Tartus, juba seitsmendat aastat toimuv kestliku moe suursündmus, Estonian Fashion Festival, avab 23. mail Viru Keskuse 1. korruse aatriumis näituse, mis tutvustab peagi algaval festivalil osalevate disainerite loomingut.

Näitus toob Tartus toimuva moe suursündmuse tallinlastele lähemale, tutvustades kolmel etendusel – Mood-Perfomance-Tants, Antonius ja OmaMood – osalevaid disainereid, kelle loomingus kohtuvad traditsioonid ja innovatsioon, loovus ja jätkusuutlikkus ning nutikus koos kohaliku tooraine väärindamisega. Näituse avamine tähistab ühtlasi festivali ja Viru Keskuse pikemaajalise koostöö algust.

Festivali juhi Key Külaotsa sõnul on Estonian Fashion Festivali missiooniks edendada moekultuuri, mis hõlmab endas nii tootmist kui ka tarbimist, aina jätkusuutlikumaks. Pikas plaanis soovib festival saada kestliku moe valdkonna juhtivaks eestvedajaks Eestis. “Mul on hea meel, et koostöö Viru Keskusega toob meile väärtusliku partneri, kellega koos saame järgnevatel aastatel avalikkuse teadlikkust tõsta ja korraldada ühiselt tegevusi, mis sellele kaasa aitavad,” märkis Külaots.

Viru Keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht juht Kristel Sooaru rõhutas samuti festivali ja kaubanduskeskuse vahelise koostöö olulisust. “Viru Keskuse jaoks on kestliku ja targa tarbimise mõtestamine aina olulisem, kuna meie klientide jalajälg on suuresti ka keskuse jalajälg. Tarbija teekond paremate tarbimisotsuste poole on tihti keerukas ja tooted anonüümsed, seega on meil heameel tervitada oma aatriumis just jätkusuutlikust oma südameasjaks võtnud festivali ja tema disainerid,” sõnas Sooaru.

Näituse produtseerisid Key Külaots ja Madis Liplap. Fotode autorid on Madis Palm, Lisette Laanoja ja Kerttu Kruusla ning näituse kujundas Maarja Roosi. 

Estonian Fashion Festivali näitust saab Viru Keskuse 1. korruse aatriumis külastada 9. juunini, E-L 10-21, P 10-19. Estonian Fashion Festival toimub 6.-9. juunini 2024 Tartus. Programmiga saab tutvuda Estonian Fashion Festivali kodulehel.

Veebruari teises pooles jõuab Kai kunstikeskuse kinos vaatajateni Sirje Runge kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis tema isikunäitusega „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“. Filmid linastuvad neljal õhtul – 14. ja 15. ning 21. ja 22. veebruaril. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning moodustavad osa näituse publikuprogrammist.

Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.

Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.

Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.

Fotografiska Tallinn häälestub muusikalainele ning avab sel nädalal fotograafia suurmeistri Anton Corbijni retrospektiivnäituse. Corbijni äratuntav visuaalne keel on jõuliselt kujundanud nüüdisaegset muusikakultuuri – kunstniku viit loomekümnendit käsitlev näitus toob kokku portreed artistidest nagu Depeche Mode, U2, David Bowie, The Rolling Stones ja paljud teised.

Jaanuarikuu lõpu lähenedes täitub Fotografiska näitusemaja mitmeks kuuks muusikaga – laupäevast, 24. jaanuarist avaneb Hollandi päritolu, ent poole sajandi jagu rahvusvahelise muusikamaailma visuaalset keelt tüürinud foto- ja videokunstniku Anton Corbijni suurnäitus. Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mis seob väljapaneku kohaliku muusika- ja kultuurimaastikuga läbi erituuride, filmilinastuste ning erikontsertide.

Legendaarse fotograafi suur ülevaatenäitus „Corbijn, Anton” rändab läbi kunstniku viie loomekümnendi, tähistades ühtaegu ka Corbijni 70. juubelit. Tema ainulaadne visuaalne käekiri on jäädvustanud tohutu hulga mõjukaid muusikuid – ajatud portreed, albumikaaned ja bändifotod on kinnistanud Corbijni rolli selles, kuidas maailm muusikat ja artiste näeb. Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik on lisaks fotograafiale tegutsenud ka muusikavideote ja mängufilmide vallas, laiendades oma käekirja liikuvasse pilti ja narratiivi.

Enam kui 150 teosest koosneva retrospektiivi kaudu avaneb ehe ja erakordne, corbijnilikult hämar-müstiline portreemaailm, millest vaatavad vastu muusikamaailma suurkujud nagu Bono, Nirvana, Coldplay, Nick Cave, Prince, Annie Lennox, Dave Gahan, Martin Gore, Lenny Kravitz, Slash ja paljud teised. Fotodelt leiab ka filmitööstuse ikoonilisi tegelasi – näiteks Clint Eastwoodi, Cameron Diazi ja Willem Dafoe – ning tuttavlikke nägusid popkultuurist ja ühiskondlikust elust, nagu Kate Moss, Nelson Mandela ja Ai Weiwei. Lisaks fotodele on näitusele loodud suur visuaalne muusikatuba, mis annab võimsa, 360-kraadise vaate Corbijni videograafiale – muusikavideotele, mille saatel on sirgunud mitu põlvkonda. Näituse on Fotografiska kureerinud koostöös Anton Corbijniga.

Fotografiska näituse avamise puhul viibib Tallinnas ka Corbijn ise. Teda saab kuulda nii reedel, 23. jaanuaril toimuval näituse avapeol kui laupäeval, 24. jaanuaril toimuval Muusikanõunike taskuhäälingu avalikul salvestusel. Avanädala puhul külastab Eestit ka ansambel Brainstorm, keda Corbijniga seob aastatepikkune koostöö ning kelle portree on spetsiaalselt lisatud ka Fotografiska Tallinna näitusesaali. Brainstormi saab näituse avamise aegu kuulata näiteks neljapäeval, 22. jaanuaril toimuval Fotografiska taskuhäälingu avalikul salvestusel, kus bändiga vestleb Tallinn Music Weeki ja Station Narva  kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla.

Näitus „Corbijn, Anton“ on Fotografiska Tallinnas avatud 24. jaanuarist 30. aprillini 2026. Uuri näituse ja publikuprogrammi kohta lisa Fotografiska kodulehelt.