjeldab Fotografiska Tallinna näituste juht ja kaasasutaja Maarja Loorents. „Mõlemad kunstnikud nihutavad midagi paigast – Leis meie füüsilise taju, Kamerić aga arusaama sellest, kui palju oma identiteedist on tegelikult inimese enda kujundada.“

Neljapäeval, 8. oktoobril kell 18 toimub mõlema näituse ühine avatuur ning reedel, 9. oktoobril kell 19 leiab aset Šejla Kamerići näituse avavestlus, kus koos kunstnikuga lahkab teravaid teemasid Feministeeriumi huvikaitsja Elise Rohtmets. 21. oktoobril toimuval raamatuesitlusel tutvustavad ühist projekti ja näitust Heikki Leis ja Jan Kaus.

Heikki Leisi ja Šejla Kamerići näitused on Fotografiskas avatud 9. oktoobrist 2026 7. märtsini 2027.

Alguses oli sai. Vähemalt näitusel „Kerkiv Kultus / Carb Cult“, mis võtab Disainiöö satelliitprogrammi raames ajutiselt üle Paper Mill Volta pagarikoja Bakermill ruumid ning vaatab leiva- ja saiakultuuri läbi fotograafia, kunsti ja ruumi.

Igapäevane, kiiresti kaduv ja värskena eriti hinnatud sai tõstetakse näitusel tavapärasest rollist välja. Sellest saab kord ikoon ja disainiobjekt, kord pärand, patt, fetiš või dogma. Viie erineva fotosilma kaudu avanevad magusad pahed, fanaatilised kombetalitused ja pisut nihestatud rituaalid – esivanemate õpetusest kultusliku õhtusöömaaja ning sarvesaia ülistamiseni.

Fotograafia kõrval annavad näitusele ruumilise mõõtme kohaspetsiifilised installatsioonid ja spetsiaalselt Disainiööks loodud ajutised saiamaailmad. Hapusai muutub ühtaegu materjaliks ja kujutiseks, selle kerkimisel tekkinud orgaanilised mustrid aga omamoodi kosmiliseks kaardiks. Mängu tulevad saia kaks paratamatut omadust: tema võime kerkida ja tema vältimatu kaduvus.

Palverännak lõpeb pagarikoja tagumises peeglisaalis, kus punases valguses hõljuv objekt juhatab vaataja ahjukuuma altari ette. Galerii, mille sisend tuleb otse ahjust? Korraldajate sõnul esimene maailmas.

Näitusel osalevad Ron Verlin ja Leon Metsallik, Adele Thele Kuusk, Kertin Vasser ja Mari-Ly Kapp, Alina Birjuk, Johann Kööp, Anna Sipari, Mariliis Kundla ning Triinu Silla. Näituse kuraator ja ruumi stsenograaf on Helen Sirp stuudiost Notions in Air.

Näitus „Kerkiv Kultus / Carb Cult“ avatakse kolmapäeval, 30. septembril kell 18.00 Paper Mill Volta kohvi- ja pagarikojas, aadressil Tööstuse 47d. Näitust saab külastada pagarikoja tavapärastel lahtiolekuaegadel: E–R kell 8–18 ning L–P kell 9–17.