President Kersti Kaljulaidi viimasel, Keenias toimunud, riigivisiidil lansseeriti Eesti Kunstiakadeemia ja Moi Ülikooli vahel koostööprojekt, mille eesmärk on leida lahendusi tekstiilijäätmete ringlusse võtmiseks. Lisaks käivitus projekt, mille raames õpetatakse kohalikele naistele disainialaseid ja tehnilisi teadmisi, mis aitaks lahendada Aafrikasse imporditud tekstiilijäätmete probleemi. 

Möödunud laupäeval, 11. septembril kuulutasid EKA ja Moi Ülikool välja pikaaegse koostöö leidmaks lahendusi Euroopast Aafrikasse saadetavate tarbijajärgsete tekstiilijäätmete ringlusse võtuks. Selleks kavatsevad ülikoolid kasutada väärtustavat taaskasutust ja ümbertöötlust. “Tekstiilijäätmete näol on tegemist probleemiga, mis on ka kohalikul tasandil aina enam fookuses,” sõnas EKA Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labori (JDML) ringdisaini teadussuuna juht, vanemteadur Reet Aus.

Tulevikus on kavas Moi Ülikooli juurde luua JDML-i filiaal, mis toetaks EKA teaduspõhiseid uurimusi ja kõrghariduse koostööprojekte. “Partnerlus Moi ülikooliga loob tugeva silla ühisteks teaduse arendustegevusteks, mis keskenduvad selles valdkonnas lahenduste leidmisele,” ütles Aus. Ta lisas, et kahel ülikoolil on üksteist täiendavaid tugevusi: “Moi Ülikoolil on suur tehnoloogiapark, lähedased sidemed kohaliku tööstusega ja ekspertiis, EKA panustab põhjalike teadmistega ringmajandusest ja disainiõppega.”

Ühtlasi lansseeriti visiidi raames JDML-iga seotud ühe aasta pikkune arengukoostööprojekt, mille sihtgrupiks on Nairobi slummides elavad naised. JDML projektijuht Maria Kristiin Peterson ütles, et programm õpetab kohalikele Keenia naistele praktilisi disainioskusi ja tehnilisi teadmisi, et nad saaksid väärtustava taaskasutuse meetodil kodulinna kogunevaid tekstiilijäätmed uuesti ringlusse saata ning luua neist uusi disaintooteid. “Projekti tegevusi saadab dokumentaalfilmi võttegrupp, kes jäädvustab Aafrikasse sissetoodud tekstiilijäätmete teekonda. Hiljem toovad nad vaatajateni inspireerivaid lugusid Keenia naistest, kes viivad Läänest saabuva tekstiiliprügi tagasi moeareenile,” sõnas Peterson. Tegemist on pilootprojektiga enne Moi Ülikooliga koostöö käivitamist.

Viiepäevase visiidi raames külastati ka Nairobis asuvat ÜRO Keskkonnaprogrammi peakontorit ning kohtuti kohalike moe- ja tekstiilitööstuse ettevõtetega. Eesti Kunstiakadeemiat esindasid visiidil JDML-i ringdisaini teadussuuna juht, vanemteadur Reet Aus ning projektijuht Maria Kristiin Peterson.

Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labor on Eesti Kunstiakadeemia eraldiseisev uurimiskeskus, mis seob teadus- ja õppetegevuse jätkusuutliku tootearenduse ja disainipraktikaga, tuues kokku tudengid, teadlased, praktikud ja ettevõtted.

COS täiendab suvist valikut vahekollektsiooniga, mis keskendub sündmustele ja pidulikumatele hetkedele, kuid teeb seda brändile omaselt vaoshoitud ja kaasaegses võtmes. Selle asemel, et rõhutada hooajalist glamuuri, otsib kollektsioon tasakaalu skulpturaalsete lõigete, rikkalike tekstuuride ja läbimõeldud detailide vahel – tulemuseks komplektid, mis sobivad sama hästi suvepulma, linnapeole kui ka hilisõhtusele dineele.

