
Kuraatorite sõnul on kaasaegsest Eesti ehtest saanud rahvusvaheline kvaliteedimärk, mis eristub ehtekunsti üha ühtlustuvast peavoolust emotsionaalse sügavuse ja melanhoolse sisekaemuslikkusega. See oli ka põhjus, miks Brasiilia galerist Thomas Cohn kutsus tänavu märtsis Münchenis toimunud suurnäitusele „Schmuck” oma galeriid esindama just eestlased ning pakkus näitusele välja üsna bravuurikalt kõlava pealkirja: „ESTONISHING ! 13* from Estonia”. Publik võttis eestlaste loomingu suurepäraselt vastu, väljapaneku terviklikkus ja läbimõeldus oli messi kontekstis silmapaistev ning mitu tööd leidis näituselt tee olulistesse erakollektsioonidesse üle maailma.
Juunis rändasid needsamad Eesti ehted São Paulosse, kus neid eksponeeriti Thomas Cohni galeriis. Nüüd, pärast kahte edukat välisnäitust on 13 ehtekunstniku nii uusi kui ka algselt esitatud teoseid võimalik näha ka Eesti publikul – Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis.
Tänasest avatud näitusel on väljas tööd sellistelt kunstnikelt, nagu Kadri Mälk, Tanel Veenre, Piret Hirv, Kristiina Laurits, Villu Plink, Nils Hint, Sofja Hallik, Eve Margus-Villems, Darja Popolitova, Maria Valdma, Julia Maria Künnap, Maarja Niinemägi ja Ketli Tiitsar. Näituse efektne kujunduskontseptsioon on nimetatud kunstnike ühislooming.
Näitus jääb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatuks 15. jaanuarini.
Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.
Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.
Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.
„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“
Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.
„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.
Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.