Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (ETDM) avatakse 10. detsembril seni mahukaim Eesti disaini püsiväljapanek “Sissejuhatus Eesti disaini”. Muuseumi kolmanda korruse näitusesaalis näeb ligi 500 eset, kavandit või fotot enam kui 200 disainerilt või ettevõttelt. Näitus hõlmab perioodi möödunud sajandi algusest tänaseni ning näiteid Lorupi ja Lutheri tehaste toodangust Red Dotiga auhinnatud Huumi saunakerise ja Mare Kelpmani loominguni.

“Näituse eesmärk on anda ülevaade Eesti disaini kihtidest, eripärast ja mitmekülgsusest – tõsta esile valik näiteid, mis on eri aegadel ja põhjustel siinset disainipilti kujundanud olgu siis rakenduskunsti, tööstuskunsti või disaini nime all,” ütleb näituse kuraator Kai Lobjakas.

Kui 20. sajandi alguses oli ühelt poolt oluline industrialiseerimise hoogustumine, siis teiselt poolt olid disaini puudutava keskmes paljuski väikeettevõtted ja töökojad, mille ümber koondusid mitmed 1914. aastal asutatud Riigi Kunsttööstuskooli lõpetanud kunstnikud. Teise maailmasõja järel muutus oluliseks nende kunstialade roll, mis olid seotud inimese ruumilise keskkonna ja argiümbruse kujundamisega. Eestis oli fookus kergetööstusel: mööblil, valgustitel, klaasil ja keraamikal. Baltimaadest sai Nõukogude Liidu sisevälismaa ja selles oli Eestil oluline roll. Igapäevaelu mugavust sümboliseerivate kaupade ja keskkondadega vahendati võimaluse piires Lääne tarbimisühiskonna ideid Nõukogude Liitu. Siinamas ilmus siin pikka aega ainus nõukogude kodukujundusajakiri Kunst ja Kodu ja toimus ainulaadne eksperimenteerimisele orienteeritud näituste sari „Ruum ja vorm“.

Taasiseseisvumise käigus sündis hulgaliselt uusi algatusi nii ettevõtjate kui ka disainerite poolt. Tänaseks on tekkinud arvestatav uuendusmeelsete disainerite tuumik ja suur huvi kohalike tootjate ja toodangu vastu. “Kuigi tänases Eesti disainipildis on mitmeid sarnasusi sajanditaguse algusega, on see siiski varasemast erinev. Silmatorkavad ja olulised on nende disainerite algatused, kelle toodang on välja kasvanud kontseptuaalsest lähenemisest ja väljakujunenud konventsioonidega mängimisest,” ütleb Kai Lobjakas. “Kõigi eksponeeritud ja ka eksponeerimata nähtuste taga on terved maailmad, mis alles ootavad põhjalikumat avamist ja käsitlemist, et neist saaksid peatükid Eesti disaini ajaloos.”

Näituse sisse on planeeritud projektiala, mis võimaldab eksponeeritud teemasid laiendada vestluse, loengute ja teiste formaatide kaudu. Näitusel on võimalik tutvuda ka eesti disaini tutvustava kirjandusega.

Näitus on külastamiseks avatud 10. detsembrist. Muuseumi külastuse ajal tuleb kanda maski ning kinni pidada 2+2 reeglist.

Eesti professionaalseid ehtekunstnikke koondav A-Galerii on pälvinud  rahvusvahelise tunnustuse, saades kutse esindada Eesti unikaalset disaini moepealinnas tänavusel Milano Jewelry Weekil. Oma erakordsete saavutuste ja globaalse nähtavuse tõttu ehtekunstis esile tõstetud A-Galerii viib moepealinna vallutama kolme kohaliku ehtekunstniku – Margit Paulini, Rita-Livia Eriksoni ja Ivar Kaasiku – ainukordsed ja silmapaistvad tööd.

Tänavu 20.–26. oktoobrini toimuv Milano Jewelry Week ühendab valdkonna ajaloolised traditsioonid uuenduslike kaasaegsete suundadega, tuues kokku disainerid ja ehtehuvilised üle maailma. Eesti kunstnike looming on eksponeeritud mainekal Artistar Jewels ühisnäitusel, kus astub üles üle 200 rahvusvahelise tippautori. A-galerii esindajaks kohapeal on kunstnik Margit Paulin, kes tutvustab publikule ja žüriile kohalikku ehtekunsti käekirja.

A-Galeriist Milanosse lennutatud teosed paistavad rahvusvahelisel areenil silma oma ootamatu materjalikasutuse ja sügavate lugude poolest. Loomingus on kasutatud kõike alates looduslikest õunaseemnetest, granaatidest ja kunstnike endi lihvitud vääriskividest kuni kulla ja kunstniku ateljees kolm aastat kuivanud õlivärvi jääkideni. Teosed tegelevad nii loodusliku külluse ja kohanemise otsingute kui ka ühiskondlike ootuste ja filosoofiliste küsimustega kunsti olemusest.

Rahvusvaheline tunnustus toob tulevikus uut kunsti ka Eestisse. Milano Jewelry Weeki lõpus valib A-Galerii osalenute seast kolm silmapaistvat kunstnikku, kes saavad kutse osaleda avaneb võimalus oma töid galerii 2027. aasta näituseprogrammis näidata.

Pariisi Bourse de Commerce’is on avatud mahukas fotonäitus „Remember Me”, mis tähistab fotograafia 200. aastapäeva. Pinault’ kunstikogul põhinev väljapanek koondab ligi 700 teost enam kui 70 autorilt, pakkudes ülevaadet fotograafia ajaloost selle algusaegadest tänapäevani.

Näituse „Remember Me” autorite seas on mitmeid kunstifotograafia suurkujusid, aga ka moefotograafia ajalugu kujundanud nimesid, nagu Irving Penn, Richard Avedon, Helmut Newton ja Edward Steichen. Eraldi tähelepanu on pööratud Irving Penni loomingule, millele pühendatud väljapanek „The World According to Penn” koondab ligi 450 fotot, alates moe- ja portreefotodest kuni natüürmortideni.

Näitus ei järgi kronoloogilist ülesehitust, vaid loob dialoogi eri ajastute, žanrite ja fotograafiliste lähenemiste vahel. Esindatud on teiste seas Man Ray, Cindy Sherman, Nan Goldin, Wolfgang Tillmans ja Hiroshi Sugimoto.

Muide, näituse pealkiri viitab Ameerika kunstniku Barbara Krugeri samanimelisele teosele. Kruger on loonud muuseumi rotundi ka suuremõõtmelise installatsiooni „The History of Tears”, mis käsitleb mälu, identiteedi ja ühiskonna suhteid.

Näitus „Remember Me” on Pariisi Bourse de Commerce’is avatud kuni 18. jaanuarini 2027. Uuri lisa: pinaultcollection.com.