Foto: Arnaud Lafeuillade
Näitusel tulevad esitlusele 13 komplekti, üks iga ERKI Moeshow’le pääsenud disaineri kollektsioonist. Tänavused kollektsioonid on inspiratsiooni saanud nii aktuaalsetest ning ka muudest põnevatest teemadest nagu näiteks ilu versus inetuse peegeldustest, metsaraiest, enda tervise hoidmisest ja selle nimel uste kulutamisest, migreenihoogudest, Muhu kohalikest, mänguväljakutest, kui ka juustehaigustest, pakkudes vaatajale ohtralt avastamist.
Näitusel osalevad disainerid:
Andreas Kübar “Scent of Support”
Anne Liis Puhk “HairyTale”
Dassemperdepot “You have only one minute”
Eliise Saar “Okta”
Karin Kreek “Deforested Lives / The Sacrifice”
Karl-Christoph Rebane “Saving Light for Later”
Karl Joonas Alamaa ”Delicate Tension”
Karolin Kärm “Migraine”
Kärolin Raadik “Nagu sukk ja saabas”
Mairo Seire “Dietro La Porta”
Mirjam Kalmann “What did you expect?”
Susanna Belinda Kõgel “Portree”
Tauri Västrik “Illusion II”
Näitust on võimalik külastada T-P, kell 13.00-19.00 ja seda 9. septembrist 26. septembrini.
Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.
Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.
Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.
„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“
Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.
„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.
Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.
