Liisa Torsus on maineka New York Textile Month’i raames välja antava Dorothy Waxman International Textile Design Prize konkursi finaalis oma lõputööga “Kivimustud ja natid”, mille juhendajad on Piret Valk ja Svetlana Todurova.

Liisa Torsuse bakalaureusetööna valmisid lihtsalõikelised umbkuued, mille viltmaterjal on loodud kahte silmuskudumit, pitskoelist ning lihtkoelist pinda kokku viltides. Soojapidavuse saavutamiseks on autor kahe kudumi vahele lisanud lambavilla. Ülerõivad on umbkuue lõikega ning täisvillased, soojapidavad ning ilmastikukindlad nagu töö autorit inspireerinud etnograafiline hülgekütirõivas posavamsa.

Materjali disaini ning teostusviisiga tõlgendab autor etnograafilisi hülgepüügilugusid. Silmuskoeliste pindade väiksemad silmused sümboliseerivad hüljeste hingamisauke ehk „vileauke“ ning õhksilmused jääle ronimiseks mõeldud rindeauke ehk „pea-auke“. Vilditud pind sarnaneb jäärüsi ning jääväljaga, kus hülged poegimas käivad. Samuti meenutab pitsiline ja laiguline materjal hülge täpilist karvkatet.

Materjal ning sellest vilditud rõivad on loodud jätkusuutlikult ja keskkonnasõbralikult, tehes tagasivaate esivanemate nutikusele ja mõistlikele valikutele üheainsa materjali keskse pealisrõiva valmistamisega. Kasutatud on vaid Eestis kasvatatud põliste lambatõugude villa ja lõnga, mida on võimalikult vähe töödeldud. Rõivas on kahtepidi kantav, ühelt poolt hallikas, teiselt poolt naturaalne valge. Sellega koondavad umbkuued üheks rõivaks nii talvise kui ka sügisese posavamsa ning jäljendavad samamoodi ka ühe hülge kasvamist valgest pojast hallika täiskasvanud hülgeni.

Liisa Torsuse bakalaureusetööga saab täies mahus tutvuda EKA lõputööde festivali lehel.

Dorothy Waxmani preemiat antakse välja seitsmendat korda. Auhind on osa Li Edelkoortija Philip Fimmano algatusest TALKING TEXTILES, mis edendab tekstiiliharidust, loovust ja teadlikkust.

Kodumaine ehtemärk KIRJU.CO on esitlenud uut kollektsiooni THE AIR., mis liigub kerguse idee radadel nii füüsilises kui ka kontseptuaalses tähenduses. Geomeetrilise, minimalistliku ja unisex-lähenemisega loodud seeria mõjub kui rahulik vormiuuring, kus ehe ei püüa kandjat määratleda, vaid jätab talle ruumi.

THE AIR. kollektsiooni ehted mõjuvad väikeste arhitektuursete elementidena kehal. Tegemist on väikeste seeriatega, milles igal mudelil on oma narratiiv, ent kõiki ühendab ühine olemus: vormi selgus, neutraalne väljenduslaad ja peaaegu õhuline kergus.

Kollektsiooni nimi viitab ühelt poolt ehete füüsilisele kergusele, teisalt aga pausijärgsele hingetõmbele ja uuele algusele. Ka kollektsiooni sünnilugu toetab seda mõtet: see on valminud uues loomeprotsessis, kus kohtuvad värskelt omandatud programmid, uued töövõtted, tehnoloogiad ja materjalid.

Kollektsiooni visuaalides korduv ajakirjamotiiv tähistab puhast lehte ja hetke, mil kõik võib alata uuesti. Sama mõtteviis kandub edasi ka pakenditesse, mis on disainitud ja valmistatud Eestis ning loodud peegeldama tasakaalu esteetika, funktsionaalsuse ja teadliku disainikultuuri vahel.

THE AIR. kollektsiooni ehted on valmistatud 925-hõbedast ja biopõhisest PLA-materjalist, mis koosneb taastuvatest looduslikest toorainetest, nagu maisitärklis või suhkruroog. 

Kollektsioon on saadaval TALI kaupluses Telliskivi Loomelinnakus ning e-poes talidesign.eu.

23. veebruar on traditsiooniliselt pühendatud Eesti disainile. Juba 11. korda tähistatakse Eesti disaini päeva, mille raames kutsub Eesti Disainerite Liit üles tutvuma disainiharidusega, uudistama avatud stuudiotes, osalema töötubades ning märkama enda ümber Eesti disainerite loomingut. 

Vahetult enne Eesti Vabariigi aastapäeva on sümboolne hetk rääkida Eesti loovusest, identiteedist ja disaini rollist ühiskonna kujundajana. Eesti Disainerite Liidu esinaine Ilona Gurjanova rõhutab kvaliteetsete toodete ja lahenduste rolli: “Kohaliku disaini toetamine on praegu olulisem kui kunagi varem: see tugevdab korraga nii majandust, kultuuri kui ka ühiskonna säilimis- ja vastupanuvõimet.”

Rahvusvaheliste korporatsioonide eelistamise asemel saab igaüks panustada kohaliku kultuuri kestvusesse läbi kodumaise kauba soetamise ning siinsete teenuste tarbimise. “Eesti disainiettevõtted tegutsevad väikese turu tingimustes, kus iga ost ja tellimus aitab hoida elus kohalikke stuudioid, töökohti ja oskusi. See on otsene investeering majandusse, mis jääb siia – mitte globaalsetesse tarneahelatesse,” võtab Gurjanova kokku vajaduse panustada siinsetesse ettevõtetesse.

Disaineri amet tähendab põhjalike teadmiste, praktiliste oskuste, spetsiifiliste töövahendite käsitluse oskuste, protsessijuhtimise, materjali-alaste eriteadmiste, kultuurilise konteksti ja klientuuri psühholoogia tunnetamise kombinatsiooni. Disaineri karjäärile paneb märgilise aluse erialast õpet pakkuv kõrgkool, kus kogenud juhendajate käe all saab lisaks teadmiste omandamisele ka eksperimenteerida ning luua uuenduslikke lahendusi.

Eesti disaini päev on küll üks kord aastas – 23. veebruaril – kuid temaatiline programm on laotatud pikema perioodi peale, et publik saaks külastada mitmeid stuudioid. Erinevatel päevadel avavad oma töökoja uksed erinevate valdkondade disainerid. Näiteks PUHU tegeleb maailmas üha haruldasemaks muutuva klaasipuhumisega, IKIGI loob uuskasutatud materjalidest tarbemärkmikke ning tutvustab kliistiirpaberi valmistamist. Ehtekunstnikud ja -disainerid Krista Lehari ning Birgit Skolimowski näitavad oma loomingulist tööruumi, mis asub legendaarses ja ajaloolises ehtekunstnike majas aadressil Hobusepea 2. 

Tippkvaliteeti pakkuv rõivabränd Guild kutsub kõiki külla tutvuma mõõduülikonna kontseptsiooniga. Reet Aus ja Stella Soomlais on asutanud uue stuudipoe ning koos mitmete disaineritega toimub vestlusring ja melu. Eesti Disaini Maja kui ainuke 100% kohalike brändide loomingut pakkuv pood terves maailmas kutsub disainiga tutvuma pidulikuma meeleolu saatel. Ning Solaris keskuses avatakse disainikoolide väljapanek, mis jääb avatuks kuni 15. märtsini.

Tutvu programmiga siin!