Kollektsiooni keskmes on viis suunda, mis tõlgendavad klassikalisi elemente uues võtmes. Tagasi on täpid, kuid mitte nostalgilisel kujul. Polka dot on rafineeritum ja minimalistlikum, ilmudes tagasihoidlikuna kleitidel ja pluusidel. Kollektsioonis leidub ka abstraktsem tõlgendus loomamustrist. Seega, suvine mängulisus on olemas, ent seda tasakaalustab COSile iseloomulik puhas siluett.

Olulisel kohal on ka materjalid. Drapeeritud pinnad, kortsutatud kangad, reljeefsed tekstuurid ja narmad rõhutavad rõivaste arhitektuurset iseloomu. Siluettides tõusevad esile trendikad balloonlõikelised püksid, mille mahukas vorm lisab klassikalisele suverõivastusele skulpturaalsust. Laiad proportsioonid ja täpselt läbimõeldud lõiked mõjuvad korraga nii elegantselt kui ka pingevabalt – suund, mis on viimastel hooaegadel üha enam kinnistanud oma kohta kaasaegses moepildis.

Nagu brändile omane, on ka värvipalett vaoshoitud – neutraalsed toonid, must, elevandiluu ja pehmed maalähedased varjundid lasevad lõigetel ning materjalidel esile tõusta. Just selline läbimõeldud tagasihoidlikkus on COSi tugevus olnud juba aastaid: rõivad ei püüdle hetketrendi poole, vaid pakuvad kaasaegset garderoobi, mis kestab kauem kui üks hooaeg.

Tutvu COSi uue suvise valikuga galeriis!

Pariisi haute couture’i nädalal, 7. juulil esitletud CHANELi 2026. aasta sügistalvine kõrgmoekollektsioon märgib Matthieu Blazy teist haute couture’i kollektsiooni moemaja loomingulise juhina. Kui tema debüüt keskendus eelkõige ateljeede meisterlikkusele, siis seekord tõusis keskmesse tõeline storytelling – rõivad kui lood, mida nende kandjad endaga kaasas kannavad.

Kollektsioon liigub teadlikult muinasjutu ja igapäevaelu piiril. Pealkirja “Gaby and the Beanstalk” kandev kollektsioon ammutab inspiratsiooni muinasjuttudest, sealhulgas “Jack ja oavars” ning “Kuldkihar ja kolm karu”, sidudes need Gabrielle Chaneli eluloo ja moemaja pärandiga. Viited muinaslugudele avalduvad siin eelkõige detailides, mitte kostüümilikkuses. Moeetenduse avanud klassikalise CHANELi komplekti tekstuur meenutab maagilisi oateri. Mujal ronivad taimemotiivid mööda kingakontsi ülespoole, magavat karu meenutav minaudière mõjub kui muinasjutuline leid ning nööbid muutuvad otsekui võluväel pardipoegadest luikedeks.

Sama oluline kui nähtav on Blazy jaoks ka rõivaste sisemus. Taskutesse, voodritesse ja CHANELile iseloomuliku keti külge on peidetud amuletid ja argised pisiesemed, mis annavad igale komplektile isikliku mõõtme. Blazy jätkab oma mõtteviisi, et luksus ei sünni üksnes haruldastest materjalidest, vaid ka tähendustest, mida rõivad endas kannavad.

Blazy pöörab kollektsioonis erilist tähelepanu ka rõivaste konstruktsioonile, lähtudes Gabrielle Chaneli veendumusest, et couture peab teenima kandjat, mitte vastupidi. Lopsakate viinapuude ja mürgiste õitega kujundatud Grand Palais’ ruumides esitletud kollektsioonis lõi Blazy teadliku dialoogi kergelt ebatäiusliku esteetika ja ateljeede erakordse käsitööoskuse vahel. Nii ei mõjunud kõrgmood pelgalt muinasjutuna, vaid osana naiste päriselust – rõivastena, milles elada, liikuda ja luua uusi lugusid.