Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku disaini ja materjalide labori vanemteaduri ja moedisaineri Reet Ausi viisid “Completely Out of Fashion” (Täiesti moest väljas) nimelise dokumentaalfilmi võtted seekord Keeniasse, et kaardistada Euroopast imporditava tarbijajärgse tekstiiliprügi teekonda, sellega kaasnevaid keskkonnaprobleeme, otsimaks võimalikke lahendusi tekstiiliprügi väärtustavaks taaskasutamiseks või ümbertöötlemiseks. Teatavasti on Keenia üks maailma suurimaid kasutatud rõivaste importijaid ning ligi pooled sellest humanitaarabi tähe all maaletoodud riiete massist leiab tee otse prügilasse või maapõue.
Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö (EstDev) poolt toetatud inkubaatorlusprogrammi raames viis Reet Aus läbi kuus kuud kestva inkubaatorlusprogrammi kohalikele naistele, et tugevdada nende disainioskuseid ja inspireerida neid kasutama jääkmaterjale, saates seeläbi kodulinna kogunevaid tekstiilikuhjasid uuesti ringlusse, luues neist silmapaistvad disaintooted.
3. aprillil toimunud moe-etendus oli kõikide kohalike keenialaste jaoks esimene kord oma loomingut avalikkusele näidata ning alustavate disainerite seast paljude jaoks oli see üks elumuutvaid sündmuseid. “Üheks modelliks ja laval kõnelejaks oli kohalik parlamendisaadik ja naiste õiguste eest kostja Esther Passaris, kes pani moeshow raames välja kohalikele disaineritele stipendiumi, et nad saaksid oma haridustee lõpuni viia”, sõnas Reet Aus. “Pilootprojektina läbiviidud disainiõppe programm tõestas, et tekstiiliprügi ja selle taaskasutamise teema aktuaalsus on Keenias väga kõrge, mistõttu me loodame et saame inkubaatoriga jätkata ja muuta regulaarseks”.
Eesti ja Keenia vahelist ringdisaini edendavaid ühispingutusi tugevdab ka EKA ja Keenia Moi ülikooli vaheline akadeemiline koostöö, mis sai alguse 2021. aasta sügisel president Kersti Kaljulaidi visiidi raames Keeniasse. Esimene tudengite grupp EKAst veetis kaks kuud Keenias praktikal, töötades nii tekstiilijäätmete ringlusse saatmisega, kohalike kalatööstusest jäägina ülejäänud kalanahkadega kui ka vähe tööstuslikumal skaalal ühes kohalikus suurimas tekstiilitehases nimega Rivatex.
Projekti tegevust saadab režissöör Jaak Kilmi koos võttegrupiga, kes jäädvustab Aafrikasse sissetoodud tekstilijäätmete teekonda ning toob hiljem vaatajateni inspireerivaid lugusid Keenia naistest, kes viivad läänest saabuva tekstiiliprügi tagasi moeareeenile.
Giorgio Armani sündis 1934. aastal Põhja-Itaalia linnas Piacenzas. Alguses suundus ta Milano Ülikooli õppima meditsiini, kuid katkestas õpingud kolme aasta järel ja liitus armeega. Pärast teenistust otsis ta uut teed – alustades vaateakende kujundajana ja jõudes lõpuks 1975. aastal omaenda moemaja rajamiseni.
Armani oli see, kes tõi ülikonnamoodi revolutsioonilise pehmuse ja vabaduse, muutes rangest vormist voolava poeesia. Tema käekiri oli alati seotud lihtsuse, selguse ja vaoshoitud elegantsiga – ta mõistis, et tõeline enesekindlus ei vaja liigset dekoratiivsust.
2025. aasta tähistas mitut olulist verstaposti Armani moemaja loos: märtsis esitles bränd oma 50. juubelikollektsiooni “Radici”, jaanuaris tähistati ka Armani Privé moeliini 20. aastapäeva. Just seal sulges disainer etenduse ise, astudes lavale käsikäes viimase modelliga. Tänavu juunis jäi ta aga esimest korda poole sajandi jooksul oma moemaja etenduselt kõrvale, taastudes toona avalikkusele teadmata tervisemuredest.
Nüüd on vastus teada: Chloe Malle. Vogue’i endine digitaalne toimetaja ja Vogue.com-i juht asub ametisse uue tiitliga head of editorial content. Traditsiooniline peatoimetaja amet on seeläbi küll ajalooraamatusse kirjutatud, kuid positsiooni ennast võib pidada Wintouri mantlipärija omaks.
Kellega tegu? Chloe Malle liitus Vogue’iga 2011. aastal toimetajana ning on aastatega käinud läbi pea igas toimetuse nurgas, liikudes printmeediast digikanalite, video, audio ja sotsiaalmeedia juurde. Ta on loonud koos kolleegidega ka populaarse taskuhäälingu “The Run-Through with Vogue”. Tema sulest on ilmunud lugusid, mis ulatuvad moe ja ilu kõrval ka poliitika, tervise ja elustiili teemadeni, ning lisaks on ta olnud mitmete Vogue’i raamatute toimetaja.
Muide, tema taust on sama kõnekas kui töö: Chloe on prantsuse filmirežissööri Louis Malle’i ja Ameerika näitlejanna Candice Bergeni tütar. Viimane kehastas “Sex and the City” seriaalis justnimelt Vogue’i toimetajat – milline elu ja fiktsiooni ootamatu kokkupuutepunkt.
Anna Wintour ise aga kusagile ei kao. Ta jätkab Condé Nasti chief content officer’i ja globaalsete väljaannete loovjuhina, jäädes endiselt Vogue’i ja teiste mainekate tiitlite – Vanity Fair, GQ, Architectural Digest – mõjukaimaks suunajaks.