Foto: Kaupo Kikkas
Juubeliaasta aprillis toimunud festivali Jazzkaar avamisel tuli ettekandele Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud kontsertlavastus “Saja lugu”, kus portreteeriti Eestit läbi siinsete inimeste, jättes peaossa Eesti oma erinäolisuses ja ilus.
“Selle projektiga töötamine oli minu jaoks suur ja põnev väljakutse ning erines paljuski sellest, kuidas oma loomingule varasemalt lähenenud olen. Umbes aasta aega tegelesin teosega toomata mängu helisid — tegelesin lihtsalt mõtlemise ja mõtestamisega ning leidsin end küsimas: mis seob mind inimestega enda ümber? Mida tähendab kuuluda? Ja mida see kuulumine minu jaoks tähendab?” räägib Erki Pärnoja Eesti Vabariik 100 projektiks “Saja lugu’’ valmistumisest.
Pärnoja mõtteks oli muusikaga kirjeldada avastamise tunnet tempos, mida võib kogeda, kui võõraga vesteldes üks inimene end teisele avab. Samuti soovis autor, et kuulaja tajuks teel olemise tunnet — liikumist mingis suunas. “Saja Lugu” muusika olulisimaks võtmesõnaks sai rännak. “Minu jaoks oli oluline luua midagi, mis oleks minule kõlaliselt uudne, samas põhjamaine, karge, õhuline, ürgne ja ajatu,” lisas Pärnoja.
Erki Pärnoja “Saja lugu” helilooming on alates 19. oktoobrist saadaval CD-l ja topeltvinüülil. Plaat sisaldab 11 osast koosnevat teost, mis salvestati 20. aprillil Noblessneri sadamalinnaku tehase angaarisfestivali Jazzkaar 2018 avasündmusena ning tuli ettekandele koos Jaak Printsi ja Kaupo Kikkase lavastusega. Lavastuses osalesid 100 eestlast, kes on ka Kaupo Kikkase samanimelise portreeraamatu peategelasteks. Koos heliloojaga oli laval vaid selle teose ettekandmiseks kokku kutsutud ansambel, kuhu kuulusid Anna Pärnoja, Sänni Noormets, Keio Vutt, Johannes Kiik, Meelis Vind, Joel-Rasmus Remmel, Sander Mölder, Peedu Kass ja Kristjan Kallas. Kontserdi heli ja salvestuse tegi Marko Erlach (RGB Baltic). Plaadi miksis Filip Leyman (Studio Underlandet, Göteborg), masterdas Hans Ohlsson Brookes (Svenska Grammofonstudion, Göteborg), kaanefoto Kaupo Kikkas, albumi tekstid Laur Kaunissaare, graafiline disain Stuudio Stuudio.
“Äsja ilmunud plaat on ilus kingitus Eesti Vabariik 100 raames, mis võiks olla iga muusika- ja kultuurisõbra kodus meenutamaks meie riigi juubeliaastat,” sõnas Made In Baltics Entertainment tegevjuht Toomas Olljum.
„Jazzkaare jaoks on alati olnud oluline tuua kokku eripalgelisi maailmatasemel muusikuid, kes kannavad endas jazzile omast katsetamisjulgust. Maria Faust, Marquis Hill ning Paula ja Dora Morelenbaum on kõik isikupärased ja tunnustatud artistid, kes näitavad, kui erinev võib jazz olla. Mul on väga hea meel, et just nemad annavad esimese vihje sellest, milliseks kujuneb 2027. aasta festival Jazzkaar,“ sõnab festivali kunstiline juht Anne Erm.
Kevadise Jazzkaare avab Aasta Jazzmuusik 2026 Maria Faust oma võimsa teosega „Marches Rewound & Rewritten“. Jazzkaarel võtab see Eesti üks silmapaistvamaid ja omanäolisemaid kunstnikke koos oma ansambliga Sacrum Facere tähelepanu alla marsimuusika ja selle kaudu ühiskonnas korduvad mustrid – hierarhia, diktatuurid ning propaganda elemendid muusikas ja tekstides. „Marches Rewound & Rewritten“ on Fausti enim tunnustusi pälvinud teos, mille eest pärjati autorit ka Saksa Muusikakriitikute auhinnaga.
27. aprillil esineb esmakordselt Eestis Marquis Hill Blacktet, mida veab hingestatud ja poeetiline trompetist Marquis Hill. Tema toon on ühtaegu sügavalt omanäoline ja samas justkui rännak läbi jazztrompeti ajaloo – selles kajastuvad Miles Davise pingestatud vaikus ja ruumikasutus, Clifford Browni ja Freddie Hubbardi vaieldamatu virtuoossus, Lee Morgani ja Donald Byrdi groove’ist kantud fraasikujundus ning palju muud. Blackteti kontserte iseloomustavad vankumatu, nõtke rütmisektsioon, mille peal tantsivad lüüriline trompet ja sillerdav Rhodesi elektriklaver. Oma karjääri jooksul on Hill esinenud koos paljude jazzimaailma tippudega, nende seas Marcus Miller, Dee Dee Bridgewater, Boney James, Kurt Elling, Joe Lovano ja Hilli Chicago põlvkonnakaaslane Makaya McCraven.
2027. aastal tähistab maailma muusikapere legendaarse Brasiilia helilooja Antônio Carlos Jobimi, hüüdnimega Tom Jobim, sajandat sünnipäeva. 1. mail esitab Jazzkaarel Jobimi loomingut Paula Morelenbaum, kes tunneb tema muusikat läbi-lõhki: Paula laulis kümme aastat Jobimi ansamblis ning kriitikud kiidavad vaimustunult tema tõlgitsuse peent melanhooliat, mis tabab ehedalt bossa nova olemust. Paulaga ühineb tema tütar, 2024. aastal Jazzkaare täissaali võlunud Dora Morelenbaum, kes on üks huvitavamaid noori talente Brasiilia uue muusika laineharjal. Lisaks sooloprojektile on Dora Latin Grammy auhinnaga pärjatud kvarteti Bala Desejo liige.
Tutvu artistidega: jazzkaar.ee/programm
Kevadise jazzipeo esimesed piletid tulevad müüki 29. oktoobril kell 12.00 ja on kiirematele 40% soodsamad.
Pealtnäha lihtsast küsimusest kasvab järk-järgult lahti rulluv elektrooniline pala, mis liigub õrnuse ja jõulisuse, läheduse ja distantsi vahel. “Lugu tabab hetke, mil mõistad, et muutus on sinus juba toimunud ning lahti laskmine osutus oodatust kergemaks,” tutvustab Kitty Florentine.
Laulja, laulukirjutaja ja multidistsiplinaarse artistina tegutseb Kitty Florentine alternatiivpopi, eksperimentaalse elektroonika ja performance-kunsti piirimail. Tema loomingus põimuvad elektroonilised helimaastikud visuaalse ja kehalise väljendusega. Üha enam on see looming jõudnud ka rahvusvahelise publikuni: tänavu juuli lõpus esitas ta Berliini Spoiler Aktionsraumis performance’i „Auto’nomy”, praegu viibib artist kontserdituuril Mehhikos.
„are u kind” jätkab Florentine’i ja Arandi senist koostööd. Elektroonilise muusika produtsendi ja helirežissööri Rando Arandi 2025. aastal ilmunud albumil „Child of the Internet” ning tänavu kevadel avaldatud filmimuusika albumil „On Silver Heels” tegi mõlemal kaasa ka Florentine.
Kuula uut singlit „are u kind” Spotifyst.
